Neljas teema: personaalsed ja avatud õpikeskkonnad

Õpihaldussüsteemide teemas otsustasin ma teoreetilised lugemismaterjalid välja jätta ning ainult praktilisele osale keskenduda. Üks põhjus selleks oli see, et personaalsed õpikeskkonnad kujunesid välja just alternatiivi pakkumiseks suletud ja institutsioonikesksetele õpihaldussüsteemidele. Seetõttu võtavad selle korra lugemismaterjalid kokku kriitilise lähenemise õpihaldussüsteemide suhtes ning pakuvad omapoolse lahendusena välja personaalsed õpikeskkonnad.

Personaalsete ja avatud õpikeskkondade väljakujunemisele pani aluse Veeb 2.0 ning sotsiaaltarkvara esilekerkimine 2000-ndate keskel. Näiteks esimesed artiklid ajaveebide kasutamisest õppetöös pärinevad aastast 2003. Veeb 2.0 mõistest inspireerituna avaldas Stephen Downes 2005. aastal paljutsiteeritud artikli “E-learning 2.0”. Personaalsete õpikeskkondade mõiste tuli laiemalt kasutusele 2007 ning aastatel 2010–2014 toimus sellele teemale pühendatud The PLE Conference (neist viimane meie uurimisrühma poolt korraldatuna Tallinnas).

Viimastel aastatel on personaalsete õpikeskkondade mõiste pigem kasutuselt kõrvale jäänud, kuigi õppijakesksed lähenemised ning õppija poolt kontrollitavad sotsiaalmeedia vahenditel põhinevad avatud ja poolavatud õpikeskkonnad on endiselt kasutusel.

Valisin teile lugemiseks välja järgmised artiklid, millest palun teil omakorda valida ühe. Ülesande teoreetiliseks pooleks on tutvuda ühe valitud artikliga ning arutleda sel teemal oma blogipostituses.

Dalsgaard (2006) on kriitiline õpihaldussüsteemide suhtes ja pakub lahendusena välja sotsiaaltarkvara kasutamise õppimises. Wilson et al. (2007) jõuab personaalsete õpikeskkondadeni. Johnson ja Liber (2008) on üks tõsisemaid teoreetilisi artikleid personaalsete õpikeskkondade teemal, kuid teistega võrreldes keerulisem lugemine. Väljataga ja Laanpere (2010) keskenduvad pigem personaalsete õpikeskkondade pedagoogilisemale poolele ning Couros (2010) kirjeldab ühe kursuse disaini, mis põhines avatud õpikeskkonnal. Kolmas ja neljas on kättesaadavad TLÜ raamatukogu kaudu Taylor & Francis andmebaasist, ülejäänud on avalikud.

Dalsgaard, C. (2006). Social software: E-learning beyond learning management systems. European Journal of Open, Distance, and E-Learning, 9(2), 1–7. Loetud aadressil http://www.eurodl.org/materials/contrib/2006/Christian_Dalsgaard.pdf

Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38. https://dx.doi.org/10.20368/1971-8829/247

Johnson, M., & Liber, O. (2008). The Personal Learning Environment and the human condition: from theory to teaching practice. Interactive Learning Environments, 16(1), 3–15. https://dx.doi.org/10.1080/10494820701772652

Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Interactive Learning Environments, 18(3), 277–291. https://dx.doi.org/10.1080/10494820.2010.500546

Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. G. Veletsianos (toim), Emerging Technologies in Distance Education (lk 109–128). Athabasca University Press. Loetud aadressil http://www.aupress.ca/books/120177/ebook/06_Veletsianos_2010-Emerging_Technologies_in_Distance_Education.pdf

Praktilise poolena palun teil mõelda oma personaalse õpikeskkonna peale ning proovida seda skeemina visualiseerida. Inspiratsiooniks võite vaadata Scott Leslie poolt kogutud personaalse õpikeskkonna diagramme (NB! see leht on ühtlasi näiteks, kuidas suletud veebilehti Wayback Machine abil arhiveeritakse). Nagu te neist näidetest näete, ei ole personaalse õpikeskkonna visualiseerimiseks mingeid kindlaid reegleid. Ma ise olen varasematel aastatel proovinud visualiseerida selle kursuse õpikeskkonda ning oma personaalse õpikeskkonna mobiilirakenduste osa:

Selle ülesande poole alamõte on lisaks personaalse õpikeskkonna kaardistamisele suunata teid katsetama, kuidas mingit teadmust visuaalselt esitada. Väga sageli on ka magistritöö struktuur ja olulisemad tulemused joonistena kokku võimalik võtta.

Veebipõhistest joonistusvahenditest on minu soovitus selliste skeemide joonistamiseks draw.io. Kommertstarkvarast on levinud lahendused selliste skeemide joonistamiseks Visio (Windows) ja OmniGraffle (Mac). Meie instituut on liitunud Microsoft Imagine tooteprogrammiga, mis võimaldab üliõpilastel saada muude rakenduste hulgas ka Visio tasuta kasutusõiguse.

Jään ootama teie mõtteid lugemistekstidest, kogemusi personaalsete õpikeskkondade ja Veeb 2.0 vahenditega ning personaalsete õpikeskkondade skeeme. Tehke oma postitus umbes nädala jooksul, siis jääb veel aega arutelude jaoks.

24 mõtet “Neljas teema: personaalsed ja avatud õpikeskkonnad” kohta

  1. Pingback-viide: Andrey’s õpimine blog

Kommenteerimine on suletud