Autor: Hans Põldoja

Lühikese teoreetilise sissejuhatuse 1:1 arvutikasutuse ja nutiseadmetel põhinevate õpikeskkondade ning nendega seotud mõistete (VOSK, m-õpe) kohta kirjutasin ma 2018. aastal selle teema postituses.

Enne selle aasta postitust vaatasin üle viimase kahe aasta artiklid m-õppe teemal. Tulemustest jäi mulle valikusse kaks metauuringut, mis analüüsisid olulisemaid artikleid m-õppe teemal. Lai (2020) artikkel analüüsis uurimisteemade trende 100 kõrgelt tsiteeritud m-õppe artikli põhjal aastatest 2000-2016. Crompton ja Burke (2018) keskendusid uurimustele m-õppe rakendamisest kõrghariduses, nende valimis oli 72 artiklit aastatest 2010-2016. Sellised metauurimused on heaks alguspunktiks mingist teemast ülevaate saamisel, kuna annavad kätte viited kõige olulisematele artiklitele.

Kõige huvitavamaks metauurimuseks oli Bai (2019) uurimus, mis keskendus m-õppe pedagoogilistele rakendusviisidele koolides ja kõrghariduses. Selle põhjal on olulisemad m-õppes kasutatavad praktikad järgmised:

• situatsioonõpe;
• suhtlus ja koostöine õppimine;
• mängupõhine õpe;
• uurimuslik õpe;
• informaalne õpe;
• personaliseeritud õpe;
• biheivioristlikud õpitegevused;
• ligipääs õppematerjalidele;
• õppijate innustamine ja motiveerimine.

Viienda teema ülesandes pakun välja kaks varianti, artikli lugemisel põhineva teoreetilise variandi ning rakenduse katsetamisel põhineva praktilise variandi.

Variant A

Lugege Bai (2019) artikkel m-õppe pedagoogilistest rakendusviisidest koolis ja kõrghariduses ning kirjutage selle põhjal blogipostitus. Lisage postitusse oma kogemused m-õppega.

Bai, H. (2019). Pedagogical Practices of Mobile Learning in K-12 and Higher Education Settings. TechTrends, 63, 611–620. http://doi.org/10.1007/s11528-019-00419-w

(artikkel kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu kaudu, koopia kursuse Google Drive kaustas)

Variant B

Katsetage ühte nutirakenduse ratta rakendust ning kirjutage selle katsetuse põhjal oma ajaveebi kokkuvõte.

Kahjuks on nutirakenduste ratta eestikeelne koduleht https://www.nutirakendusteratas.ee hetkel maas. Saate tõmmata nutirakenduste ratta eestikeelse kohandatud versiooni ingliskeelselt kodulehelt.

Selle korra ülesanne venis, nii et lepime tähtajaks kokku järgmise õppetöövaba nädalavahetuse. Palun tehke oma postitused võimalusel 22. novembriks.

Viited

Bai, H. (2019). Pedagogical Practices of Mobile Learning in K-12 and Higher Education Settings. TechTrends, 63, 611–620. http://doi.org/10.1007/s11528-019-00419-w

Crompton, H., & Burke, D. (2018). The use of mobile learning in higher education – A systematic review. Computers & Education, 123, 53–64. http://doi.org/10.1016/j.compedu.2018.04.007

Lai, C. L. (2019). Trends of mobile learning: A review of the top 100 highly cited papers. British Journal of Educational Technology, 51(3), 721–742. http://doi.org/10.1111/bjet.12884

Neljas teema käsitleb personaalseid ja avatud õpikeskkondi, mille praktilise kogemuse te siin kursusel saate ning mida me 04.10 Zoomi tunnis arutasime. 04.10 Zoomi tunni salvestus on Google Drives. Sel korral koosneb ülesanne lugemismaterjalist ning väikesest praktilisest tegevusest, milleks on oma personaalse õpikeskkonna kaardistamine.

Traditsiooniliste suletud ning õppeasutusekesksete õpihaldussüsteemide alternatiivina võetid 2000-ndate keskel kaustusele veeb 2.0 ja sotsiaalmeedia vahenditel põhinevad avatud õpikeskkonnad ning sellega seoses hakati kasutama personaalse õpikeskkonna mõistet. Esimesed artiklid ajaveebide kasutamisest õppetöös pärinevad aastast 2003. Veeb 2.0 mõistest inspireerituna avaldas Stephen Downes 2005. aastal paljutsiteeritud artikli “E-learning 2.0”. Personaalsete õpikeskkondade mõiste tuli laiemalt kasutusele 2007 ning aastatel 2010–2014 toimus sellele teemale pühendatud The PLE Conference (neist viimane meie uurimisrühma poolt korraldatuna Tallinnas).

Viimastel aastatel on personaalsete õpikeskkondade mõiste pigem kasutuselt kõrvale jäänud, kuigi õppijakesksed lähenemised ning õppija poolt kontrollitavad sotsiaalmeedia vahenditel põhinevad avatud ja poolavatud õpikeskkonnad on endiselt kasutusel.

Nagu te selle kursuse ülesehitusest aru saate, on minu vaadet õpikeskkondadele mõjutanud olulisel määral just personaalsete õpikeskkondade lähenemine. Personaalse õpikeskkonna kontseptsioonile keskenduvad kolm artiklit. Wilson et al. (2007) toovad oma artiklis välja kuus tunnust, mille poolest personaalsed õpikeskkonnad eristuvad õpihaldussüsteemidest. Johnson ja Liber (2008) on üks tõsisemaid teoreetilisi artikleid personaalsete õpikeskkondade teemal, kuid teistega võrreldes keerulisem lugemine. Väljataga ja Laanpere (2010) keskenduvad pigem personaalsete õpikeskkondade pedagoogilisemale poolele ning õppija rollile.

Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38. https://dx.doi.org/10.20368/1971-8829/247

Johnson, M., & Liber, O. (2008). The Personal Learning Environment and the human condition: from theory to teaching practice. Interactive Learning Environments, 16(1), 3–15. https://dx.doi.org/10.1080/10494820701772652

Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Interactive Learning Environments, 18(3), 277–291. https://dx.doi.org/10.1080/10494820.2010.500546

Väga hea ja praktiline lugemine on Couros (2010), milles kirjeldatakse detailselt ühe avatud õpikeskkonnal põhineva kursuse disaini:

Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. G. Veletsianos (toim), Emerging Technologies in Distance Education (lk 109–128). Athabasca University Press. https://www.aupress.ca/books/120177-emerging-technologies-in-distance-education/

Lõpetuseks pakun ma välja ka enda artikli EduFeedri ja blogipõhiste kursuste kohta:

Põldoja, H., Duval, E., & Leinonen, T. (2016). Design and evaluation of an online tool for open learning with blogs. Australasian Journal of Educational Technology, 32(2). https://doi.org/10.14742/ajet.2450

Praktilise poolena palun teil mõelda oma personaalse õpikeskkonna peale ning proovida seda skeemina visualiseerida. Inspiratsiooniks võite vaadata Scott Leslie poolt kogutud personaalse õpikeskkonna diagramme. Nagu te neist näidetest näete, ei ole personaalse õpikeskkonna visualiseerimiseks mingeid kindlaid reegleid. Ma ise olen varasematel aastatel proovinud visualiseerida selle kursuse õpikeskkonda ning oma personaalse õpikeskkonna mobiilirakenduste osa:

• IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud kursuse õpikeskkonna skeem (november 2016)
• Mobiilirakendused personaalse õpikeskkonna osana H.P. näitel (oktoober 2015)

Veebipõhistest joonistusvahenditest on minu soovitus selliste skeemide joonistamiseks kas mingi ideekaardi tarkvara (hetkesoovitus tasuta vahenditest on GitMind) või  draw.io.

Jään ootama teie mõtteid lugemistekstidest, kogemusi personaalsete õpikeskkondade ja Veeb 2.0 vahenditega ning personaalsete õpikeskkondade skeeme. Tehke oma postitus umbes nädala jooksul, siis jääb veel aega arutelude jaoks.