Kontaktpäeval näidatud tabel ka nüüd siin kättesaadav: PLE
Kellel huvi, võib soovi korral täiendada :).
Õpikeskkonnad ja võrgustatud õpe
Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistriõppe kursus
Kontaktpäeval näidatud tabel ka nüüd siin kättesaadav: PLE
Kellel huvi, võib soovi korral täiendada :).
Romil’i mõte sobib väga hästi selle nädala teema sissejuhatuseks
“Otseselt kui peaksin ainult enda vaatenurgast vastama, siis minu jaoks seostub õpikeskkonna mõistega midagi personaalset/isiklikku, mitte midagi õpihaldussüsteemi sarnast”
Personaalse õpikeskkonna mõiste on haridustehnoloogia valdkonnas viimasel ajal väga populaarseks teemaks kujunenud. Juba viis aastat on organiseeritud puhtalt personaalse õpikeskkonna kontseptsioonile keskendunud rahvusvahelist konverentsi. Sellel suvel toimus see konverents Tallinna Ülikoolis Haridustehnoloogia keskuse teadurite eestvedamisel. Hoolimata iga-aastastest konverentsidest, ei ole veel välja kujunenud väga selget arusaama, mis on personaalne õpikeskkond ning kuidas seda hariduses rakendada. Mõned väidavad, et igal õppijal on olnud oma personaalne õpikeskkond ka enne tehnoloogia arengut ja on ka edaspidi, tänapäeval on see lihtsalt läbipõimitud tehnoloogiliste vahenditega. On neid teadureid, kes vaatlevad personaalse õpikeskkonna kontseptsiooni kui analüütilist vahendit mõistmaks digiajastul õppimises toimuvat. Selle grupi teadurite poolest antud mõiste pigem viitab õppija suuremale kontrollile ja vastutusele õppeprotsessis. Teised väidavad, et personaalne õpikeskkond on vaid kogum sotsiaalse meedia vahenditest võimaldades õppijal ise kokku panna valik sobivatest vahenditest jättes kogu õppeprotsessi traditsioonilisena. Viimasel ajal liigub selle valdkonna “teadus” aga suunas, kus üritatakse leida võimalusi pakkuda personaalset õpikeskkonda institutsioonide (ülikoolide, koolide) poolt ning “liita” see institutsioonide õpihaldussüsteemidega. Selline lähenemine viitab väga tehnoloogilisele arusaamale õpikeskkondadest.
Mida me mõistame personaalse õpikeskkonna all ning milline see personaalne õpikeskkond välja näeb, sõltub ikkagi sellest, millisena iga õppija oma keskkonda tajub erinevatel ajahetkedel ja erinevate õpiprojektide raames, sest juba sõna personaalne viitab sellele, et siinkohal on õppija keskne figuur, kes otsustab ja vastutab.
Meenutades esimestel nädalatel defineeritud õpikeskkonna mõistet, võta esiteks ette mõni personaalset õpikeskkonda kajastav artikkel ning reflekteeri oma ajaveebis, kuidas sina mõistad personaalse õpikeskkonna kontseptsiooni ning mis on sinu jaoks personaalne õpikeskkond.
Teiseks mõtiskle, kuidas sa tajud oma personaalset õpikeskkonda oma magistriõpingute raames? Kas see on teistsugune võrreldes sinu varasemate õpingutega? Mil määral on see keskkond sinu koostatud ning mil määral on see nö peale surutud (näiteks pean kasutama IVA, kuna mingil kursusel on see keskne vahend)?
Kolmandaks visualiseeri oma magistriõpingutega seotud personaalne õpikeskkond näidates ära komponendid ja nende omavahelised seosed. Millistest osadest see koosneb? Milliseid vahendeid (inimesed, raamatud, spetsiaalsed programmid jne.) see sisaldab? Põhjenda, miks on sinu keskkond just selline? Siinkohal oleksid suureks abiks teie poolt tehtud joonised võrdlemaks kas ja kuivõrd me tajume oma personaalset õpikeskkonda magistriõpingute raames erinevalt ning kuivõrd õpetaja/õppejõud saab kontrollida õpikeskkondi. Konkreetseid visualiseerimise vahendeid on üsna keeruline soovitada, kuna inimestel on erinevad tasemed ning harjumused. Seega on valik teie ning soovitan siinkohal soojalt midagi uut proovida, sest selleks see kursus just ongi.
Personaalse õpikeskkonna teemaga seotud postituse tähtaeg on 12.10.2013.
Kui mõni artikkel jääb kättesaamatuks, aga on huvi, siis võtke kindlasti õppejõududega ühendust. Loomulikult võib otsida ka ise materjali ning tugineda sellele.
Mõnusat algavat nädalat!
… slaidid leiab siit: kontaktpäev II
… toimub homme, so 4. oktoobril 10:00 – 14:00 ruumis A-447.
Kontaktpäeval on plaanis:
– teha ülevaade hetkeseisust
– tegeleda kursuse korraldusega seotud küsimuste, probleemide, ettepanekutega
– rääkida täpsemalt rühmatöödest
– meenutada arvestuse saamise kriteeriumeid
– tutvustada uusi õpihaldussüsteeme
– diskuteerida kursusel läbivõetud teemadel
– rääkida edasistest plaanidest
Kohtumiseni!
Kõigepealt suured tänud esimeste mõtete eest, eriti neile, kes teemaga ka sügavuti läksid. Õpikeskkonna temaatika on tänapäeval igati põnev valdkond, eriti just selle füüsilise ja virtuaalse komponendi kombineerimisel. Kõigile ja kõikjale sobivat õpikeskkonna mõistet on raske leida, sest õppimine toimub igal pool ja igal ajal. Või nagu Janek ütles, et õpikeskkond võib olla nii maal, meres või õhus. Olen igati nõus ka Teedu mõttega, et õpikeskkond võib olla ka inimese töökoht. See viitab väga selgelt paljuräägitud elukestva õppe kontseptsioonile ning vajadusele end pidevalt täiendada ja juurde õppida. Aga nüüd natuke teie mõtetest, sest nii mõnigi postitus pakkus huvitavaid ideid. Osad nendest võtame järgmisel kontaktpäeval lähemalt ka vaatluse alla.
Erki kui ka Heily leiavad, et virtuaalne keskkond motiveerib õpilasi rohkem või et “mida modernsem õppekeskkond on, seda rohkem tahavad õppijad seal aega viita” (Erki). Uued keskkonnad, vahendid, äpid on kindlasti esimese hooga põnevad ja huvitavad, kuid mõelgem alljärgnevale olukorrale (Learnmix projekti etnograafilisest uuringust):
Matemaatikatund arvutiklassis. Õpilased istuvad arvutite taga ning lahendavad matemaatika ülesandeid. Aeg-ajalt kutsub õpetaja mõne õpilase oma arvuti taha ning laseb õpilasel ülesande lahendada. Samal ajal on õpetaja arvuti ühendatud projektoriga ning terve klass näeb, kuidas üks õpilane õpetaja laua taga õpetaja arvutit kasutades lahendab matemaatika ülesannet. Justkui uus ja huvitav õpikeskkond, aga täpselt sama tegevuse saab väga edukalt läbi viia tahvlit ja kriiti kasutades. Selline instrumentaalne vaade tehnoloogiale, (millele ka Inge viitab), kus vanad tööriistad vahetatakse uute vastu aga jättes kõik muu samaks, on natuke lühinägelik ning jätab kasutamata tehnoloogia tegeliku potentsiaali.
Maiga poolt nimetatud õpilaste oskused (viidates I. Maadverele) (kriitiline mõtlemine ja probleemide lahendamine, koostöö, kiire kohanemisvõime, ettevõtlikkus, efektiivne suuline ja kirjalik kommunikatsioon, info otsimine ja analüüsimine, uudishimu ja loovus) pakuvad head stardipositsiooni õpikeskkonna loomisel. See näitab, et alustama peaks sellest, mida me saavutada tahame ning siis leidma viisid ja lahendused (ka tehnoloogilised), kuidas oma eesmärkidele lähemale jõuda. Seetõttu oleme siin kursusel välja pakkunud ka “õpilepingu”, et igaüks saaks korra maha istuda ja mõelda, mida, milleks ja kuidas, sest tsiteerides Teetu, siis “defineerimata õpieesmärki võib õpiprotsess muutuda omamoodi vegeteerimiseks või piirduda juhuslikku laadi informatsiooni käitlemisega”.
Samas, kui me räägime virtuaalsetest õpikeskkondadest, siis tihtipeale tekib arvamus, et üks virutaalne keskkond peaks võimaldama kõike, õpitegevuste planeerimisest kuni õppeprotsessi haldamiseni. Isiklikult ei ole sellega nõus, sest väga raske on luua lihtsat ja arusaadavat keskkonda, mis võimaldaks kõike. Mõeldes mõnele multifunktsionaalsele seadmele, siis peame paratamatult kogema, et jah, see seade justkui teeb mitut asja, aga ühtegi neist just väga korralikult. Ja siinkohal oleks kasulik vahet teha, et osad süsteemid on õppeprotsessi haldamiseks ja teised on sobivad õpikeskkondadeks.
Seoses haridustehnoloogia tulekuga on rohkem hakatud rääkima personaliseeritusest ning võimalusest kohandada keskkondi vastavalt individuaalsetele vajadustele. Või nagu Jaanika ja Romil arvavad, (siinkohal Romili sõnadega) “minu jaoks seostub õpikeskkonna mõistega midagi personaalset/isiklikku, mitte midagi õpihaldussüsteemi sarnast”. Huvitav ja paljulubav algus ja sellest räägime edasi oktoobris.
Aga lõpetame selle esimese tagasivaate Heli poolt tõstatatud küsimusega, mis jätame nö õhku rippuma ja igale ühele mõtisklemiseks “kust läheb piir mõistliku kasutuse ning liigtarbimise vahel?” ja jutt käib siin tehnoloogiast 🙂
Tänud veelkord inspireerivate mõtete eest ning aktiivsetele kommenteerijatele! Samas ärgem edaspidi unustagem, et igas postituses peaks kajastuma 6-7 tunni töö. Isegi, kui te otsustate mõnel nädalal rohkem aega veeta mõne uue vahendi proovimiseks ja testimiseks, pange oma kogemused ka ajaveebi kirja teistele lugemiseks.
Võttes aluseks teie enesetutvustused, koostasin väikese “pilvekese”, et tekiks ülevaade, missuguseid sotsiaalse meedia vahendeid kasutatakse. Allpool oleval pilvekesel on teie poolt mainitud vahendid. Mida suuremalt on sõna, seda tihedamini seda vahendit on mainitud. Sõnapilv on koostatud tagcrowd.com abil.
Alljärgnev pilv on võrdluseks eelmise aasta osalejatelt. Nagu näha, siis väga suuri erinevusi polegi.
Tänud neile, kes võtsid vaevaks oma kogemusi jagada!
Hea meel on tõdeda, et kõik on hoo sisse saanud ning kursus on kohe asjalikult pihta hakanud.
Sellel ajal, kui me veedame natuke aega teie esimesi postitusi lugedes ning neist kokkuvõtteid tehes, pakume välja järgnevaks kaheks nädalaks uue teema – õpihaldussüsteemid ja sotsiaalne meedia õpikeskkonnana.
Tehnoloogia areng on toonud meile erinevad õpihaldussüsteemid (Blackboard, IVA, Moodle jne.) ning mitmesugused sotsiaalse meedia vahendid ja “äpid” (Facebook, ajaveeb, wiki, Evernote jne.), mida õpikeskkondadena või nende osana kasutada. Olles oma olemuselt erinevad (õpihaldussüsteemid/sotsiaalse meedia vahendid), pakuvad nad ka erinevaid võimalusi ning “lubavusi” (ingl. k. affordance) õpiprotsesside loomiseks ja toetamiseks.
Sellel nädalal konkreetseid küsimusi või nö selgelt defineeritud “ülesannet” ei ole. Kuna teema on oma olemuselt ääretult lai, siis pigem on igaühe enda otsustada, mida täpsemalt selle teemaga seoses ette võtta. Vastavalt eelmisel nädalal mõtiskletud õpikeskkonna mõistele on igal ühel teist kindlasti oma kindel huvi ning fookus, omad kogemused õpihaldussüsteemide ja sotsiaalse meediaga kas õppijana või õpetajana ja seega ei soovi me neid konkreetse ülesande kirjeldusega piirata.
Ühesõnaga, millest üks postitus kirjutada, on teie valik. Võimalusi on siin palju. Näiteks võib järgmised kaks nädalat veeta erinevaid õpihaldussüsteeme või sotsiaalse meedia vahendeid võrreldes, mõtiskledes ja analüüsides nende positiivsete külgede ja puuduste üle nii õppija kui õpetaja vaatenurgast
või
kas ja mil moel täidab õpihaldussüsteem või sotsiaalse meedia vahendid õpikeskkonna rolli (võttes aluseks teie enda eelmisel nädalal defineeritud õpikeskkonna definitsiooni)
või
hoopis leida mõnest artiklist mõni huvitav probleem, küsimus ning selle üle arutleda
või
olete just valimas koolile õpihaldussüsteemi ning siinkohal oleks hea võimalus pakkuda teistele ülevaadet teie valikutest ning analüüsi
või
huvitab teid hoopis, mis rolli mängivad sotsiaalse meedia vahendid hariduses
või …
Oluline, et postituses on analüüsivat ja reflekteerivat komponenti segatuna oma kogemustega ning loetuga, aga konkreetne teema (mis sellel nädalal on õpihaldussüsteemid ja sotsiaalne meedia õpikeskkonnana) vaatenurk jääb teie valida. Arvame, et selline lähenemine loob võimaluse esitada erinevaid mõtteid, erinevaid argumente ning arusaamu rikastades meie oma maailmapilti õpikeskkondadest ning nende võimalikest aspektidest.
Juhul, kui sul on mõni huvitav näide, kuidas sotsiaalse meedia vahendeid/digitaalset tehnoloogiat saaks kasutada õpikeskkonna loomisel (või üldiselt õppetöös) ning sa arvad, et ka teised võiks sellest ideid saada, postita ka see oma isiklikku ajaveebi. See kursus on just selleks, et oma kogemusi jagada.
Kursuse ajaveebis, artiklite ja õppematerjalide alt leiab nimekirja võimalikest teemakohastest artiklitest, kuid väga teretulnud on ka kõik muud allikad, peaasi, et postitusest peegeldub, et midagi on juurde loetud.
Postita võimalusel oma mõtisklused isiklikku ajaveebi hiljemalt 1.10. südaööks, sest siis jääb paar päeva aega veel kursusekaaslaste ajaveebides ringi kolada, nende mõtteid lugeda ja kommenteerida.
Mõnusat pealehakkamist!
Enne, kui sisulise poolega tegelema hakkame, siis kõigepealt …
… loo isiklik ajaveeb või võta kasutusele olemasolev. Kui kasutad ajaveebi ka teistel eesmärkidel, palun loo eraldi kategooria selle kursuse jaoks.
… registreeri oma ajaveeb EduFeedris.
… postita lühike enesetutvustus ning kogemused sotsiaalse meediaga nii vabal ajal, töö kui õppimise eesmärgil.
… mõtiskle, mida soovid siit kursuselt kaasa võtta ning pane kirja esimene versioon õpilepingust. Õpilepingu kohta leiad rohkem infot I kontaktpäeva slaididest.
Esimene sisuline postitus kui sissejuhatus teemasse:
Postita oma mõtted seoses õpikeskkondadega ning too välja need aspektid/funktsioonid, mis on sinu jaoks õpikeskkonna juures olulised. Kursuse sisulist osa alustame mõiste “õpikeskkond” defineerimisega, mis saab olema aluseks kursusel käsitletavatele teistele teemadele. Õpikeskkond mängib õppeprotsessis olulist rolli, kuid samas võib õpikeskkonda mõista väga mitmeti. Esimese kahe nädalase bloki eesmärk on uurida natuke kirjandust õpikeskkondadest ning pakkuda välja oma arusaam õpikeskkonnast, olgu see siis füüsiline, virtuaalne või kombinatsioon.
Sissejuhatuseks teemasse soovitame lugeda midagi järgnevatest …
… või otsida ise midagi. Eelpool nimetatud kirjandus ei ole tingimata kohustuslik. Kasutada võib mitmesuguseid allikaid, teiste definitsioone (sellisel juhul koos korrektse viitega), kui need juba ühtivad sinu arvamusega kui ka ise sõnastada õpikeskkonna mõiste. Ühesõnaga, mida mõtlen õpikeskkonna all kui ma seda sõna kasutan.
Lisaks enda postitusele ootame ka aktiivset kursusekaaslaste ajaveebide jälgimist ja kommenteerimist, seda kindlasti aga teisel nädalal (15-21.09).
Kogu eelnev võiks valmida 14.09. südaööks.
Julget pealehakkamist!
Laupäeval, 06.09.2014 alustame taas kursusega. I kontaktpäev toimub ruumis A-447 kell 14:00 – 18:00.
Peatse kohtumiseni!
Olen tänaseks päevaks jõudnud läbi vaadata kõik postitused ning mõttesähvatused. Pean ütlema, et selle aasta grupp on igati tegus ja nauditavalt sõnaosav. Nii mõnigi kord tuli naeratus näole või sundis tõsiselt aja maha võtma, et loetu üle ise mõtiskleda ning arutleda. Lihtsalt super!
Minu jaoks on kursus korda läinud, kui osalejate seas ei ole ühtegi neutraalse tagasisidega inimest st kas õpiti midagi positiivset või negatiivset. Kõige hullem on aga olukord, kui mitte miski ei suutnud tekitada ärritust või siis postiivset emotsiooni. Loodan, et siit kursuselt oli midagi kaasa võtta, mida ühel hetkel võib vaja minna või mis on mõjutanud teie mõtteid ja arusaamu.
Kellel personaalsete õpikeskkondade, enesejuhitava õppimise ning enesearendamise vastu digitaalses maailmas on suurem huvi, siis soovitan väga soojalt järgmisel semestril tulevat inglise keelset kursust KAV7100 “Developing personal learning environments for professional growth”, mida viivad läbi meie Haridustehnoloogia keskuse järeldoktorid Dr. Emanuele Bardone Itaaliast ja Dr. Sebastian H.D. Fiedler Saksamaalt. Tegemist on kahtlemata väga kogenud ja huvitavate inimestega ning miks mitte võtta see kursus ette kui väljakutse õppida inglise keeles ning välisõppejõududega. Eriti, kui paljud teist tunnistasid, et inglise keel vajaks harjutamist ning personaalne keskkond arendamist.
Suured tänud teile huvitava kursuse eest!