Autor: Hans Põldoja

Viimane teema: e-portfoolio ja pädevused

Väikese hilinemisega jõuab teieni kursuse viimane teema. Varasemalt oleme me arutlenud selle üle, kuidas kasutada sotsiaalmeediat õppetöös. Õppetööst hoopis enam kasutavad inimesed sotsiaalmeediat oma mõtete, teadmiste ja hobide jagamiseks. Mitmete loovate erialade puhul (disainerid, fotograafid, jne) panevad inimesed oma paremate tööde näidistest kokku portfoolio. Sama lähenemist võib oma oskuste ja teadmiste tõestamiseks kasutada ka paljudes muudes kontekstides. Sellist õppija poolt loodud kogumikku materjalidest, mis tõendavad õpitust arusaamist ja personaalset arengut nimetatakse e-portfoolioks.

e-Portfoolio mõistega täpsemalt tuttavaks saamiseks soovitame lugeda järgmiseid materjale:

Lihtsamat e-portfooliot on võimalik luua sotsiaalse meedia vahendite abil, kuid keerukamate portfooliote jaoks on loodud spetsiaalsed e-portfoolio keskkonnad. Üheks tuntumaks e-portfoolio tarkvaraks on Mahara, kus igaüks saab kasutajaks registreeruda ning oma e-portfoolio luua. Teiseks levinud e-portfoolio tarkvaraks on Elgg, mis on viimastel aastatel arenenud pigem kogukonnasaitide loomise vahendiks. Selle peale on loodud ka Koolielu portaal, mida meie nägemuses Eesti õpetajad võiksid e-portfoolio loomiseks kasutada.

e-Portfooliotega on tihedalt seotud pädevuste temaatika, sest erinevates valdkondades on pädevuste kirjeldamiseks ja hindamiseks loodud pädevusmudelid. Hetkel on Eestis haridustehnoloogiliste pädevuste alal natuke segane olukord. Aastatel 2009-2011 oli e-Õppe Arenduskeskuse juures töörühm, kes töötas välja õpetajate ja õppejõudude haridustehnoloogilised pädevused. See pädevusmudel koosnes 19 pädevusest, mis olid jagatud 4 gruppi. Iga pädevuse hindamiskriteeriumid olid omakorda kirjeldatud 5 tasemel. Pädevusmudel arvestas Eesti olusid ning oli mõeldud eelkõige kõrgkoolide õppejõududele ning kutseõppeasutuste õpetajatele. Sellega paralleelselt töötas Tiigrihüppe Sihtasutuse juures töörühm, kes võttis oma pädevusmudeli koostamisel aluseks rahvusvahelise ISTE NETS-T pädevusmudeli, kohandas selle Eesti üldhariduskoolide konteksti ning lisas iga pädevuse juurde hindamiskriteeriumid 5 tasemel. e-Õppe Arenduskeskus omakorda tõlkis 2012. aastal ISTE pädevusmudeli kolm versiooni (õpetajatele, õppijatele, haridusvaldkonna administratiivtöötajatele) täies mahus eesti keelde. Hetkel on nende juurest puudu hindamiskriteeriumid, mille alusel saaks hinnata pädevuse omamise taset.

Viited pädevusmudelitele:

Sel nädalal on teile kaks erinevat ülesannet. Osa teist juba omab e-portfooliot, sest see oli haridustehnoloogia magistriõppesse sisseastumisel vajalik. Teine osa veel ei oma e-portfooliot või pole seda teadlikult arendanud.

Neile, kes juba omavad e-portfooliot, on ülesanne järgmine: analüüsige oma e-portfooliot lähtudes nädala lugemismaterjalidest ja e-portfoolio keskkondade võimalustest. Mida annaks paremaks muuta? Kas ja millise pädevusmudeliga on teie portfoolios esitatu seotud?

Neile, kel veel oma e-portfoolio puudub, on ülesandeks oma e-portfoolio kavandamine. Milliseid vahendeid kasutaksite e-portfoolio loomiseks? Milliseid materjale kavatsete esitada oma teadmiste ja oskuste tõendamiseks? Mõned viited näidisportfooliotele leiate haridustehnoloogia õppekava koduleheküljelt.

Jääme ootama teie postitusi pühapäevaks 9. detsembriks.

Tehnoloogiate ja standardite teema kokkuvõte

Eelmise teema juures pidite te tutvuma erinevate veeb 2.0 tehnoloogiatega. Mul hea meel, et peaaegu kõik teist on praeguseks kodutöö esitanud. Mitmed kodutööd olid väga põhjalikud, eraldi tahaks ma esile tõsta Taimi postituse. Samuti on mul hea meel, et praktiliselt kõik kasutavad nüüdseks Google Readerit või mingit muud vookogu.

Mõned kodutöödest välja tulnud mõtted ja kommentaarid:

  • Mitmed teist ei näinud Twitteril praktilist rakendust õppetöös. Eesti oludes pole ka minul õnnestunud Twitterit edukalt rakendada, kuid mujalt maailmast on palju häid näiteid. Mõned ideed Twitteri rakendmise kohta on Kaire postituses.
  • Taimi ja Virgo tõid oma postituses välja, et iGoogle suletakse järgmise aasta 1. novembril. Google’il on teenuste sulgemisega juba pikk ajalugu, Wikipeedia artiklis on loetletud 68 erinevat teenust, mida Google sulgenud on.
  • Elo postituses ja selle kommentaarides on juttu paper.li ajalehest. Ma tegin katseks ka haridustehnoloogia magistrantide ajaveebide põhjal paper.li lehe, kuid kahjuks see ei tööta nii nagu peaks. Üks töötav näide on Twitteri säutsude pealt genereeritud ajaleht Design Thinking MOOC kursusel.
  • Mihhail andis hea ülevaate Evernote võimalustest.
  • Kaire soovitas Hall keskkonda, mis võimaldab pidada veebikonverentse ja jagada materjale väikestes rühmades (tasuta kuni 6 kasutajat).
  • Viive soovitas Getwapps ühisjärjehoidjat. Näide: http://www.getwapps.com/viive#List=UAL000007112

Üks täiendus ühekordse sisselogimise teenustele. Nimelt sain ma vahepeal teada, et EENeti poolt on arendamisel Eesti haridusasutustele mõeldud ühekordse sisselogimise teenus TAAT.

Üks tehnoloogia või täpsemalt märgendikeel, mis selle teema õppematerjalist välja jäi on OPML. Nüüd kui te olete RSS voogude ja Google Readeriga tuttavad, võin teile lühidalt ka seda soovitada. OPML (Outline Processor Markup Language) on dokumendiformaat, mis võimaldab kirjeldada andmeid puustruktuurina. Üheks selle praktiliseks kasutuseks on hulga RSS voogude ära kirjeldamine ühes failis. See võimaldab näiteks eksportida oma RSS tellimused ühest vookogust ning importida teise. EduFeedr võimaldab kursuse osalejate leheküljelt eksportida ning osalejate postitused kui kommentaarid OPML formaadis. See tähendab seda, et kõik kursuslaste ajaveebide aadressid saab ühest failist Google Readerisse importida ning neid ei pea eraldi sisestama.

Eraldi soovitasin ma teil tutvuda Charting ühisjärjehoidjaga. Mõned teie hulgast on seda juba teinud, teiste jaoks on see palve veel õhus 🙂

Ebaselgeks jäänud asjad näitame ja räägime üle 18. novembri kontaktpäeval.

Charting – õppimisprotsess ja ühisjärjehoidja

Selle teema ülesannet andes kirjutasin ma, et ühe vahendiga seoses on meil erihuvi. Nimelt uurivad meie teaduspartnerid Šotimaal Glasgow Caledonian University’s eesmärkide püstitamist ja teadmuse levikut töökohal moodustunud õpivõrgustikes. Nende uurimuse üheks keskseks mõisteks on charting, mis võtab kokku töökohal toimuva õppimise protsessi. See protsess omakorda koosneb neljast osast (4 C’d):

  • Consume – teiste poolt leitud või loodud info avastamine ja kasutamine;
  • Connect – ühendumine sarnaste eesmärkidega kaastöötajatega;
  • Create – uute teadmusobjektide loomine;
  • Contribute – loodud teadmusobjektide jagamine õpivõrgustikuga.

Info avastamine ja kasutamine võib toimuda näiteks RSS lugejate, ühisjärjehoidjate, mikroblogide vms vahendusel. Kaastöötajatega ühendumiseks võib kasutada erinevaid sotsiaalmeedia vahendeid (Skype, Twitter, jne). Uute teadmusobjektide loomine võib tähendada näiteks ajaveebipostitusi. Loodud teadmusobjektide jagamine võrgustikuga toimub jällegi samade vahendite kaudu, mida teised võrgustiku liikmed info avastamiseks ja tarbimiseks kasutavad. Ma usun, et see protsess on teile meie kursuselt ka tuttav.

Selle protsessi toetamiseks on meie partnerid arendanud Charting vahendi, mille esimest prototüüpi nad hetkel katsetavad. See vahend sarnaneb mõningal määral ühisjärjehoidjatele, kui kümnete erinevate märksõnade kasutamise asemel püstitab kasutaja siin kõigepealt väikese arvu õpieesmärke, millega ta hakkab leitud materjale ühendama. Teised Charting kasutajad saavad omakorda püstitatud õpieesmärkidega liituda ja seeläbi leitud allikaid jälgida. Mina olen püstitanud omale näiteks sellised õpieesmärgid:

Avastatud allikate mugavaks lisamiseks Charting vahendisse on võimalik enda brauseri järjehoidjateribale tõmmata bookmarklet, mis avab viite õpieesmärgiga sidumiseks ja lisamiseks väikese popup akna.

Me oleks tänulikud, kui te Charting vahendit katsetaks ja mõned nädalad kasutada prooviks. Hiljem oleme me mingil kujul huvitatud teie tagasisidest selle vahendi ning õpieesmärkide kui teadmusobjekte ühendava sotsiaalse objekti kohta. Taimi on oma postituses ka juba jõudnud Charting vahendit tutvustada.

Charting kontseptsioonist on võimalik põhjalikumalt lugeda järgmisest artiklist (kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu andmebaasidesse sisselogitult):

Milligan, C., Margaryan, A., & Littlejohn, A. (2012). Supporting Goal Formation, Sharing and Learning of Knowledge Workers. In A. Ravenscroft, S. Lindstaedt, C. Kloos, & D. Hernández-Leo (Eds.), 21st Century Learning for 21st Century Skills, Lecture Notes in Computer Science (Vol. 7563, pp. 519–524). Springer: Berlin / Heidelberg.

Neljas teema: tehnoloogiad ja standardiseerimine

Neljas teema annab ülevaate õpikeskkondadega seotud standarditest ja tehnoloogiatest ning nendel põhinevatest tarkvararakendustest. See on eelnevatest teemadest natuke praktilisem. Kõigepealt palume tutvuda lugemismaterjaliga ja seal viidatud linkidega.

Seejärel palume katsetada mõningaid teie jaoks seni tundmatuid vahendeid alljärgnevast loetelust. Siia on valitud eelkõige sellised vahendid, mis sobivad avatud õpikeskkonnas toimuvatel kursustel kas rühmas või personaalselt kasutamiseks. Välja on jäetud kõik õppesisu koostamisega seonduvad vahendid (wikid, SlideShare, Prezi, LeMill jne), kuna õppematerjalidele keskendub meil eraldi kursus.

Vookogud ja personaalsed avalehed:

Ühisjärjehoidjad:

Mikroblogid:

Kirjandusallikate jagamine:

Märkmed ja veebiklipid:

Veebikonverentsid:

Widgetid:

Muud kasulikud vahendid:

Me ütle otseselt, mitut vahendit te siit katsetama peaks. Mõned võtavad rohkem aega, mõned vähem. Kindlasti võiksite te katsetada mingit vookogu (näiteks Google Reader), kui te veel seda ei kasuta. Vookogu kasutamine muudab magistriõppe kursustel toimuva jälgimise oluliselt mugavamaks. Eriline huvi on meil seoses Charting vahendi katsetamisega, mille kohta kirjutan ma varsti eraldi postituse.

Oma postituses võiksite te kirjeldada varasemaid ja uusi kogemusi lugemismaterjalides kirjeldatud tehnoloogiatega ja siin postituses viidatud vahenditega ning arutleda nende kasutusvõimaluste üle õppetöös. Loomulikult on oodatud viited ka teistele sarnastele vahenditele, mida mina siin välja toonud pole. Jääme teie postitusi ootama pühapäevaks 28. oktoobriks. Ärge teie palun 5 päeva hilinege nagu mina 🙂

Ilusat ja tegusat koolivaheaega kõigile õpetajatele!

Ajaveebide seadistamisest

Mul on üks väike soovitus seoses ajaveebide seadistamisega. WordPress ajaveebi vaikimisi seaded ei luba kommentaaride kohest avaldamist, kui kommenteerijal ei ole varasemalt avaldatud kommentaare. See tähendab seda, et ajaveebi omanik peab kommentaari käsitsi heaks kiitma ning kommentaarides toimuv suhtlus on selle võrra aeglasem.

Et kommentaarid kohe ilmuks palun ma teil kontrollida, et ajaveebis seadetes Discussion Settings (eesti keeles Sätted > Arutelu) leheküljel oleks märgistamata järgmised valikud:

  • An administrator must always approve the comment (peab haldur alati selle heaks kiitma)
  • Comment author must have a previously approved comment (peab kommenteerijal olema eelnevalt heakskiidetud kommentaare)

Lisaks sellele võiksite natuke suurendada kommentaarides lubatud linkide arvu, milleks vaikimisi on 2. Vahel tahan ma kommentaaridesse rohkem linke lisada. 5 linki peaks olema sobiv piirang.

Kui te kasutate WordPress.com serveril asuvat ajaveebi, siis ei tohiks kommentaaride kohene lubamine rämpsposti ohtu tähendada. Juhul kui te kasutate Tallinna Ülikooli serveris olevat WordPress ajaveebi, siis võib kommentaaride kohene lubamine tähendada seda, et rämpspostirobotid hakkavad ka teie blogi kommenteerima. Selle vastu aitab Akismet seadistamine, mida juhendab allpool olev video.

[youtube=http://www.youtube.com/watch?v=77ncbOH5MBE]

PS. Uus teema tuleb väikese hilinemisega, loodetavasti kolmapäeva hommikuks. Ma olen nimelt kindlal seisukohal, et iga teema kohta peab olema eestikeelne sissejuhatav lugemismaterjal. Seni võite tutvuda kursusekaaslaste postitustega ja neid kommenteerida.

Õpihaldussüsteemide nädala kokkuvõte

Olen teile veel võlgu õpihaldussüsteemide nädala kokkuvõtte. Esimese asjana hakkas teie postitustest silma väike segadus mõistetega. Virtuaalne õpikeskkond on selgelt laiem mõiste, ning õpihaldussüsteemid on selle üheks alaliigiks. Lisaks täisfunktsionaalsetele õpihaldussüsteemidele (Moodle, IVA, WebCT, …) on olemas terve rida keskkondi, mida nende piiratud võimaluste või muu eripära tõttu ei saa päris õpihaldussüsteemideks pidada, kuid mis on kindlasti virtuaalsed õpikeskkonnad (VIKO, Krihvel, EduFeedr, …).

Enamik teist valis analüüsiks Moodle’i keskkonna. Moodle’i positiivsetest omadustest saite te rühma peale päris põhjaliku loetelu. Negatiivsetest külgedest tuli esile eelkõige see, et õpetajad vajavad Moodle’is töö alustamiseks kasutajatuge ja koolitust. Minu arvates sobiks seetõttu koolis Moodle’i kõrval paralleelselt kasutamiseks ka VIKO, mis on küll piiratud võimalustega kuid algajale lihtsam kasutada. Mihhail tõi oma postituses välja, et “mitme õpihaldussüsteemi kasutamine kooli piires muudab nende kasutamise väga ebamugavas just põhikasutajate jaoks, õpilaste jaoks”. Olen sellega üldjoontes nõus, kuid tänapäeval on paljude erinevate veebikeskkondadega kokku puutumine suhteliselt vältimatu.

Meelis tutvustas oma postituses Eesti Kaitseväes ja Kaitseliidus kasutusel olevat õpihaldussüsteemi Ilias ning andis põhjaliku ülevaate selle plussidest ja miinustest. Piret analüüsis IVA õpihaldussüsteemi ning Ruth valis analüüsi jaoks meie uue alles arendamisel oleva Dippler õpihaldussüsteemi.

Peaaegu kõik teie hulgast toetasid pigem õpihaldussüsteemide pooldajate seisukohti. Ainult Kristi kaldus avatud õpikeskkondi pooldama.

Ma ise olen oma õppetöös aastaid avatud õpikeskkondi eelistanud, kuid kindlasti on omad eelised ka õpihaldussüsteemidel. Minu silmis on õpihaldussüsteemidel avatud õpikeskkondadega võrreldes kolm eelist:

  • võimalus arutada delikaatseid teemasid suletud keskkonnas;
  • võimalus anda õppijatele privaatset tagasisidet ning edastada hindeid;
  • võimalus jagada materjale, mille jagamine avatud keskkonnas ei ole autoriõiguste tõttu võimalik (näiteks teadusartiklid).

Viitamisest oli meil juba laupäeval juttu. Teine vormistuslik teema, millele ma tahaksin tähelepanu juhtida, on teiste autorite jooniste kasutamine oma töödes. Paaris postituses hakkasid mulle silma joonised Veronika ja Mardi esitlustest. Autoriõiguse seaduse §19 lubab teiste autorite teoste kasutamist illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel. Paraku ei tule seadusest selgelt välja, kus lõppevad õppe- ja teaduslikud eesmärgid. Ma ise järgin seda praktikat, et füüsilises maailmas on õppeotstarbeliseks kõik, mis toimub klassiruumis. Virtuaalses maailmas võib klassiruumi analoogiks pidada suletud õpikeskkonda. Avatud veebikeskkondades on asi keerulisem, näiteks Vikipeedia hoiab autoriõiguste suhtes väga ranget joont ega kasuta illustratsioone selle autoriõiguse seaduses lubatud erandi alusel. Seetõttu ei kasutaks ma ka ajaveebipostitustes teiste autorite fotosid ja jooniseid, kui need ei ole kindlalt kasutamist lubava litsentsi alusel.

Kindlustundega võite te oma kodutöödes kasutada jooniseid ja fotosid, mis on avaldatud Creative Commons Attribution litsentsi alusel. Selle litsentsi puhul on ainsaks kohustuseks autorile viitamine. Teiste Creative Commons litsentside puhul, on enamasti nõue avaldada oma postitus sama litsentsiga, mille alusel oli kasutatud illustratsioon (seda tähendab sõna ShareAlike litsentsi nimes). Autoriõigustest tuleb pikemalt juttu kevadel toimuval digitaalsete õppematerjalide koostamise kursusel.

Selles teemas saite lühikese teoreetilise sissejuhatuse õpihaldussüsteemidesse. Praktilisete oskuste jaoks on meil õppekavas sellest sügisest eraldi kursus IFI7064 Õpihaldussüsteemid.

Õpihaldussüsteemid

Järgmisel kahel nädalal keskendume me õpihaldussüsteemide teemale. Alustuseks palun ma teil läbi lugeda eestikeelne lühikonspekt ning tutvuda seal viidatud allikatega (kõigega loomulikult tutvuda ei jõua, tehke oma valik).

Magistriõppe käigus tahame me teid suunata töötama ka võõrkeelse teaduskirjandusega. Ainult eestikeelsetele materjalidele tuginedes on magistritöö kirjutamine meie valdkonnas praktiliselt võimatu. Kohe alguses ingliskeelsetesse teadusartiklitesse süveneda on raske, seetõttu valisin ma välja viited teemakohastele ajaveebipostitustele, mida peaks olema lihtsam lugeda. Leiate need konspekti lõpuosast poolt- ja vastuargumentide juurest.

Selle teema ülesanne koosneb kahest poolest:

  1. Vali üks õpihaldussüsteem (soovitavalt selline, millega sul on olnud kogemusi) ning analüüsi seda kui õpikeskkonda (vastavalt oma definitsioonile eelmisest nädalast) nii õppija kui õppejõu/õpetaja vaatenurgast.
  2. Tutvu poolt- ja vastuargumentidega õpihaldussüsteemide suhtes ning esita oma seisukoht.

Õpihaldussüsteemi analüüsimisel palume lähtuda järgmistest aspektidest:

  • Mis on valitud õpihaldussüsteemis positiivset ning mil moel täidab valitud õpihaldussüsteem õpikeskkonna rolli? Põhjenda.
  • Mis on valitud õpihaldussüsteemis negatiivset ning mil moel jääb valitud õpihaldussüsteem hätta õpikeskkonnana? Põhjenda.

Analüüsimise raamistik on vaba. Õpihaldussüsteemi analüüsimisel võid arvesse võtta näiteks kasutajasõbralikkust, keskkonna selgust, intuitiivsust, disainitud funktsionaalsuste vajalikkust, paindlikkust jne. Antud loetelu on vaid näited ning ei eelda just nende aspektide analüüsimist.

Juhul, kui sul ei ole olnud kokkupuudet ühegi õpihaldussüsteemiga, siis soovitame kasutada Moodle demokeskkonda http://demo.moodle.net.

Ootame teie postitusi pühapäevaks 30. septembriks.

Mõned märkused ja soovitused

Ma sain täna instituudist nimekirja kõigist, kes õpikeskkondade ja õpivõrgustike kursusele registreerunud. Kokku on meil sel aastal 17 registreerunud magistranti. Saadan kõigile registreerunutele e-maili teel veelkord teate kursuse alguse kohta.

Kirjutan siia teile mõned märkused ja soovitused seoses kursusega:

  • Enesetutvustused ja ootused kursuse suhtes. Tore oleks teie ajaveebidest leida ka lühikesed enesetutvustused ning esimese teema postitusest ootused kursuse suhtes. Kui te kasutate WordPress ajaveebi, siis on hea teha enesetutvustus eraldi lehena (vt näiteks Veronika enesetutvustust eelmisest aastast).
  • Kursuse jälgimine. Kursuse jälgimiseks soovitame me regulaarselt külastada EduFeedr avalehte. Seal on näha viimased postitused ja kommentaarid kursuselt (need uuenevad kord tunnis). On ka võimalus postitusi ja kommentaare omale RSS vahendusel tellida, aga selle kohta kirjutan ma täpsemalt siis, kui kõik on oma ajaveebid kursusele registreerinud.
  • Kodutööde maht ja ajakava. Kodutööde tähtajad hakkavad siin kursusel olema iga 2 nädala tagant, selle nädala pühapäeval kui tunde ei ole. Iseseisvaks tööks on arvestatud 46 tundi, nii et iga teema peale kulub ca 6 tundi. See töö maht peaks tulema kokku nii teie postitusest (mis lisaks eelnevale kogemusele näitab tööd kirjandusega) kui teiste postituste kommenteerimisest.
  • Kodutööde postitamine. Palun postitage oma kodutöö siis, kui see on valmis. Kursust on lihtsam jälgida, kui siin ei ole poolikuid postitusi ning postitusi hiljem ei muudeta (va kirjavigade või katkiste linkide parandamine). Kui tahate oma teemakäsitlust täiendada, siis võite teha seda kommentaaride all või uue postitusena.
  • Viitamine. Me ootame teie postitustest ka viiteid kirjandusallikatele, mida olete selle koostamisel kasutanud. Lühidalt on viitamisest kirjutatud õppekava koduleheküljel. Eestikeelne APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõte on meil hetkel koostamisel, seni soovitame lähtuda ingliskeelsest APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõttest.
  • Kodutööde sidumine ülesannetega. EduFeedri progressi leheküljel (vt näidet eelmisest aastast) näidatakse teie postitusi helesiniste ja tumesiniste kastikestena. Helesinine kastike tähendab seda, et te olete vastava kodutöö perioodil oma ajaveebi midagi postitanud. Tumesinine kastike tähendab sellist postitust, kuhu te olete lisanud lingi kursuse ajaveebis olevale ülesandele. Me loeme ja arvestame teie postitusi igal juhul, aga ülesandega linkimine muudab kursuse jälgimise natuke mugavamaks.

Kui teil tekkib probleeme või küsimusi, siis palun võtke Terje või minuga ühendust ning me aitame teid kindlasti.

Enesetutvustus – Hans

Postitan ka omaltpoolt väikese enesetutvustuse. Minu nimi on Hans ja ma töötan Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuses teadurina. Peamiselt tegelen ma erinevate õpikeskkondade kontseptuaalse disainiga. Tuntumad tarkvaraprojektid, millega ma läbi aastate tegelenud olen on üldhariduskoolidele mõeldud õpikeskkond VIKO (2001-2005), õpihaldussüsteem IVA (2002-2003) ning õppematerjalide loomise keskkond LeMill (alates 2005). Värskemad projektid, millega ma hetkel tegelen on ajaveebipõhiste kursuste haldamise keskkond EduFeedr, õpihaldussüsteem Dippler ja haridustehnoloogiliste pädevuste testimise keskkond DigiMina. Lisaks tarkvaraprojektidele on minu peal haridustehnoloogia magistriõppekava juhtimine ning kolm kursust magistriõppes.

Et disainerina paremini mõista õpetajate vajadusi olen ma üritanud kogu aeg hoida sidet ka koolidega. Väikeste pausidega olen umbes 8 aastat töötanud Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis infojuhina, projektijuhina ja arvutiõpetajana. Viimased neli aastat olen küll koolist kõrvale jäänud, kuid püüan õpetajakoolitusi tehes koolidega kontakti säilitada.

Peale selle olen ma doktoriõppes Helsingis Aalto Ülikooli Meedialaboris. Minu doktoritöö keskendub avatud õpikeskkondade disainile.

Täpsemalt saab minu tegemisi jälgida minu ajaveebis ja Twitteris. Info minu teadustöö kohta on Mendeley ja ETIS keskkondades.

Kui selle kõige kõrvalt aega üle jääb, siis meeldib mulle fotokaameraga võõraste linnade kõrvaltänavatel ringi ekselda ning vahel harva ühes väikeses ööklubis muusikat mängida.