Autor: Hans Põldoja

Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud 2015

Sel sügisel toimuvad õpikeskkondade kursuse kontakttunnid järgmistel kuupäevadel ruumis A303:

  • Pühapäev 06.09 kell 10.00-14.00
  • Laupäev 03.10 kell 10.00-14.00
  • Laupäev 31.10 kell 10.00-14.00
  • Laupäev 28.11 kell 10.00-14.00

Oleme selleks aastaks kursuse sisu natuke ümber töötanud ning jaganud kursuse viieks teemaks:

  1. Virtuaalsed õpikeskkonnad ja õpihaldussüsteemid
  2. Personaalsed õpikeskkonnad
  3. 1:1 arvutikasutus
  4. Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardid
  5. Õpikeskkondade disaini pedagoogilised põhimõtted

Kursus on väljatöötatud haridustehnoloogia magistriõppe üliõpilastele, kuid huvi korral on siia teretulnud ka teiste õppekavade üliõpilased. Küsimuste korral võib õppejõududega ühendust võtta (Terje Väljataga ja Hans Põldoja).

E-portfoolio ja pädevuste teema kokkuvõte

Sel korral oli teie ülesandeks analüüsida oma olemasolevat portfooliot või kavandada uus e-portfoolio. Kuna me sisseastumisel enam portfooliot ei hinda, siis oli sel aastal portfoolio olemas väiksemal osal magistrantidest. Maiga ja Jana on teinud e-portfoolio Weebly keskkonda, Aet on teinud eraldi portfooliod Weebly ja WordPress keskkonnas. Romil koostas selle ülesande käigus oma portfoolio LinkedIn profiilina.

Mitmed teie hulgast tutvusid ka spetsiaalsete e-portfoolio tarkvaradega nagu Mahara, Carbonmade või PebblePad, kuid oma portfoolio kavandamisel tõid eelistusena välja ikkagi ajaveebi. Head põhjused ajaveebi eelistamiseks on välja toodud Jaanika postituses. Portfoolio kavanditest oli väga konkreetse ülesehitusega näiteks Janne postitus.

Praegune lähenemine, kus e-portfoolio koostamiseks kasutatakse ajaveebe ja lihtsaid sisuhaldussüsteeme kätkeb endas ka puuduseid. Tühjalt lehelt alustamine sobib osadele õpetajatele, teised eelistaksid e-portfoolio koostamisel mingit etteantud struktuuri. Täisfunktsionaalne e-portfoolio vahend võiks pakkuda ka võimalust siduda portfoolios esitatud materjalid pädevusmudeliga. Avatud lähtekoodiga e-portfoolio tarkvaradest pakub pädevusmudeli funktsionaalsust Moodle’i plugin Exabis, kuid kahjuks mitte Mahara. Kui sellist vahendit kasutada õppeasutuse või terve Eesti tasandil, siis võimaldaks see kasutajate pädevustest laiemat võrdlust ja ülevaadet saada. Janek mainis oma postituses, et Pärnumaa Kutsehariduskeskuses on kavandamisel keskse e-portfoolio rakenduse kasutuselevõtt õpetajatele.

Üks e-portfoolio teemaga mõnevõrra seotud vahend, mida lugemismaterjalides polnud ja mis ka teie postitustes mainitud ei saanud on Europass CV. Selle abil on võimalik koostada standardses formaadis CV, mida hiljem saab uuesti üles laadida ja täiendada. 2012. aasta lõpus lisandus CV koostamisele ka Europassi oskuste mapp (European skills passport), mis võimaldab kirjeldada oma keeleoskuse, õpirände, kutsetunnistuse lisa ja diplomi lisa.

Huvitavatest materjalidest viitas Heldi oma postituses “Tuleviku Õpetaja” koolitusprogrammi lehel olevale digitaalse arengumapi loomise vahendite tutvustusele. Ise leidsin ma selle teema kokkuvõtet tehes hoopis sellest kevadest pärineva Serge Ravet’i postituse “What have I learned from Moodle and Mahara?”, kus ta andis ülevaate oma viimastest vahendikatsetustest. Serge Ravet on üks e-portfoolio valdkonna aktiivsemaid teadlasi, nii et tema ajaveebi tasub jälgida.

E-portfoolio ja pädevuste teema lugemismaterjalid, mida ma teile soovitasin, olid enamuses 2010. aastast. Vahepeal on portfooliote ja pädevuste valdkond edasi liikunud, nii et järgmiseks aastaks peame nende põhjal midagi värksemat välja pakkuma. Meie uurimisrühmast on e-portfoolio ja pädevuste teemaga viimastel aastatel kõige enam tegelenud Kairit, tema artiklite loetelu on Google Scholaris (ja loomulikult Mart tegeleb kõigega 🙂

Tänan kõiki kaasa mõtlemast!

Tehnoloogiate ja standardiseerimise teema kokkuvõte

Postitan lühikese kokkuvõtte neljandast teemast. Selle korra postitustest jäid mulle eriti silma Maiga ja Janek. Maiga võttis oma postituses lisaks vahendite tutvustusele kokku ka Veeb 2.0-ga seotud põhimõisted. Janek esitas peaaegu ilukirjandusliku kokkuvõtte erinevatest vahenditest. Tänapäevaste vahendite kõrval oli seal äratundmisrõõmu ka 90-ndate veebilahenduste kohta (bookmarks.html).

Vahenditest katsetasite te kõige enam Feedly, Netvibes, Delicious ja Evernote võimalusi. Mitmed teie hulgast mainisid, et kasutavad järjehoidjana hoopis Getwapps keskkonda. Teistest vahenditest tutvustas Maiga lühidalt IFTTT võimalusi, Janek jagas Pinterest kasutamise kogemusi ning Romil kirjeldas sisu koondamist märksõna põhjal Tagboard abil. Minu jaoks kõige kasulikumaks uueks avastuseks oli Ristini poolt soovitatud ideekaartide koostmise keskkond Coggle.

Mitmed teie hulgast tõid välja selle, et Veeb 2.0 keskkonna mugavaks kasutamiseks peaks keskkond pakkuma ka Windowsi klientprogrammi. Olen sellega väga nõus, ka minu jaoks on klientprogrammide olemasolu üheks oluliseks kriteeriumiks vahendite valikul. Feedly ei paku ametlikku klientprogrammi, kuid levinud valikuteks on modern reader ja Readiy. Pocketi klientprogrammiks on näiteks Latermark ning Deliciousil Metrolicious. Evernote pakub kõigil platvormidel oma ametlikku klientprogrammi. Paljude klientprogrammide puhul tuleb arvestada sellega, et need vajavad tööks Windows 8 operatsioonisüsteemi. Tänapäeva kiiresti muutuvas IT-keskkonnas tuleb seetõttu operatsioonisüsteemi uuendustega kaasas käia.

Õpikeskkondadega seotud standardid on suures osas seotud ka õppematerjalidega (SCORM, Common Cartridge, xAPI), nii et neid puudutame me kevadel digitaalsete õppematerjalide koostamise kursuses uuesti. LTI koha pealt pean ma veel ise katsetama, kuidas see Moodle’is täielikult tööle saada.

V teema: e-portfoolio ja pädevused

Varasemalt oleme me arutlenud selle üle, kuidas kasutada sotsiaalmeediat õppetöös. Õppetööst hoopis enam kasutavad inimesed sotsiaalmeediat oma mõtete, teadmiste ja hobide jagamiseks. Mitmete loovate erialade puhul (disainerid, fotograafid, jne) panevad inimesed oma paremate tööde näidistest kokku portfoolio. Sama lähenemist võib oma oskuste ja teadmiste tõestamiseks kasutada ka paljudes muudes kontekstides. Sellist õppija poolt loodud kogumikku materjalidest (digitaalselt), mis tõendavad õpitust arusaamist ja personaalset arengut nimetatakse e-portfoolioks. Tihtipeale lisatakse oma tööde juurde ka refleksioon, eneseanalüüs oma arengust tuues välja tugevused ja nõrkused ning edasised enesearendamise suunad.

e-Portfoolio mõistega täpsemalt tuttavaks saamiseks soovitame lugeda järgmiseid materjale:

Lihtsamat e-portfooliot on võimalik luua sotsiaalse meedia vahendite abil, kuid keerukamate portfooliote jaoks on loodud spetsiaalsed e-portfoolio keskkonnad. Üheks tuntumaks e-portfoolio tarkvaraks on Mahara, kus igaüks saab kasutajaks registreeruda ning oma e-portfoolio luua. Teiseks levinud e-portfoolio tarkvaraks on Elgg, mis on viimastel aastatel arenenud pigem kogukonnasaitide loomise vahendiks. Selle peale on loodud ka Koolielu portaal, mida Eesti õpetajad võiksid e-portfoolio loomiseks kasutada.

e-Portfooliotega on tihedalt seotud pädevuste temaatika, sest erinevates valdkondades on pädevuste kirjeldamiseks ja hindamiseks loodud pädevusmudelid. Üheks rahvusvaheliselt levinud haridustehnoloogia pädevusmudeliks on ISTE pädevusmudel, millest on eri versioonid õpetajatele, õppijatele, haridustöötajatele, õpetajakoolitajatele ning arvutiõpetajatele. Eestis on ISTE pädevused lokaliseerinud ning kasutusele võtnud HITSA:

Õpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste juurde on koostatud ka 5-astmeline hindamismudel (PDF).

Varasematel aastatel oleme me haridustehnoloogia magistriõppe sisseastumiseksamil ühe osana hinnanud ka kandidaatide e-portfooliot. Sel aastal otsustasime me selle sisseastumistingimustest välja jätta, et rohkem võimalikke kandidaate saada. Seetõttu on e-portfoolio ilmselt ainult osadel teist.

Selle nädala ülesanne jaguneb sõltuvalt e-portfoolio olemasolust kaheks:

  • Magistrandid, kes juba omavad e-portfooliot, võtke see ette ning analüüsige oma e-portfooliot lähtudes nädala lugemismaterjalidest ja e-portfoolio keskkondade võimalustest. Mida annaks paremaks muuta? Kas ja millise pädevusmudeliga on teie portfoolios esitatu seotud? Mis tüüpi on teie e-portfoolio? Kas seda saaks edukalt rakendada teie pädevuste mõistmiseks ning tõendamiseks?
  • Magistrandid, kel veel oma e-portfoolio puudub, võiksid e-portfoolio kavandada. Milliseid vahendeid kasutaksite e-portfoolio loomiseks? Miks just neid? Milliseid materjale kavatsete esitada oma teadmiste ja oskuste tõendamiseks? Mõned viited näidisportfooliotele leiate haridustehnoloogia õppekava kodulehekülje arhiivikoopiast.

Kõik mõtted/ideed/kriitika/kogemused, mis e-portfooliote ja pädevuste teemaga tekivad, on teie ajaveebides väga teretulnud.

Ootame teie postitusi nädala jooksul, et teine nädal jääks arutelude jaoks.

Neljas teema: tehnoloogiad ja standardiseerimine

Neljas teema annab ülevaate õpikeskkondadega seotud standarditest ja tehnoloogiatest ning nendel põhinevatest tarkvararakendustest. See on eelnevatest teemadest natuke praktilisem. Kõigepealt palume tutvuda lugemismaterjaliga ja seal viidatud linkidega.

Seejärel palume katsetada mõningaid teie jaoks seni tundmatuid vahendeid alljärgnevast loetelust. Siia on valitud eelkõige sellised vahendid, mis sobivad avatud õpikeskkonnas toimuvatel kursustel kas rühmas või personaalselt kasutamiseks. Välja on jäetud kõik õppesisu koostamisega seonduvad vahendid (wikid, SlideShare, Prezi, jne), kuna õppematerjalidele keskendub meil kevadel eraldi kursus.

Vookogud ja personaalsed avalehed:

Ühisjärjehoidjad:

Mikroblogid:

Kirjandusallikate jagamine:

Märkmed ja veebiklipid:

Veebikonverentsid:

Widgetid:

Muud kasulikud vahendid:

Me ei ütle otseselt, mitut vahendit te siit katsetama peaks. Mõned võtavad rohkem aega, mõned vähem. Kindlasti võiksite te katsetada mingit vookogu (näiteks Feedly), kui te veel seda ei kasuta. Vookogu kasutamine muudab magistriõppe kursustel toimuva jälgimise oluliselt mugavamaks.

Oma postituses võiksite te kirjeldada varasemaid ja uusi kogemusi lugemismaterjalides kirjeldatud tehnoloogiatega ja siin postituses viidatud vahenditega ning arutleda nende kasutusvõimaluste üle õppetöös. Loomulikult on oodatud viited ka teistele sarnastele vahenditele, mida mina siin välja toonud pole. Jääme teie postitusi ootama pühapäevaks 26. oktoobriks.

Mõned soovitused seoses ajaveebidega

Ma nägin, et osad õppijad on teinud kursuse jaoks oma ajaveebi eraldi lehekülje (WordPress puhul Pages). Ma palun lehekülje asemel teha kursusega seotud sissekanded postitustena (WordPress puhul Posts). Ajaveebitarkvarad võimaldavad RSS ja/või Atom tehnoloogia abil uusi postitusi automaatselt tellida, sellel põhineb näiteks postituste kuvamine EduFeedris.

Postituste paremaks haldamiseks oma ajaveebis soovitan ma luua iga kursuse jaoks eraldi rubriigi (WordPress puhul Categories / Rubriigid; Blogger puhul Labels).

Rubriigil on umbes sellisel kujul aadress: http://lepakas8.wordpress.com/category/ifi7052/

Lehekülgede puhul puudub aadressis sõna category ning lehekülje nimi tuleb kohe ajaveebi domeeni järel. Näiteks: http://opikeskkonnad.wordpress.com/kursusest/

Annan e-maili teel privaatselt märku neile, kes on praegu postituse asemel lehekülje teinud.

Teiseks lubasin kirjutada siia seaded, mis on vajalikud kommentaaride koheseks avaldamiseks. WordPress puhul tuleb selleks kontrollida, et Discussion Settings leheküljel oleks märgistamata valikud Comment must be manually approved ja Comment author must have a previously approved comment.

wp_discussion_settings

Blogger puhul tuleb valida Comments lehel Comment moderation juures raadionupp Never.

blogger_comments_settings