Neljas teema: tehnoloogiad ja standardiseerimine

Neljas teema annab ülevaate õpikeskkondadega seotud standarditest ja tehnoloogiatest ning nendel põhinevatest tarkvararakendustest. See on eelnevatest teemadest natuke praktilisem. Kõigepealt palume tutvuda lugemismaterjaliga ja seal viidatud linkidega.

Kindlasti palume teil katsetada kolme vahendit:

  1. Proovige ajaveebide tellimist ja lugemist Feedly kaudu
  2. Jagage mingit õpikeskkondade teemaga seonduvat vahendit, blogipostitust, artiklit vms Twitteri kaudu kasutades märksõna #opikeskkonnad
  3. Proovige koostada mingi kasulik tegevuse retsept IFTTT abil

Feedly kasutamise kohta tegin ma teile ka lühikese videojuhendi:

Seejärel palume katsetada mõningaid teie jaoks seni tundmatuid vahendeid alljärgnevast loetelust. Siia on valitud eelkõige sellised vahendid, mis sobivad avatud õpikeskkonnas toimuvatel kursustel kas rühmas või personaalselt kasutamiseks. Välja on jäetud kõik õppesisu koostamisega seonduvad vahendid (wikid, SlideShare, Prezi, jne), kuna õppematerjalidele keskendub meil kevadel eraldi kursus.

Vookogud ja personaalsed avalehed:

Ühisjärjehoidjad:

Kirjandusallikate jagamine:

Märkmed ja veebiklipid:

Veebikonverentsid:

Widgetid:

Muud kasulikud vahendid:

Me ei ütle otseselt, mitut vahendit te siit katsetama peaks. Mõned võtavad rohkem aega, mõned vähem. Kasulikke vahendeid sisaldab ka iga-aastane e-õppe vahendite edetabel Top 100 Tools for Learning 2015.

Oma postituses võiksite te kirjeldada varasemaid ja uusi kogemusi lugemismaterjalides kirjeldatud tehnoloogiatega ja siin postituses viidatud vahenditega ning arutleda nende kasutusvõimaluste üle õppetöös. Ootame teie postitusi järgmise nädala alguseks (26.10), siis jääb teine nädal arutelude jaoks.

Mobiilirakendused personaalse õpikeskkonna osana

Tänases kontakttunnis toon ma 1:1 arvutikasutuse teema sissejuhatuse juures ühe praktilise näite sellest, millistel mobiilirakendustel võib põhineda personaalne õpikeskkond. Lisan siia postitusele skeemi mobiilirakendustest, mida ma oma igapäevatöös kasutan ning rakenduste lingid.

hans_mobile_ple

Teadusartiklite lugemine ja haldamine
Papers 3 (iOS, tasuta – töölauarakendus tasuline)

RSS lugeja
Feedly (iOS, Android, tasuta)

Märkmed
Evernote (iOS, Android, tasuta)

Pilveteenused
Dropbox (iOS, Android, tasuta)
CrashPlan (iOS, Android, tasuta – pilveteenus tasuline)

Paroolihaldus
1Password (iOS, Android, tasuta – töölauarakendus tasuline)

Mikroblogi
Twitter (iOS, Android, tasuta)

Järjehoidja
Pocket (iOS, Android, tasuta)

Esitlused
Keynote (iOS)

Ideekaardid
Mindmeister (iOS, Android, piiratud mahus tasuta)

Ajahaldus
Toggl (iOS, Android, tasuta)

Koosolekud
Doodle (iOS, Android, tasuta)

Reisimine
TripIt (iOS, Android, tasuta)
OffMaps 2 (iOS)

Kolmas teema: 1:1 arvutikasutus

Kolmanda ülesande postitus tuleb natuke varem, et saaksime homses kontakttunnis teemasse sissejuhatuse teha. Meie kursuse kolmandaks teemaks on 1:1 arvutikasutus, mis seostub selliste mõistetega nagu personaalsed mobiilseadmed, äpid, VOSK/BYOD, jne. Personaalsete digiseadmete kasutamisele tuginev digipööre on üheks viiest strateegilisest eesmärgist Eesti elukestva õppe strateegias 2020 (PDF). Kuigi see valdkond on viimastel aastatel tormiliselt arenenud, on häid värskeid ja üldistavaid teadusartikleid siin keeruline soovitada. Seetõttu on selle korra lugemismaterjalid natuke kergemad.

student_ipad_school - 142

Viimastel aastatel on tahvelarvutite ja 1:1 arvutikasutusega seotud teemasid uurinud ka mitmed meie haridustehnoloogia magistrandid:

Palju kogemusi tahvelarvutite rakendamisest liigub õpetajate ajaveebide ja kodulehekülgede kaudu. Toome siin välja mõned lingid Eestist:

Võõrkeelsetest materjalidest on palju infot õpetajate blogides, kodulehtedel ja sotsiaalmeedias (YouTube, SlideShare). Me ei hakka siin konkreetseid linke lisama, kuid otsingud “tablets in classroom”, “ipads in classroom”, “android in classroom”, “tablets in learning”, “ipads in learning” jne annavad palju tulemusi.

Kontsenteeritud kujul on soovitused tahvelarvutite rakendamise kohta koos mitmes nn white paper dokumendis. Näiteks:

Teie ülesanne on järgmine:

  • Kirjeldage, kuidas kasutate praegu mobiilseadmeid oma õppetöös ja/või personaalses õppimises.
  • Leidke üks viidatud materjalide või muude allikate põhjal üks hea idee mobiilseadmete kasutamisest teie õppeaines (või teid huvitavas õppimise kontekstis) ning kirjeldage seda.

Jääme teie huvitavaid blogipostitusi ootama pühapäevaks 11. oktoobriks.

Rühmatööde ideed

Minult on küsitud, mida me laupäevaks täpselt ootame seoses rühmatööga. Laupäevases kontakttunnis ootame me igaühelt ideed selle kohta, millist probleemi te tahaksite rühmatöö raames lahendada. Ideaalis võiks probleem olla…

  • … seotud sellise kontekstiga, mida te oma igapäevatöö või huvialade raames hästi tunnete (asutuse sisekoolituste korraldamisega seotud probleem, IKT aineõpetuses või õpiprojektides rakendamisega seotud probleem, infovahetuse toetamine mingis õppivas kogukonnas vms);
  • … rõhuga õpikeskkonnal, mitte õppematerjalidel (sellega tegeleb IFI7053.DT Digitaalsete õppematerjalide koostamine) või õppetegevustel (see läheb pigem IFI7051.DT Õppedisaini alused alla).

Selleks korraks ootame me ainult probleemi, mitte ideed lahenduse kohta. Lahenduseni peaksite te jõudma selle kursuse käigus. Disaini puhul on tavapärane, et alguses vaadatakse laiemat konteksti ja kaalutakse mitmete erinevate lahenduste vahel, hiljem aga kitsendatakse valikuid ning keskendutakse ühe kindla lahenduse viimistlemisele või mitme idee sünteesile. Nii et kui teil mingi üks kindel lahendus peas on, siis pigem proovige see ära unustada ning alternatiividele mõelda.

Laupäevases kontakttunnis moodustame me kõige huvipakkuvamate ja realistlikumate probleemide ümber 3…4-liikmelised rühmad. Oma probleemide ideed võite välja käia selle postituse kommentaarides või laupäevases kontakttunnis.

Esimese teema kokkuvõte

Meie kursuse sissejuhatav teema keskendus virtuaalse õpikeskkonna mõistele ning traditsioonilistele suletud õpihaldussüsteemidele. Teie ülesandeks oli tutvuda ühega soovitatud artiklitest ning õpihaldussüsteemidest. Mul on hea meel, et enamus kursuslastest on jõudnud kursuse tegevustega alustada. Kokku on meil sel aastal 17 registreerunud üliõpilast, kellest 13 on avaldanud oma mõtted ja katsetused sellel teemal.

Praktilisest poolest katsetasite te kõige enam Eliademy õpihaldussüsteemi ning natuke vähem Schoology õpihaldussüsteemi. Eliademy võimalusi tutvustavatest postitustest tõstaksin ma esile Pirje (vihje teistele: ekraanipiltide kasutamine uut vahendit tutvustavas postituses on hea mõte), Gätlini ja Dagne postitused. Schoology võimalusi tutvustasid põhjalikumalt Signe, Kati ja Maia. Paar tükki teie hulgast jõudis ka mõlemat keskkonda katsetada, kuid eelistused läksid siinkohal lahku. Signe tõi Schoology eelisena välja põhjalikumad võimalused testiküsimuste koostamisel, Anneli M. eelistas Eliademyt selle kasutuslihtsuse poolest. Mõlemas keskkonnas tehti nähtavaks ka üks kursuse katsetus — Pirje poolt Eliademys ning Kati poolt Schoologys. Haiku Learning võimalusi tutvustas oma postituses põhjalikult Eno. Edmodo võimalusi tutvustasid lühidalt Kaidi ja Anneli T. Teistest keskkondadest valis Airit tutvustamiseks Stuudium õppeinfosüsteemi juurde kuuluva Tera. Ivar viitab oma postituses ka Firefly õpihaldussüsteemile, mis on Suurbritannias arendatud kommertstarkvara.

Praegu jäi siit katsetustest välja Moodle, sest varasematel aastatel on teil olnud selle kursusega paralleelselt valikkursus IFI7064.DT Õpihaldusüsteemid. Selgus, et sel aastal pakutakse seda kursust soovijate olemasolu korral hiljem. Seetõttu saan järgmisel kontakttunnil kiire Moodle’i tutvustuse teha.

Artiklitest valisite te kõige sagedamini õpihaldussüsteemi mõistet ja tüüpilisi funktsionaalsusi tutvustava Watson & Watson (2007) ning õpihaldussüsteemide suhtes kriitilised Siemens (2004) ja Dalsgaard (2006). Ivar toob Watson & Watson (2007) põhjal välja kaasaegse õpihaldussüsteemi tunnused. Õpihaldussüsteemide puudused toovad kirjanduse põhjal oma postitustes kõige selgemini välja Gätlin ja Anneli M.

Mõned teemad, mida tahaks kontakttunnis edasi arutada:

  • Kas ja kuidas õpihaldussüsteemid toetavad kaasaegseid õpimeetodeid?
  • Arvutipõhiste testide olulisus õpihaldussüsteemi juures
  • Õppeasutuse ühtne õpihaldussüsteem või keskkondade paljusus

Selle teema juures olid teie postitused erineva põhjalikkusega. See on arusaadav, sest me ei ole pannud ette selgeid nõudeid postituse mahu või sisu osas. Õpihaldussüsteemi funktsionaalsuste tutvustamise osas olid meie ootustele kõige lähedasemad Pirje ja Eno postitused ning artiklitest olulise väljatoomise osas Ivari, Gätlini, Anneli M. ja Linda Helene postitused. Samuti oleksime me oodanud ehk natuke aktiivsemat arutelu kommentaarides.

Tänud kõigile panustamast! Kõik, kellel praeguse seisuga postitus tehtud, võivad arvestada, et esimese teema postitus on “arvestatud”. Varsti tuleb Terje poolt teise teema ülesanne ning lühike kokkuvõte teie õpilepingutest.

Esimene teema: virtuaalsed õpikeskkonnad ja õpihaldussüsteemid

Kursuse esimene teema keskendub õpikeskkonna mõistele, virtuaalsetele õpikeskkondadele ning õpihaldussüsteemidele. Kontakttunnis saate te teema kohta lühikese sissejuhatuse.

[slideshare id=52456766&doc=02opihaldussysteemid-150905195108-lva1-app6891]

Iseseisev ülesanne koosneb teoreetilisest ja praktilisest poolest:

  1. Lugege läbi üks esitluses soovitatud artiklitest (artiklite viited ja lingid on ka siin)
  2. Katsetage lihtsa kursuse struktuuri loomist ühes järgmistest õpikeskkondadest: Eliademy, Schoology, Edmodo, Haiku Learning
  3. Kirjutage õpikeskkonna katsetamise, oma varasemate õpikeskkondadega seotud kogemuste ja artiklist loetu põhjal blogipostitus

Jääme teie postitusi ootama pühapäevaks 13. septembriks, siis jääb teine nädal kursusekaaslaste postitustega tutvumiseks ja kommentaariaruteludeks.

Esimene kontaktpäev ja õpikeskkonna ülesseadmine

Meie kursuse esimene kontaktpäev toimub pühapäeval 6. septembril kell 10.00–14.00 ruumis A-303.

Esimesel kontaktpäeval anname me ülevaate kursuse korraldusest, saame omavahel tuttavaks, teeme lühikese sissejuhatuse kahte esimesse teemasse ning juhendame teid oma ajaveebi ülesseadmisel.

Reedese seisuga on ÕIS kaudu kursusele registreerunud 16 üliõpilast. Kes ei ole jõudnud veel kursusele registreeruda, saab seda teha esmaspäeval 07.09 kuni kell 17.00.

Enne esimese sisulise teema juurde asumist on meil teile järgmised ülesanded:

  1. Loo WordPress.com või Blogger platvormil oma isiklik ajaveeb või võta kasutusele olemasolev. Kui kasutad ajaveebi ka teistel eesmärkidel, palun loo eraldi kategooria selle kursuse jaoks.
  2. Registreeri oma ajaveeb EduFeedris: http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/join/71511
  3. Kirjuta lühike enesetutvustus eraldi leheküljena või postitusena (meie paari aasta tagused enesetutvustused on siin: Terje ja Hans).
  4. Mõtiskle, mida soovid siit kursuselt kaasa võtta ning postita oma ajaveebi esimene versioon õpilepingust.

Oma ajaveebide ülesseadmisel võite abi saada nendest varasematest postitustest:

[slideshare id=52456369&doc=01kontaktpaevi-150905192405-lva1-app6892]