Autor: Hans Põldoja

Tagasivaade õpilepingutele

Olen nüüd vaadanud läbi ja teinud enda jaoks kokkuvõtte teie õpilepingutest. Minu jaoks annavad õpilepingud eelkõige ülevaate sellest, millised on õppijate kitsamad huvid kursuse teemade raames. Kirjutasin teie õpilepingutest välja täpsemad teemad, mis teid siin kursusel huvitavad ja kontekstid, kus soovite õpikeskkondi rakenda. Jätsin siit kokkuvõttest välja märksõnad “õpikeskkonnad” ja “õpivõrgustikud”, kuna nende kõrval oleks kõik teised märksõnad väga väiksed jäänud.

opikeskkonnad2016_opilepingud

Umbes pooled õpilepingud olid suhteliselt hästi läbimõeldud. Heade näidetena tooksin ma esile Anu, Liia, Margiti ja Anne õpilepingud. Ma loodan, et sellisel kujul õpilepingud aitavad oma õppimist paremini planeerida.

Olen jõudnud ka õpimärkide kujundamise ning väljaandmiseni. Kuna selle ülesande õpimärk on protsessi tunnustav õpimärk, mis kursuse hindamisel arvesse ei lähe, siis olin selle väljaandmisel pigem range. Kui mul tekkis tunne, et õpileping pole piisavalt detaile või mingi osa sellest pole piisavalt läbi mõeldud (enamasti hindamise osa), siis jäi ka õpimärk välja andmata.

Nüüd kursuse keskel võite ka ise tagasi vaadata oma õpilepingutele. Kuidas need siiamaani paika on pidanud? Kas midagi on võimalik detailsemaks muuta? Uuesti tuleme tagasi õpilepingute juurde ka kursuse lõpus, kui kirjutate kokkuvõtva refleksiooni. Siis muutuvad mõned selle teema õpimärgid ilmselt ka kuldseteks.

Kolmas teema: hajutatud arhitektuuriga ja personaalsed õpikeskkonnad

Teise teema lugemismaterjalid viitasid õpihaldussüsteemide puudustele. Üheks lahenduseks nende puuduste vastu on Veeb 2.0 vahenditel põhinevad personaalsed õpikeskkonnad. Pakun selle teema kohta valiku artikleid, millest peaksite tutvuma vähemalt ühega.

Downes, S. (2005, oktoober). E-learning 2.0. eLearn Magazine. Loetud aadressil http://elearnmag.acm.org/featured.cfm?aid=1104968

Dalsgaard, C. (2006). Social software: E-learning beyond learning management systems. European Journal of Open, Distance, and E-Learning, 9(2), 1–7. [PDF]

McLoughlin, C. & Lee, M. J.W. (2007). Social software and participatory learning: Pedagogical choices with technology affordances in the Web 2.0 era. R. J. Atkinson, C. McBeath, S. K. A. Soong, C. & Cheers (toim), ICT: Providing choices for learners and learning. Proceedings ascilite Singapore 2007 (lk 664–675). Singapore: Nanyang Technological University. [PDF]

Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38. [PDF]

Johnson, M., & Liber, O. (2008). The Personal Learning Environment and the human condition: from theory to teaching practice. Interactive Learning Environments, 16(1), 3–15. http://doi.org/10.1080/10494820701772652

Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. G. Veletsianos (toim), Emerging Technologies in Distance Education (lk 109–128). Edmonton: AU Press. [PDF]

Ülesande praktilise poolena palun teil mõelda oma personaalse õpikeskkonna peale ning proovida seda skeemina visualiseerida. Inspiratsiooniks võite vaadata Scott Leslie poolt kogutud personaalse õpikeskkonna diagramme. Ma ise pole oma personaalse õpikeskkonna kohta täielikku skeemi teinud, küll aga tegin eelmisel aastal skeemi mobiilirakendustest oma personaalse õpikeskkonna osana. Nagu te neist näidetest näete, ei ole personaalse õpikeskkonna visualiseerimiseks mingeid kindlaid reegleid. Lähenege ülesandele loominguliselt ning proovige luua skeemid, millest teised kursusekaaslased kasulikke ideid ja vahendeid leiavad.

Selliste skeemide joonistamiseks on erinevaid veebipõhiseid vahendeid (nt draw.io) ja vabavara (nt Dia), kuid võimaluse korral soovitan proovida ka kommertstarkvara. Meie instituut on liitunud Microsofti DreamSpark programmiga (täpsem info selle lehe lõpus), mis võimaldab üliõpilastel saada muude rakenduste hulgas ka Visio tasuta kasutusõiguse. Maci kasutajatele meil tasuta kommertstarkvara kasutusõigust kahjuks pakkuda pole, kuid minu eelistus ja soovitus skeemide joonistamiseks on OmniGraffle.

Jään ootama teie mõtteid lugemistekstidest, kogemusi personaalsete õpikeskkondade ja Veeb 2.0 vahenditega ning personaalsete õpikeskkondade skeeme. Selle nädala ülesande avaldamine viibis, nii et võite ka oma postitused järgmise nädala keskpaigaks teha.

Veeb 2.0 vahendite ja personaalsete õpikeskkondade teemale keskendub ka meie järgmine kontakttund 23.10.

Teise teema kodutöö: õpihaldussüsteemid

Kursuse teiseks teemaks on õpihaldussüsteemidega tutvumine. Valisin teile lugemismaterjalideks välja kaks teadusartiklit ning ühe olulise ajaveebipostituse. Ootan, et te neist vähemalt ühe allika läbi loeksite.

Watson, W. R., & Watson, S. L. (2007). An Argument for Clarity: What are Learning Management Systems, What are They Not, and What Should They Become? TechTrends, 51(2), 28–34. http://doi.org/10.1007/s11528-007-0023-y

Coates, H., James, R., & Baldwin, G. (2005). A Critical Examination Of The Effects Of Learning Management Systems On University Teaching And Learning. Tertiary Education and Management, 11(1), 19–36. http://doi.org/10.1007/s11233-004-3567-9

Siemens, G. (2004, 22. november). Learning Management Systems: The wrong place to start learning [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://www.elearnspace.org/Articles/lms.htm

Esimese kahe artikli puhul saate ligipääsu TLÜ Akadeemilise raamatukogu kaudu.

Praktiliseks pooleks on katsetada ühte õpihaldussüsteemidest ja luua seal lihtne kursuse struktuur (kursuse kirjeldus, paar sündmust ajakavasse, mõned failid üles laadida ja lingid lisada, suhtlusvahendites paar teemat tekitada jne). Katsetuseks sobib hästi Moodle, Schoology, Eliademy, Haiku Learning või Google Classroom. Natuke piiratumate võimalustega on Edmodo ja Õpiveeb. Loomulikult võite valida ka mõne õpihaldussüsteemi, mida ma ei tutvustanud.

Kirjutage artikli(te)st loetu ja oma katsetuste põhjal ajaveebipostitus selle nädala lõpuks (02.10), siis jääb järgmine nädal kommentaariarutelude jaoks.

Esimene teema: õpikeskkonna ja võrgustiku roll õpiprotsessis

Kursuse esimese teema eesmärgiks on tutvuda õpikeskkonna mõistega ja võrgustiku rolliga õpiprotsessis. Valisin selle teema kohta välja kolm lugemismaterjali, millest teie omakorda peaksite valima ühe.

Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–30). Tallinn: TLÜ informaatika instituut. [PDF, 14,7 MB]

Väljataga, Pata ja Priidik (2009) raamatupeatükk on üks paremaid eestikeelseid kirjutisi õpikeskkonna mõistest. Võite siit vahele jätta konkreetseid tarkvararakendusi puudutavad osad (1.5, 1.10, 1.11), kuna rakendused on aastate jooksul palju muutunud.

Dillenbourg, P., Schneider, D., & Paraskevi, S. (2002). Virtual Learning Environments. A. Dimitracopoulou (toim), Proceedings of the 3rd Hellenic Conference on Information & Communication Technologies in Education (lk 3–18). Rhodes: Kastaniotis Editions. [PDF]

Dillenbourg, Schneider ja Paraskevi (2002) defineerivad oma artiklis seitsme tunnuse kaudu virtuaalse õpikeskkonna mõiste ning arutlevad, millised virtuaalsete õpikeskkondade erinevused võrreldes füüsiliste õpikeskkondadega võiksid õppimise efektiivsust positiivselt mõjutada.

Anderson, T. (2008). Towards a Theory of Online Learning. T. Anderson (toim), The Theory and Practice of Online Learning (lk 45–74). Edmonton: AU Press. [PDF]

Anderson (2008) üritab oma raamatupeatükiga pakkuda teoreetilise aluse e-õppele. Selle järgi on efektiivsel õppimisel neli tunnust: õppija-kesksus, teadmus-kesksus, hindamis-kesksus ja kogukonna-kesksus. Autor arutleb, kuidas veebi kasutamine õppetöös aitab neid nelja tunnust toetada ning mis liiki interaktsioonid toimuvad e-õppes. Artikli tulemusena pakub ta välja e-õppe teoreetilise mudeli esimese põlvkonna veebi ja Veeb 2.0 jaoks.

Teie ülesandeks on tutvuda lugemismaterjali(de)ga ning koostada selle põhjal ajaveebipostitus. Kuidas te mõistate õpikeskkonna mõistet? Mis mõtted teil tekkisid lugemismaterjalidega tutvumise järel? Millised on teie senised kokkupuuted e-õppe ja virtuaalsete õpikeskkondadega nii õpetaja kui õppijana?

Siin pakutud ingliskeelsed artiklid kuuluvad enamtsiteeritud allikate hulka selles teemas. Võite võtta neid minupoolse soovitusena, kuid samas võite otsida ka ise täiendavaid allikaid (otsingumootor Google Scholar, ligipääs artiklitele TLÜ Akadeemilise Raamatukogu poolt tellitud andmebaaside kaudu).

Palun tehke oma postitus selle nädala lõpuks (18.09), siis jääb teine nädal kaaslaste postituste lugemise ja kommentaariarutelude jaoks. Arvestage lugemismaterjalidega tutvumise ning ajaveebipostituse kirjutamise peale kuni 7 tundi tööd ning kaaslaste postituste lugemise ja kommenteerimise peale 2 tundi tööd. Lisage oma postitusse ka link sellele ülesande postitusele siin kursuse ajaveebis.

Probleemide ja küsimuste korral võite julgelt minuga ühendust võtta.

Esimene kontakttund ja esimesed tegevused

Tore oli teie kõigiga esimeses kontakttunnis kohtuda. Lisan siia kokkuvõttesse fotod teie haridustehnoloogiaalastest huvidest (kollased märkmepaberid) ja isiklikest huvialadest (punased märkmepaberid).

opikeskkonnad2016_erialased_huvid

opikeskkonnad2016_hobid

Kursuse esimesed tegevused on järgmised:

  • Oma magistriõppe ajaveebi loomine (eelistatult) WordPress platvormil
  • Õpikeskkondade kursuse rubriigi loomine oma ajaveebis
  • Ajaveebi registreerimine kursusele EduFeedr keskkonnas: http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/join/71525
  • Enesetutvustuse lehekülje koostamine ajaveebis
  • Õpilepingu koostamine õpikeskkondade kursuse jaoks ning postitamine ajaveebi postitusena

Õpilepingu koostamisel soovitan lugeda lehekülge “Mis on õpileping?“.

Palun jälgige, et kõik selle kursusega seotud postitused saaksid seotud selle kursuse rubriigiga teie ajaveebis. Hetkel on enamik ajaveebe EduFeedris ilma kursuse rubriigi aadressita. Muudan need aadressid ise jooksvalt täpsemaks, vastavalt sellele kuidas teie blogides postitused ilmuma hakkavad.

Rühmatööd 2015

Viimasel kontaktpäeval esitletud rühmatööd:

Lasteaiaõpetajate kogukond
Kati, Linda Helene, Anneli M.

Esitlus: Prezi

Sisekoolituskeskkond
Pirje, Ivar, Dagne, Maia, Eno, Signe

Esitlus: Google Slides

Prototüüp: moqups

KAAGA
Kaidi, Anneli T., Airit, Gätlin, Angela

Esitlus: Prezi

Persoonad ja stsenaariumid: Google Docs

Virtuaalne koostöö
Tiina, Kadi, Kerttu

Esitlus

Täname kõiki huvitavate ideede eest!

Kevadised kursused

Reklaamin natuke kevadel toimuvaid kursuseid, millega me seotud oleme:

IFI7065.DT Magistritöö seminar I
Terje / Kairit / Hans

Selle kursuse eesmärgiks on leida endale magistritöö teema ja juhendaja ning tööga alustada. 4×4 kontakttundi nädalavahetustel HT magistriõppe I kursuse tunniplaanis.

IFI7053.DT Digitaalsete õppematerjalide koostamine
Hans

Võrreldes eelmiste aastatega on kavas kursuse sisu sel korral natuke ümber teha: arvutipõhise testimise teema läheb teiste teemade sisse, eraldi teemana tuleb veeb 2.0 vahendite kasutamine õppematerjalide koostamiseks ning uute tehnoloogiate teema keskendub rohkem tahvelarvutitele. Kolmandat aastat katsetan sellel kursusel ka õpimärke ning sel aastal on kavas nende abil rohkem valikuvõimalusi pakkuda ülesannete ja võimalike õpiteede osas. 4×4 kontakttundi nädalavahetustel HT magistriõppe I kursuse tunniplaanis.

IFI7156.DT Interaction Design Methods
Hans

Ingliskeelne kursus HCI õppekavas, mis on ülesehitatud rühmatööna ning keskendub põhjalikult neile disainimeetoditele, mida te selle kursuse raames natuke proovisite. Peale HCI õppekava üliõpilaste on siin iga aasta osalejaid ka BFM’ist ja Erasmus vahetusüliõpilaste hulgast ning paar haridustehnoloogia magistranti. Kontakttunnid toimuvad neljapäeviti ja reedeti, kokku 26 tundi. Praeguse seisuga peaks tulema need kuupäevad: 05.02, 18.02, 03.03, 17.03, 18.03, 31.03, 28.04, 12.05.

Tehnoloogiate ja standardite teema kokkuvõte

Suuremal osal teist on praeguseks neljanda teema postitus tehtud, nii et teen sellest teemast kokkuvõtte. Sel korral olid enamikul suhteliselt põhjalikud postitused, aga eraldi tõstaksin ma esile Ivari ja Kerttu postitused. Ivar võttis oma postituses hästi kokku standardite olulisuse:

“Alates selle kursuse algusest on mind pidevalt häirinud olukord, kus erinevaid õpikeskkondasid on tohutult palju. Kõik on nad keskendunud oma nišile ja kahtlemata nad täidavad seda väga hästi. Suured ja võimekad süsteemid, mis püüavad kõike teha, on jälle keerukad monstrumid, mis on kasutajale ebamubavad ja frustreerivad. Kõikide nende erinevate “nišitoodete” haldamine on kasutajale suur katsumus ning väljakutse ja paneb proovile kõik tema digipädevused. Kuidas seda olukorda paremaks muuta? Lahendus on panna need “nišitooted” omavahel suhtlema ja tekitada kasutajale “kontrollpult”, kus ta saaks kõike jälgida ning juhtida. Just see ongi minu meelest standardiseeritud tehnoloogiate eesmärk.”

Kerttu lähenes teemale laiemalt ja võttis kokku, milliseid Top 100 Tools For Learning 2015 edetabeli vahendeid ta on kasutanud.

Kolmest selle teema “kohustuslikust” vahendist andsid peaaegu kõik positiivset tagasisidet Feedly kohta. Tore, et leidsite endale kasuliku vahendi. Feedly ühe puudusena tõi Pirje välja, et see ei saada uute blogipostituste korral telefonile automaatseid teateid. Selle puuduse vastu aitab IFTTT abil vastava retsepti koostamine (või ühe valmis retsepti kasutamine). IFTTT kohta pakkusite te mitmeid praktilisi retsepte nagu telefoni vaikseks panemine asukoha põhjal (Gätlin), huvitava Pinterest kaudu leidud lingi põhjal WordPress postituse tegemine (Anneli M.) ja e-maili manuste salvestamine Google Drive pilveteenusesse (Anneli T.).

Twitteri suhtes olid paljud teie hulgast skeptilisemad. Ühelt poolt ei näinud te otsest vajadust seal “säutsumise” järele, teiseltpoolt kritiseerisite seda, et Twitter ei võimalda RSS vooge tellida.

Mõned minu jaoks uued teenused-vahendid, mis ma teie postitustest välja noppisin:

  • Ivar soovitas Twitteri kasutaja kohta RSS voo tellimiseks TwitRSS.me teenust;
  • Pirje mainis Fibaro nutika kodu seadmeid (mida annab ka IFTTT teenusega siduda);
  • Dagne soovitas tekstiga joonistamise vahendit Texter;
  • Signe mainis Netvibes automatiseerimisvahendit Potions (umbes midagi sellist nagu IFTTT).

Selle kokkuvõtte lõpetuseks tooks veel ühe tsitaadi Ivari postitusest:

“Kõigi nende tehnoloogiate rakendatavust saab hästi hinnata lihtsa testiga: kui pärast esimest entusiasmi (või sundi) kolivad need funktsioonid tagasi sinna, kus nad alguses olid (tihti Facebook’is ja Google’s), siis tõenäoliselt ei olnud teenus kasutajasõbralik ja rakendatav.”

PS. Üks tähelepanek veel: selle teema juures olid teie postituste all ainult minu kommentaarid…