Rubriik: Ülesanded

Sellel nädalal arutleme, mis võimalusi pakuvad sotsiaalse meedia vahendid õpikeskkondade loomiseks.

1. Baseerudes oma eelmisel nädalal defineeritud õpikeskkonna definitsioonile mõtiskle sotsiaalse meedia vahendi(te) üle kui potentsiaalse õpikeskkonna võimalik(ud) koostisosa(d). Millised on sotsiaalse meedia eelised õpihaldussüsteemide ees ning millised on sinu arvates peamised probleemid nii õppija kui ka õpetaja/õppejõu vaatenurgast?

Juhul, kui sinu arusaam õpikeskkonnast on muutunud tänu eelmisel nädalal postitatud definitsioonidele ja arutelule, siis selle nädala ülesannete tegemisel võta aluseks oma uus arusaam õpikeskkonnast.

Postita oma mõtisklused isiklikku ajaveebi.

2. Vaata ringi kursusekaaslaste ajaveebides ning avalda oma arvamust antud teema kohta kommentaaridena.

Juhul, kui sul on mõni huvitav näide, kuidas sotsiaalse meedia vahendeid saaks kasutada õpikeskkonna loomisel ning sa arvad, et ka teised võiks sellest ideid saada, postita ka see oma isiklikku ajaveebi (ei ole kohustuslik).

Kirjandusest võib soovitada järgmist:

• Pata, K. & Laanpere, M. (2009). Haridustehnoloogia käsiraamat. Saadaval: http://www.scribd.com/doc/13822390/Tiigriraamat (ptk 1.4-1.6; 1.8-1.11; 9.1-9.4; 11.1-11.4).
• Hall, R. (2009). Towards fusion of formal and informal learning environments: the impact of the read/write web. Electronic Journal of e-Learning. Volume 7, Issue 1 (pp29 – 40).
• Klamma, R., Chatti, M.A., Duval, E., Hummel, H., Hvannberg, E.T., Kravcik, M., Law, E., Naeve, A., Scott, P. (2007 ). Social software for life-long learning. Saadaval: http://www.ifets.info/journals/10_3/6.pdf
• McLoughlin, C., Lee, M.J.W. (2007). Social software and participatory learning: Pedagogical choices with technology affordances in the Web 2.0 era. Proceedings of Ascilite, Singapore 2007. Saadaval: http://www.ascilite.org.au/conferences/singapore07/procs/mcloughlin.pdf

Kellel tõsisem huvi antud teema vastu, siis huvitavat lugemist leiab ka siit raamatust: Hatzipanagos, S. & Warburton, S. (2009). Handbook of research on social software and developing community ontologies. IGI Global, USA.

Postituste esitamise tähtaeg 25.09.2011

Kolmandal nädalal jõuame lõpuks selle kursuse põhiteema juurde. Neil, kelle jaoks on õpikeskkondade teema suhteliselt uus, soovitame sissejuhatuseks lugeda kahte eestikeelset materjali:

• Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata & M. Laanpere (toim.), Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat (lk. 11-14). Tallinn: TLÜ Informaatika Instituut. [PDF]
• Põldoja, H. (2010). Lühiülevaade õpihaldussüsteemidest. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/luhiulevaade-opihaldussusteemidest

Kes omab õpikeskkondade ja õpihaldusüsteemidega juba rohkem kogemusi, võib siirduda kohe ingliskeelse kirjanduse juurde. Vabalt kättesaadavatest allikatest võib soovitada järgmiseid:

• Dillenbourg, P., Schneider, D., Paraskevi, S. (2002). Virtual Learning Environments. In A. Dimitracopoulou (Ed.), Proceedings of the 3rd Hellenic Conference on Information & Communication Technologies in Education (pp. 3-18). Rhodes: Kastaniotis Editions. [PDF]
• Wilson, B. G. (1995). Metaphors for Instruction: Why We Talk about Learning Environments. Educational Technology, 35(5), 25-30. Loetud aadressil http://carbon.ucdenver.edu/~bwilson/wils95
• Hiemstra, R. (1991). Creating Environments for Effective Adult Learning. San Francisco: Jossey-Bass. Loetud aadressil http://www-distance.syr.edu/leindex.html

Lugemismaterjalidega tutvumise järel ootame me teie ajaveebisissekandeid. Postitus peaks sisaldama vastust kahele ülesandele:

1. Defineeri enda jaoks mõiste õpikeskkond.

Kasutada võib mitmesuguseid allikaid, teiste definitsioone (sellisel juhul koos viitega), kui need juba ühtivad sinu arvamusega kui ka ise sõnastada õpikeskkonna mõiste. Siinkohal ei oota me väga professionaalselt sõnastatud õpikeskkonna definitsiooni (mis on loomulikult ka lubatud), vaid võib pakkuda lühikese kirjelduse, mida mina õpikeskkonna all mõtlen, kui ma seda sõna kasutan.

2. Vali üks õpihaldussüsteem (soovitavalt selline, millega sul on olnud kogemusi) ning analüüsi seda kui õpikeskkonda (vastavalt oma definitsioonile/kirjeldusele) nii õppija kui õppejõu/õpetaja vaatenurgast järgmistest aspektidest:

• Mis on valitud õpihaldussüsteemis positiivset ning mil moel täidab valitud õpihaldussüsteem õpikeskkonna rolli? Põhjenda.
• Mis on valitud õpihaldussüsteemis negatiivset ning mil moel jääb valitud õpihaldussüsteem hätta õpikeskkonnana? Põhjenda.

Analüüsimise raamistik on vaba. Õpihaldussüsteemi analüüsimisel võid arvesse võtta näiteks kasutajasõbralikkust, keskkonna selgust, intuitiivsust, disainitud funktsionaalsuste vajalikkust, paindlikkust jne. Antud loetelu on vaid näited ning ei eelda just nende aspektide analüüsimist.

Juhul, kui sul ei ole olnud kokkupuudet ühegi õpihaldussüsteemiga, siis soovitame kasutada Moodle demokeskkonda http://demo.moodle.net/.

Õpihaldussüsteemi analüüsides tasub silmas pidada ka õpihaldussüsteemi negatiivseid külgi. Viimastel aastatel on paljud haridustehnoloogia valdkonna teadlased asunud kritiseerima õpihaldussüsteemide kasutamist (vt näiteks George Siemensi arvamusartikkel Learning Management Systems: The wrong place to start learning).

Lisaks postitustele ootame me, et te vaataks ka kursusekaaslaste ajaveebe ning kommenteeriks, kui nende postitused teis mõtteid äratavad. Ning tehke artiklite hulgas oma eelteadmistest ja eesmärkidest lähtuv valik, kõigega ei jõua tutvuda… Ootame teie postitusi järgmiseks pühapäevaks 18.09-ks.

Kuna meie kursus algas eelmise nädalaga ja kontaktpäevaga (ainus tegevus eelmisel nädalal oli kontaktpäeval osalemine), siis lähme edasi teise nädala tegevuste juurde.

Teise nädala jooksul (05.09 – 11.09) ootame teilt järgmisi tegevusi:

• loo isiklik ajaveeb soovitavalt WordPress.com või Blogger keskkonnas. Loomulikult võib kasutada ka juba olemasolevaid ajaveebe, kuid sellisel juhul kasutage kas kursuse märksõna opikeskkonnad või looge eraldi kategooria antud kursuse jaoks.
• postita enesetutvustus isiklikku ajaveebi. Enesetutvustuse vorm on vaba, sellegipoolest oleks väike pilt endast suureks abiks meile kõigile.
• registreeri oma ajaveeb EduFeedr keskkonnas.
• mõtiskle kursuse teemade üle ning koosta isiklik õpileping ning postita see oma ajaveebi. See on esimene versioon õpilepingust, mis kursuse jooksul pidevalt täieneb.

Õpileping koosneb järgmistest elementidest:

Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?

Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?

Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks? (inimesed, materjalid, tehnoloogia) Kuidas ma neile ligi pääsen?

Hindamine – Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi?

Reflektsioon (kursuse lõpus) – Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Mis on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mis ma peaksin järgmisena tegema?

Esimese nädala tegevuste tähtaeg on 11.09. kell 24:00.

Küsimuste ja probleemide tekkimisel võtke kindlasti ühendust Terje või Hansuga.

Jõudu ja innukat pealehakkamist!

Kursuse viimasel kolmel nädalal tegeleme me rühmatöödega. Rühmatöö teemaks võib olla näiteks mingi uudse e-õppe vahendi kontseptuaalne disain. Rühmatöö tulemusi esitlete te viimasel kontaktpäeval (11.12). Sobivaks rühma suuruseks on 3 inimest, seega võiks teil kokku tulla 9 rühma (kahes rühmas on sel juhul 4 inimest). Mõned mõtted rühmatöö teemade kohta leiate 27.10 postitusest.

Üks piirang rühmatöö teemade kohta: rühmatöö teema peaks olema seotud õpikeskkondadega, mitte õppematerjalidega. Digitaalsete õppematerjalide kohta on haridustehnoloogia magistriõppes eraldi kursus.

Rühmatööde puhul pöörame me olulist tähelepanu protsessile. Me soovime, et te mõtleksite hoolikalt läbi järgmised küsimused:

• Millist probleemi õpikeskkondade juures te lahendada soovite?
• Kellele on teie lahendus suunatud (õpetaja, õpilased, haridustehnoloogid, …)?
• Millised on teie loodava rakenduse kasutusstsenaariumid?
• Millistest osadest teie loodav rakendus koosneb?
• …

Seda osa rakenduste disainiprotsessis nimetatakse kontseptuaalseks disainiks. On välja kujunenud kindlad disainimeetodid, mida selles faasis kasutatakse. Siia hulka kuuluvad:

• Personad
• Stsenaariumid
• Disainisessioonid
• Kasutajalood
• Prototüübid

Personad on tulevaste tüüpkasutajate kirjeldused. Enamasti ei ole need tehtud mitte ühe konkreetse inimese kohta, vaid on koostatud terve grupi sarnaste vajadustega kasutajate põhjal. Tüüpiline persona sisaldab väljamõeldud isiku nime ja pilti, tema lühikirjeldust ning eesmärke seoses rakendusega. Personadel on mitu liiki. Igal rakendusel on üks peamine persona, kellele lisanduvad täiendavad personad. Üks persona eriliik on negatiivne persona — inimene, kellele rakendus ei ole suunatud. Personadele saab tugineda kõigis aruteludes kogu arendusprotsessi vältel. On hea, kui kasutajad ja nende vajadused on kõigil rühma liikmetel kogu aeg silme ees. Põhjalikud personad oleme me koostanud ühes oma projektis, nendega saate tutvuda LeContract ajaveebis.

Teiseks kontseptuaalse disaini meetodiks on stsenaariumide-põhine disain. Stsenaariumid on lühikesed lood sellest, kuidas tüüpkasutajad rakendust oma igapäevatöös kasutavad. Me olen seda meetodit kasutanud mitmetes oma tarkvaraprojektides. Tüüpiliselt kirjutame me 4…6 stsenaariumit, millest esimene kirjeldab esmatutvust rakendusega ning ülejäänud keskenduvad rakenduse peamistel funktsionaalsustel. Iga stsenaariumi lõpus on küsimused stsenaariumi kohta. Sageli algab stsenaariumi kasutaja lühikirjeldusega. See on eriti oluline sel puhul, kui korralikke personasid tehtud ei ole. Kui korralikud personad on tehtud, siis on need samad personades kirjeldatud kasutajad ka stsenaariumides.

Mõned näidisstsenaariumid meie projektidest:

• LeMill
• Koolielu
• EduFeedr
• LeContract

Kaks viimast projekti on paremad näited, siis meil oli juba rohkem kogemusi stsenaariumide koostamisel.

Stsenaariumid toimivad väga hea kommunikatsioonivahendina arendajate ja teiste osapoolte vahel. Meie olukorras on selleks teiseks osapooleks sageli õpetajad ja tellijate-rahastajate esindajad. Stsenaariumid on nende jaoks lihtsad inimkeelsed tekstid, millesse nad saavad vabalt muudatusi teha. Kui näidata neile UML diagramme või muid tehnilisemaid tarkvaramodelleerimisvahendeid, siis poleks võimalik saada nii sisukat tagasisidet. Samuti sobivad stsenaariumid ka paljude muude lahenduste kirjeldamiseks väljapool tarkvaramaailma.

Stsenaariumide põhjal viiakse läbi disainisessioonid tulevaste kasutajatega. Disainisessiooni üritakse kaasata personadele sarnanevaid kasutajaid. Meie disainisessioonides on enamasti olnud üks disainer ning 2…3 kasutajat. Disainisessiooni jaoks on välja trükitud stsenaariumid (igale kasutajale üks eksemplar, ilma küsimusteta) ning küsimused (disainerile). Kõigepealt loevad osalejad läbi esimese stsenaariumi ning seejärel toimub arutelu stsenaariumi põhjal. Kui osalejatel hakkab jutt jooksma, siis disainer enam väga täpselt küsimusi järgima ei pea. Oluline on see, et kõik saaks oma arvamuse välja öelda ning kõik küsimused saaks arutelus kaetud. 2-tunnise disainisessiooni käigus jõutakse niimoodi läbi arutada 3…4 stsenaariumit. Arutelu salvestatakse diktofoniga ning disainer teeb arutelu käigus märkmeid. Näitena võib vaadata disainisessiooni läbiviimise juhendit ning kokkuvõtet LeMill projektist.

Esimesed rühmatööga seotud ülesanded on järgmised:

• Probleemi kirjeldus, mida te lahendada soovite (olge valmis seda kohe laupäeval kontakttunni alguses lühidalt tutvustama)
• Tüüpkasutajate lühikirjeldused (need ei pea olema nii põhjalikud personad, nagu LeContract projekti puhul)
• Stsenaariumid, mis kirjeldavad teie rakenduse kasutamist ning küsimused stsenaariumide kohta (sõltuvalt rakendusest tuleb ilmselt 3…5 stsenaariumit)

Tüüpkasutajate lühikirjelduste ja stsenaariumidega tegeleme laupäevases kontakttunnis. Tahaks pühendada seal võimalikult palju aega rühmatöödele.

Selle nädala teema on eelmistest mõnevõrra tehnilisem. Selle eesmärgiks on anda teile ülevaade olulisematest tehnoloogiatest ja spetsifikatsioonidest ning standarditest, mis on seotud õpikeskkondadega. Standardidokumendid on mõeldud eelkõige e-õppe vahendeid loovatele tarkvaraarendajatele, seetõttu proovisin teile lihtsamad lugemismaterjalid välja valida. Keerulisemad tehnilised osad võite lihtsalt vahele jätta.

Õpitehnoloogia standardiseerimise protsessi ja selle olulisuse mõistmiseks soovitan ma teil lugeda Erik Duvali artiklit “Learning Technology Standardization: Making Sense of it All“. Eesti keeles on õpitehnoloogia standardiseerimisest kirjutanud Mart Laanpere ja Kaido Kikkas artiklis “Õpitehnoloogia standarditest I. Õpihaldussüsteemide koostoimimise suunas“.

Suur osa õpitehnoloogia standardeid on seotud õppesisuga ning neid käsitleme me kevadel toimuvas digitaalsete õppematerjalide kursuses. Lisaks on mitmed arenemisfaasis spetsifikatsioonid, mis on pigem seotud õpidisainiga. Nende kohta leiate viited Martin Sillaotsa esitlusest “Õppedisaini standardid“.

Kõige olulisemaks õpikeskkondadega seotud standardiks on SCORM. Enamus suuremaid õpihaldussüsteeme võimaldab importida SCORM standardile vastavaid õppematerjalide sisupakette. SCORM võimaldab salvestada õpilaste õppematerjaliga seotud tegevusi (vaadatud materjalid, neile kulutatud aeg, vastused küsimustele jne). SCORM kohta ülevaate saamiseks soovitan ma esitlust “An introduction to SCORM 2004” ning eestikeelset lühiülevaadet LeMill keskkonnas.

E-portfoolio keskkondade omavahelist koostalitust reguleerib IMS ePortfolio Specification, mille kohta annavad lühikese ülevaate Scott Wilsoni kolm blogipostitust: 1. osa, 2. osa, 3. osa. Reaalses elus ei leidnud 2005. aastal avaldatud IMS ePortfolio spetsifikatsioon kuigi laia kasutust. Suurbritannias on õppija andmete kirjeldamiseks koostamisel The Leap2A specification for e-portfolio portability spetsifikatsioon.

E-õppe liikumisega õpihaldusüsteemidest Veeb 2.0 vahenditesse tõusevad kasutajate jaoks olulisele kohale hoopis spetsifikatsioonid ja tehnoloogiad, mis on õpitehnoloogia standarditest enamasti lihtsamad. Mõned olulisemad nendest on:

• uudistevoo tehnoloogiad RSS ja Atom
• folksonoomia, märksõnad ja märksõnapilved
• vidinad ja vistutamine
• mikroformaadid
• ühekordne sisselogimine ja OpenID

RSS ja Atom on kaks suhteliselt sarnast tehnoloogiat, mida kasutatakse mingi veebilehe uuenduste edastamiseks. Tuntud ajaveebikeskkondadest kasutab Blogger vaikimisi Atom tehnoloogiat ning WordPress RSS tehnoloogiat.

Kasutajate poolt valitavad märksõnad on alternatiiviks põhjalikele metaandmete standarditele, mida näiteks õpiobjektide kirjeldamisel kasutatakse. Õpikeskkondade puhul on tüüpiline näide märksõnade kasutamisest kursuse märksõna, mida kasutatakse kursusega seotud materjalide kirjeldamiseks erinevates Veeb 2.0 keskkondades (Twitter, Delicious, Flickr, YouTube jne). Kõik need keskkonnad pakuvad ka märksõnapõhist RSS voogu. Sellist kasutajate poolt vabalt valitud märksõnade kasutamist nimetatakse folksonoomiaks. Folksonoomia puhul eristatakse kitsast ja laia folkosnoomiat. Sellest räägib Thomas Vander Wali blogipostitus “Explaining and Showing Broad and Narrow Folksonomies“.

Veeb 2.0 vahenditel põhinevates õpikeskkondades kasutatakse sageli vistutamist (ingl. k. embedding). See tähendab veebisaidi poolt pakutava interaktiivse komponendi kuvamist teise veebilehe sees (näiteks YouTube videod). Tehniliselt nimetatakse selliseid interaktiivseid komponente widgetiteks (eesti keeles oleme me neid vidinateks nimetanud). Lisaks widgeti mõistele on paralleelselt kasutusel hulk erinevaid mõisteid: portlet, gadget, badge, snippet, flake jne. Widgetite standardiseerimisega tegeleb W3C (Widget Packaging and Configuration). Õpitehnoloogia valdkonnas on üheks widgetite tehnoloogiaks Wookie. Selle abil on loodud näiteks widgetitel põhinev õpihaldussüsteem, nn. Moodle Wave (artikkel “Moodle Wave: Reinventing the VLE using Widget technologies“, pdf).

Neljandaks õpikeskkondade seisukohalt lootusrikkaks tehnoloogiaks on mikroformaadid. Nende abil on võimalik kirjeldada veebilehel erinevaid andmeid nagu kontaktandmed, sündmused, geograafilised koordinaadid jne. Mikroformaatide tuge pakub järjest enam veebilehekülgi, kuid nende kasutamiseks on vajalik oma brauserisse vastav plugin lisada. Firefox brauseri jaoks on terve rida erinevaid mikroformaatide pluginaid. Lihtsamaks näiteks mikroformaatide kohta on kontaktandmete kirjeldamiseks mõeldud hCard.

Viimase hajutatud õpikeskkondade seisukohalt olulise tehnoloogiana võib välja tuua ühekordse sisselogimise (SSO, single sign-on) rakendused. Selle näiteks on OpenID, Facebook Connect ja Windows Live ID. Ühekordse sisselogimise teenuse kasutamine võimaldab vähendada suure hulga erinevate kasutajakontode probleemi.

Teie ülesandeks on tutvuda siin postituses viidatud materjalidega ning teha selle põhjal lühike kokkuvõte. Millistest standarditest-spetsifikatsioonidest-tehnoloogiatest olite varem teadlik? Milliseid neist kasutanud olete? Millised tehnoloogiad ja standardid on seotud teie kavandatava rühmatöö teemaga? Suure tõenäosusega omate te juba mingis keskkonnas (näiteks Google või WordPress) OpenID tunnust. Proovige seda mõnes OpenID toega veeb 2.0 keskkonnas registreerumisel ja sisselogimisel kasutada.

Head uurimist ja katsetamist!

Seekord mõtiskleme teemal mis on võrgustik ning mis teeb ühest võrgustikust õpivõrgustiku…

Suhtevõrgustikest ja sotsiaalsetest võrgustikest on räägitud juba ammu, kuid õpivõrgustik on saanud populaarseks tänu veebi pidevale arengule ja sotsiaalse meedia levikule. Mitmed tehnoloogilised vahendid võimaldavad tänapäeval luua erinevaid võrgustikke inimestega, kes asuvad geograafiliselt üksteisest kaugel. Üks nendest on õpivõrgustik. Nii nagu personaalne õpikeskkond, nii võib öelda ka, et õpivõrgustik on eksisteerinud juba ammu, kuid ilma tehnoloogilise abita.

Seda nädalat võiks teemasse sissejuhatuseks alustada siit – lühiessee inimestevahelistest sidemetest võrgustikes. Peab tunnistama, et ülevaatlik materjal õpivõrgustike kohta eesti keeles puudub kahjuks.

Selle nädala tegevused oleme plaaninud järgmiselt:

• Mõtiskle, mida tähendab sinu jaoks mõiste “õpivõrgustik” ning mis on need tunnused, mis on omased õpivõrgustikele.
• Koosta enda jaoks raamistik, mille põhjal erinevaid õpivõrgustikke saaks võrrelda (s.t. näitajad, mille alusel kahte võrgustikku võrrelda)
• Uuri natuke lähemalt seda “õpivõrgustikku”  ja võrdle seda meie kursusega kui ühte võimalikku õpivõrgustikku.

Juhul, kui inglise keele oskus saab takistuseks või pakutud avatud kursus tekitab segadust, võib valida ka mõne muu õpivõrgustiku võrdluseks.

Inglise keelset lisalugemist leiab nii kursuse Wikiülikooli lehelt kui ka kursuse ajaveebist lugemismaterjali lehelt.

Tegusat nädalat!

Sellel nädalal vaatame lähemalt antud hetkel haridustehnoloogia valdkonnas väga populaarseks muutunud kontseptsiooni “personaalsed õpikeskkonnad”. Kuna tegemist on mõnes mõttes uue mõistega, siis ei ole veel välja kujunenud väga selget arusaama, mis on personaalne õpikeskkond. Mõned väidavad, et igal õppijal on olnud personaalne õpikeskkond ja on ka edaspidi (kuulun ka nende hulka), mis kõik sõltub sellest, millisena õppija oma keskkonda tajub. Teised väidavad, et termin “personaalne õpikeskkond” peaks viitama tehnoloogiliste vahendite kogumile.

Heida pilk selle nädala kirjandusele personaalsetest õpikeskkondadest ning mõtiskle, kuidas sa tajud oma personaalset õpikeskkonda oma magistriõpingute raames. Millistest osadest see koosneb, milliseid vahendeid (inimesed, raamatud, spetsiaalsed programmid jne.) see sisaldab? Põhjenda, miks on sinu keskkond just selline? Mil määral on see keskkond sinu koostatud ning mil määral on see nö peale surutud (näiteks pean kasutama IVA, kuna mingil kursusel on see keskne vahend)? Kindlasti tuleb kasuks näiteks oma personaalse keskkonna visualiseerimine näidates ära komponendid ja nende omavahelised seosed.

Sel nädalal läheme taas uue teemaga edasi. Eelmise teema juures arutasime me, kuidas saab kasutada sotsiaalse meedia vahendeid õpikeskkonna loomiseks. Õppetööst hoopis enam kasutavad inimesed sotsiaalset meediat oma mõtete, teadmiste ja hobide jagamiseks. Mitmete loovate erialade puhul (disainerid, fotograafid, jne) panevad inimesed oma paremate tööde näidistest kokku portfoolio. Sama lähenemist võib oma oskuste ja teadmiste tõestamiseks kasutada ka paljudes muudes kontekstides. Sellist õppija poolt loodud kogumikku materjalidest, mis tõendavad õpitust arusaamist ja personaalset arengut nimetatakse e-portfoolioks.

E-portfoolio mõistega täpsemalt tuttavaks saamiseks soovitame lugeda järgmiseid materjale:

• E-portfoolio mõiste
• Erinevad e-portfoolio tarkvarad, tüübid, standardid
• Pädevuspõhine koolitus

Lihtsamat e-portfooliot on võimalik luua sotsiaalse meedia vahendite abil, kuid keerukamate portfooliote jaoks on loodud spetsiaalsed e-portfoolio keskkonnad. Tuntumad e-portfoolio vahendid on Mahara ja Elgg. Mahara võimalustega saab tutvuda nende demokeskkonnas demo.mahara.org. Elgg tarkvara arendamist alustati e-portfooliona, kuid viimastel aastatel on sellest saanud pigem kogukonnasaitide loomise vahend. Selle peale on loodud ka Koolielu portaal, mida meie nägemuses Eesti õpetajad võiksid e-portfoolio loomiseks kasutada.

Sel nädalal otsustasime anda kaks erinevat ülesannet. Osa teist juba omab e-portfooliot, sest see oli haridustehnoloogia magistriõppesse sisseastumisel vajalik. Teine osa veel ei oma e-portfooliot või pole seda teadlikult arendanud.

Neile, kes juba omavad e-portfooliot, on ülesanne järgmine: analüüsige oma e-portfooliot lähtudes nädala lugemismaterjalidest ja e-portfoolio keskkondade võimalustest. Mida annaks paremaks muuta? Kas teie portfoolios esitatu on seotud pädevusstandarditega? Eraldi pädevusstandardid on koostatud üldhariduskoolide (Tiigrihüppe Sihtasutus) ning kõrg- ja kutsekoolide (EITSA) õpetajatele-õppejõududele:

• Õppejõudude ja õpetajate haridustehnoloogilised pädevused (EITSA) (PDF)
• Õpetajate haridustehnoloogilised pädevusnõuded (Tiigrihüppe Sihtasutus) (DOC)

Neile, kel veel oma e-portfoolio puudub on ülesandeks oma e-portfoolio kavandamine. Milliseid vahendeid kasutaksite e-portfoolio loomiseks? Milliseid materjale kavatsete esitada oma teadmiste ja oskuste tõendamiseks?

Ilusat sügist ja jääme teie postitusi ootama!

Sellel nädalal arutleme, mis võimalusi pakuvad sotsiaalse meedia vahendid õpikeskkondade loomiseks.

1. Baseerudes oma eelmisel nädalal defineeritud õpikeskkonna definitsioonile mõtiskle sotsiaalse meedia vahendi(te) üle kui potentsiaalse õpikeskkonna võimalik(ud) koostisosa(d). Millised on sotsiaalse meedia eelised õpihaldussüsteemide ees ning millised on sinu arvates peamised probleemid nii õppija kui ka õpetaja/õppejõu vaatenurgast?

Juhul, kui sinu arusaam õpikeskkonnast on muutunud tänu eelmisel nädalal postitatud definitsioonidele ja arutelule, siis selle nädala ülesannete tegemisel võta aluseks oma uus arusaam õpikeskkonnast.

Postita oma mõtisklused isiklikku ajaveebi.

2. Vaata ringi kursusekaaslaste ajaveebides ning avalda oma arvamust antud teema kohta kommentaaridena.

Juhul, kui sul on mõni huvitav näide, kuidas sotsiaalse meedia vahendeid saaks kasutada õpikeskkonna loomisel ning sa arvad, et ka teised võiks sellest ideid saada, postita ka see oma isiklikku ajaveebi (ei ole kohustuslik).

Lugemismaterjali selle nädala teema kohta leiab kursuse lehelt Vikiülikoolis.

Ilusat ja töökat nädalat!

Alates sellest nädalast hakkame vaatama ja analüüsima erinevaid õpikeskkondi ning nende võimalusi nii õppija kui õpetaja/õppejõu vaatenurgast. Et paremini mõista erinevate õpikeskkondade lubavusi kui ka piiranguid püüame end panna nii õppija kui ka õpetaja/õppejõu rolli.

Õpikeskkonda võib mõista väga erinevalt ning selleks, et me üksteist mõistaksime ning ühte keelt räägiksime, peame alustama õpikeskkonna defineerimisest s.t. et mida me mõistame õpikeskkonna all.

Seega on meil sellel nädalal plaanis kolm tegevust:

1. Defineeri enda jaoks õpikeskkond ning postita see oma isiklikku ajaveebi.

Kasutada võib mitmesuguseid allikaid, teiste definitsioone (sellisel juhul koos viitega), kui need juba ühtivad sinu arvamusega kui ka ise sõnastada õpikeskkonna mõiste. Siinkohal ei oota me väga professionaalselt sõnastatud õpikeskkonna definitsiooni (mis on loomulikult ka lubatud), vaid võib pakkuda lühikese kirjelduse, mida mina õpikeskkonna all mõtlen, kui ma seda sõna kasutan.

2. Vali üks õpihaldussüsteem (soovitavalt selline, millega sul on olnud kogemusi) ning analüüsi seda kui õpikeskkonda (vastavalt oma definitsioonile/kirjeldusele) nii õppija kui õppejõu/õpetaja vaatenurgast järgmistest aspektidest:

– mis on valitud õpihaldussüsteemis positiivset ning mil moel täidab valitud õpihaldussüsteem õpikeskkonna rolli? Põhjenda.

– mis on valitud õpihaldussüsteemis negatiivset ning mil moel jääb valitud õpihaldussüsteem hätta õpikeskkonnana? Põhjenda.

Postita oma analüüs isiklikku ajaveebi.

Analüüsimise raamistik on vaba. Õpihaldussüsteemi analüüsimisel võid arvesse võtta näiteks kasutajasõbralikkust, keskkonna selgust, intuitiivsust, disainitud funktsionaalsuste vajalikkust, paindlikkust jne. Antud loetelu on vaid näited ning ei eelda just nende aspektide analüüsimist.

Juhul, kui sul ei ole olnud kokkupuudet ühegi õpihaldussüsteemiga, siis soovitame kasutada Moodle demokeskkonda http://demo.moodle.net/.

3. Vaata ringi kursusekaaslaste ajaveebides ning avalda oma arvamust antud teema kohta kommentaaridena.

Viited nädala lugemismaterjalidele on Vikiülikoolis. Kirjutasime lühikese konspekti õpihaldussüsteemide kohta neile, kelle jaoks see teema uus on. Samuti on eesti keeles õpikeskkondadest juttu Haridustehnoloogia käsiraamatus (ptk 1.1-1.3). Kes soovivad natuke põhjalikumalt sel teemal lugeda, nende jaoks lisasime viited paarile ingliskeelsele artiklile.

Töökat nädalat!