Personaalsed õpikeskkonnad: refleksioon

Veel üks tagasivaade personaalse õpikeskkonna teemale.

Virgo väidab, et “Ideaalis muidugi valiksin ise, kahjuks seda ei juhtu kunagi kuna ideaalne personaalne õpikeskkond on pelgalt mudel”. On täiesti mõistetav, et igas olukorras ei olegi võimalik alati valida, eriti kui räägime õpikeskkonnast kui väga laiast mõistest. Lisaks on koolides (igal tasemel) õppetöö endiselt korraldatud selliselt, et õppijal ei ole palju valikuid ja võimalusi. Personaalse õpikeskkonna kontseptsioon muutus populaarseks, sest inimesed hakkasid ise tehnoloogia abiga otsima materjali, looma ning jagama, võttes ise kontrolli ja ka vastutuse. Hetkel formaalne haridus seda veel ei võimalda. Elo kogemused on sarnased ja küllap ka kõigi teiste osalejate omad. Elo arvab, et personaalse õpikeskkonna peaks nimetama ümber personaalseks õpetamiskeskkonnaks, sest tegelikult kujundab praegu õpetaja õppija jaoks keskkonna. Ma kaldun arvama, et me vaikselt liigume selles suunas, kus õppija valib vahendid ja kujundab oma keskkonna ise. Hariduses võtab see lihtsalt meeletult kaua aega…

Katrin väidab, et “Personaalset õpikeskkonda saab kasutada õppijate seas, kellel on välja kujunenud iseseisva õppimise oskus ning kes oskavad kasutada sotsiaalset tarkvara”. Ühelt poolt on Katrinil õigus, teisest küljest tekib küsimus, et kuidas meil see oskus kujuneb, kui selleks ei anta võimalust ning õpetaja defineerib ja disainib kõik eelnevalt ära?

Meelise ajaveebist tuleb välja tõsiasi, et oleme (peame olema) tänapäeval enam rohkem mobiilsed ning sellistes olukordades ei saagi keegi teine õpikeskkonda koostada. Siinkohal meenub BYOD (bring your own device) kontseptsioon. Sarnaselt BYOW (bring your own wine) kontseptsioonile näiteks Sydney restoranides, kuhu külastajad võivad siseneda oma valitud ja ostetud veinipudeliga, siis õppimise kontekstis liigume selles suunas, kus õppijad tulevad oma vahendite ja tehnoloogiaga. Kui varasematel aegadel ostis õpilane endale meelepärase lillede või autodega vihikud, pliiatsid ja koolikoti, siis tänapäeva õpilased ostavad endale sobiva nutitelefoni, tahvelarvuti või hoopis midagi muud. Need vahendid on õppija personaalsed vahendid, tema enda poolt valitud ning kohandatud vastavalt õppija enda vajadustele. Ning miks mitte õppida sellise vahendi kaasabil, mis on õppija personaalne abimees…

Katriin väidab, et ei ole suutnud oma õpikeskkonda nii kujundada, et ta sellega täielikult rahul oleks. Mina kaldun arvama, et õpikeskkond ei saagi kunagi valmis ja selle loomise/kujundamise protsess ise on juba õppimine. Seega on üks õppimise väljundeid õpikeskkond konkreetse õpiülesande tegemiseks. Ning kuna meie õpieesmärgid ja tegevused on erinevad, siis muutub ka meie keskkond pidevalt, mil üritame seda kohandada vastavalt uuele situatsioonile. Minu nägemuses on õpikeskkond midagi, mis ei saa kunagi täielikult valmis…

Vaadates teie visualeeritud keskkondi meenub Virgo värvikas ütlus: “Natuke on kogu „podisev supp“ nimega personaalne õpikeskkond muutunud maitselt segasemaks, ei taju enam erinevaid maitseid”. Erinevate tehnoloogiliste vahendite hulk teie keskkondades on muljetavaldav. Tõenäoliselt on väga paljud teie keskkonna elemendid nii elementaarsed ja igapäeavased, et need ei tule meeldegi. Loodetavasti on igal elemendil ka kindel roll täita ning koostatud keskkond ei saa hoopis koormaks selle keerukuse tõttu (võib-olla liiga palju vahendeid, dubleerivad üksteist).

Haridustehnoloogia keskuses oleme hakanud kasutama ka mõistet digitaalne õpiökosüsteem (digital learning ecosystem). See on metafoor ökoloogiast, mis aitab meill mõista ja analüüsida erinevaid keskkondi s.t. keskkonnas tegutsejaid, tema suhteid, protsesse ning keskkonna osade erinevaid seoseid. See on vaid üks võimalus, kuidas vaadelda õpikeskkondi (digitaalse ja füüsilise kombinatsioone).

Lisaks Virgo huvitavale skeemile personaalsest keskkonnast, kus saab iga osa peal klikkides rohkem informatsiooni (soovitan pilgu peale visata), meeldib mulle samuti Virgo väide “Mida loomingut nõudvamaks meie õppimine muutub seda laiemaks muutub personaalne õpikeskkond”. Mida teie arvate? Kas nõustute Virgo väitega?

Suur aitäh panustamast ning oma keskkondi jagamast! Olen kindel, et neid vaadates leiab igaüks endale mõne uue vahendi, mida katseda ja võib-olla kasutusse võtta.

Kontaktpäev II

Pühapäeval, 18. novembril toimub meil teine kontaktpäev ruumis M- 649 14.15 – 17.45.

Kontaktpäeval on meil plaanis järgmist:

– vahekokkuvõte kodustest töödest – Hans ja Terje
– grupitööde hetkeseis – igast grupist keegi annab kiire ülevaate hetkeseisust
– kursusega seotud küsimused ja probleemid – kursusel osalejad
– kursusel käsitletud teemadega (sotsiaalne meedia, tehnoloogiad ja standardid, personaalsed õpikeskkonnad, õpivõrgustikud) seotud arutelu – Hans, Terje, kursusel osalejad.
Siinkohal palume teil kirja panna läbivõetud teemadega seotud küsimused, segaseks jäänud mõisted, seosed, aspektid, mõtted jne. mida on soov teistega jagada. Ja me tõepoolest loodame, et teil on selline soov :).
– kokkuvõte käsitletud teemadest – kursusel osalejad
– räägime edasistest plaanidest – Hans ja Terje

Kohtumiseni pühapäeval,
Terje & Hans

Kuues teema: õpivõrgustikud

Seekord mõtiskleme teemal: mis on võrgustik ning mis teeb ühest võrgustikust õpivõrgustiku…

Suhtevõrgustikest ja sotsiaalsetest võrgustikest on räägitud juba ammu, kuid õpivõrgustik on saanud populaarseks tänu veebi pidevale arengule ja sotsiaalse meedia levikule. Mitmed tehnoloogilised vahendid võimaldavad tänapäeval luua erinevaid võrgustikke inimestega, kes asuvad geograafiliselt üksteisest kaugel. Üks nendest on õpivõrgustik. Nii nagu personaalne õpikeskkond, nii võib öelda ka, et õpivõrgustik on eksisteerinud juba ammu, kuid ilma tehnoloogilise abita. Kuid just tehnoloogia on see, mis muudab õpivõrgustiku mõistet, selle olemust ja ulatust.

Õpivõrgustikke käsitletakse kui ühte uue õppimiskultuuri vältimatut osa. Õpetaja ei ole enam see, kes teadmisi jagab, vaid õppimine toimub erinevates võrgustikes kollektiivselt, õpitakse üksteiselt.

Peab tunnistama, et ülevaatlik materjal õpivõrgustike kohta eesti keeles kahjuks puudub. Küll aga tasub korra vaadata:

– e-Õppe arenduskeskus on pakkunud rida seminare “Võrgustik võrgutab”

– Lisaks on Ingrid Maadvere juhtimisel Haridustehnoloogide võrgustik

Selle nädala tegevused oleme plaaninud üsna “mõtisklevad” ja “arutlevad” kombineerides oma kogemusi ja arusaamu kirjandusest leituga:

Seega, mõtiskle:

mida tähendab sinu jaoks mõiste “(õpi)võrgustik”? Mis on need tunnused, mis on omased (õpi)võrgustikele?
millised on sinu isiklikud kogemused (õpi)võrgustikega? Kuidas need on toetanud sinu eesmärke, tegevusi, enesearengut? Mis on sinu jaoks olnud positiivset, mis negatiivset?
“Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud” kursus kui üks potentsiaalne arenev õpivõrgustik? Paku oma nägmuse sellest, kuidas sa näed seda kursust kui õpivõrgustikku, millistest elementidest see koosneb, kas võrgustikul on kindel keskne koht, liider või muutub see ajas, milliseid tehnoloogilisi vahendeid see võrgustik kasutab, et eksisteerida ning võrgustikuna areneda jne. Väga teretulnud on skeemid, illustratsioonid, visualiseeringud…
Inglise keelset lisalugemist leiab kursuse ajaveebist lugemismaterjali lehelt.

Tegusat nädalat!

Tehnoloogiate ja standardite teema kokkuvõte

Eelmise teema juures pidite te tutvuma erinevate veeb 2.0 tehnoloogiatega. Mul hea meel, et peaaegu kõik teist on praeguseks kodutöö esitanud. Mitmed kodutööd olid väga põhjalikud, eraldi tahaks ma esile tõsta Taimi postituse. Samuti on mul hea meel, et praktiliselt kõik kasutavad nüüdseks Google Readerit või mingit muud vookogu.

Mõned kodutöödest välja tulnud mõtted ja kommentaarid:

  • Mitmed teist ei näinud Twitteril praktilist rakendust õppetöös. Eesti oludes pole ka minul õnnestunud Twitterit edukalt rakendada, kuid mujalt maailmast on palju häid näiteid. Mõned ideed Twitteri rakendmise kohta on Kaire postituses.
  • Taimi ja Virgo tõid oma postituses välja, et iGoogle suletakse järgmise aasta 1. novembril. Google’il on teenuste sulgemisega juba pikk ajalugu, Wikipeedia artiklis on loetletud 68 erinevat teenust, mida Google sulgenud on.
  • Elo postituses ja selle kommentaarides on juttu paper.li ajalehest. Ma tegin katseks ka haridustehnoloogia magistrantide ajaveebide põhjal paper.li lehe, kuid kahjuks see ei tööta nii nagu peaks. Üks töötav näide on Twitteri säutsude pealt genereeritud ajaleht Design Thinking MOOC kursusel.
  • Mihhail andis hea ülevaate Evernote võimalustest.
  • Kaire soovitas Hall keskkonda, mis võimaldab pidada veebikonverentse ja jagada materjale väikestes rühmades (tasuta kuni 6 kasutajat).
  • Viive soovitas Getwapps ühisjärjehoidjat. Näide: http://www.getwapps.com/viive#List=UAL000007112

Üks täiendus ühekordse sisselogimise teenustele. Nimelt sain ma vahepeal teada, et EENeti poolt on arendamisel Eesti haridusasutustele mõeldud ühekordse sisselogimise teenus TAAT.

Üks tehnoloogia või täpsemalt märgendikeel, mis selle teema õppematerjalist välja jäi on OPML. Nüüd kui te olete RSS voogude ja Google Readeriga tuttavad, võin teile lühidalt ka seda soovitada. OPML (Outline Processor Markup Language) on dokumendiformaat, mis võimaldab kirjeldada andmeid puustruktuurina. Üheks selle praktiliseks kasutuseks on hulga RSS voogude ära kirjeldamine ühes failis. See võimaldab näiteks eksportida oma RSS tellimused ühest vookogust ning importida teise. EduFeedr võimaldab kursuse osalejate leheküljelt eksportida ning osalejate postitused kui kommentaarid OPML formaadis. See tähendab seda, et kõik kursuslaste ajaveebide aadressid saab ühest failist Google Readerisse importida ning neid ei pea eraldi sisestama.

Eraldi soovitasin ma teil tutvuda Charting ühisjärjehoidjaga. Mõned teie hulgast on seda juba teinud, teiste jaoks on see palve veel õhus 🙂

Ebaselgeks jäänud asjad näitame ja räägime üle 18. novembri kontaktpäeval.

Viies teema: personaalsed õpikeskkonnad

Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud kursuse raames ei saa kindlasti mööda minna viimasel ajal haridustehnoloogia valdkonnas populaarsust kogunud mõistest “personaalne õpikeskkond”. Kuna tegemist on mõnes mõttes uue mõistega, siis ei ole veel välja kujunenud väga selget arusaama, mis on personaalne õpikeskkond. Mõned väidavad, et igal õppijal on olnud oma personaalne õpikeskkond ka enne tehnoloogia arengut ja on ka edaspidi. Teised väidavad, et personaalne õpikeskkond on kogum sotsiaalse meedia vahenditest võimaldades õppijal ise kokku panna valik sobivatest vahenditest…

Mida me mõistame personaalse õpikeskkonna all ning milline see personaalne õpikeskkond  välja näeb, sõltub ikkagi sellest, millisena iga õppija oma keskkonda tajub, sest juba sõna personaalne viitab sellele, et siinkohal on õppija keskne figuur.

Meenutades esimestel nädalatel defineeritud õpikeskkonna mõistet, võta ette mõni personaalset õpikeskkonda kajastav artikkel ning püüa enda jaoks selgeks teha personaalse õpikeskkonna mõiste olemus. Mõtiskle, mis on sinu jaoks personaalne õpikeskkond.

Kuidas sa tajud oma personaalset õpikeskkonda oma magistriõpingute raames? Kas see on teistsugune võrreldes sinu varasemate õpingutega? Millistest osadest see koosneb, milliseid vahendeid (inimesed, raamatud, spetsiaalsed programmid jne.) see sisaldab? Põhjenda, miks on sinu keskkond just selline? Mil määral on see keskkond sinu koostatud ning mil määral on see nö peale surutud (näiteks pean kasutama IVA, kuna mingil kursusel on see keskne vahend)? Püüa näiteks oma personaalne keskkond visualiseerida näidates ära komponendid ja nende omavahelised seosed. Joonised oleksid meil heaks baasmaterjaliks võrdlemaks kas ja kuivõrd me tajume oma personaalset õpikeskkonda magistriõpingute raames erinevalt.

Personaalse õpikeskkonna teemaga seotud postitusi ootame hiljemalt 11. novembriks.

Kui mõni artikkel jääb kättesaamatuks, aga on huvi, siis võtke kindlasti meiega ühendust.

Mõnusat algavat nädalat!

Charting – õppimisprotsess ja ühisjärjehoidja

Selle teema ülesannet andes kirjutasin ma, et ühe vahendiga seoses on meil erihuvi. Nimelt uurivad meie teaduspartnerid Šotimaal Glasgow Caledonian University’s eesmärkide püstitamist ja teadmuse levikut töökohal moodustunud õpivõrgustikes. Nende uurimuse üheks keskseks mõisteks on charting, mis võtab kokku töökohal toimuva õppimise protsessi. See protsess omakorda koosneb neljast osast (4 C’d):

  • Consume – teiste poolt leitud või loodud info avastamine ja kasutamine;
  • Connect – ühendumine sarnaste eesmärkidega kaastöötajatega;
  • Create – uute teadmusobjektide loomine;
  • Contribute – loodud teadmusobjektide jagamine õpivõrgustikuga.

Info avastamine ja kasutamine võib toimuda näiteks RSS lugejate, ühisjärjehoidjate, mikroblogide vms vahendusel. Kaastöötajatega ühendumiseks võib kasutada erinevaid sotsiaalmeedia vahendeid (Skype, Twitter, jne). Uute teadmusobjektide loomine võib tähendada näiteks ajaveebipostitusi. Loodud teadmusobjektide jagamine võrgustikuga toimub jällegi samade vahendite kaudu, mida teised võrgustiku liikmed info avastamiseks ja tarbimiseks kasutavad. Ma usun, et see protsess on teile meie kursuselt ka tuttav.

Selle protsessi toetamiseks on meie partnerid arendanud Charting vahendi, mille esimest prototüüpi nad hetkel katsetavad. See vahend sarnaneb mõningal määral ühisjärjehoidjatele, kui kümnete erinevate märksõnade kasutamise asemel püstitab kasutaja siin kõigepealt väikese arvu õpieesmärke, millega ta hakkab leitud materjale ühendama. Teised Charting kasutajad saavad omakorda püstitatud õpieesmärkidega liituda ja seeläbi leitud allikaid jälgida. Mina olen püstitanud omale näiteks sellised õpieesmärgid:

Avastatud allikate mugavaks lisamiseks Charting vahendisse on võimalik enda brauseri järjehoidjateribale tõmmata bookmarklet, mis avab viite õpieesmärgiga sidumiseks ja lisamiseks väikese popup akna.

Me oleks tänulikud, kui te Charting vahendit katsetaks ja mõned nädalad kasutada prooviks. Hiljem oleme me mingil kujul huvitatud teie tagasisidest selle vahendi ning õpieesmärkide kui teadmusobjekte ühendava sotsiaalse objekti kohta. Taimi on oma postituses ka juba jõudnud Charting vahendit tutvustada.

Charting kontseptsioonist on võimalik põhjalikumalt lugeda järgmisest artiklist (kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu andmebaasidesse sisselogitult):

Milligan, C., Margaryan, A., & Littlejohn, A. (2012). Supporting Goal Formation, Sharing and Learning of Knowledge Workers. In A. Ravenscroft, S. Lindstaedt, C. Kloos, & D. Hernández-Leo (Eds.), 21st Century Learning for 21st Century Skills, Lecture Notes in Computer Science (Vol. 7563, pp. 519–524). Springer: Berlin / Heidelberg.

Neljas teema: tehnoloogiad ja standardiseerimine

Neljas teema annab ülevaate õpikeskkondadega seotud standarditest ja tehnoloogiatest ning nendel põhinevatest tarkvararakendustest. See on eelnevatest teemadest natuke praktilisem. Kõigepealt palume tutvuda lugemismaterjaliga ja seal viidatud linkidega.

Seejärel palume katsetada mõningaid teie jaoks seni tundmatuid vahendeid alljärgnevast loetelust. Siia on valitud eelkõige sellised vahendid, mis sobivad avatud õpikeskkonnas toimuvatel kursustel kas rühmas või personaalselt kasutamiseks. Välja on jäetud kõik õppesisu koostamisega seonduvad vahendid (wikid, SlideShare, Prezi, LeMill jne), kuna õppematerjalidele keskendub meil eraldi kursus.

Vookogud ja personaalsed avalehed:

Ühisjärjehoidjad:

Mikroblogid:

Kirjandusallikate jagamine:

Märkmed ja veebiklipid:

Veebikonverentsid:

Widgetid:

Muud kasulikud vahendid:

Me ütle otseselt, mitut vahendit te siit katsetama peaks. Mõned võtavad rohkem aega, mõned vähem. Kindlasti võiksite te katsetada mingit vookogu (näiteks Google Reader), kui te veel seda ei kasuta. Vookogu kasutamine muudab magistriõppe kursustel toimuva jälgimise oluliselt mugavamaks. Eriline huvi on meil seoses Charting vahendi katsetamisega, mille kohta kirjutan ma varsti eraldi postituse.

Oma postituses võiksite te kirjeldada varasemaid ja uusi kogemusi lugemismaterjalides kirjeldatud tehnoloogiatega ja siin postituses viidatud vahenditega ning arutleda nende kasutusvõimaluste üle õppetöös. Loomulikult on oodatud viited ka teistele sarnastele vahenditele, mida mina siin välja toonud pole. Jääme teie postitusi ootama pühapäevaks 28. oktoobriks. Ärge teie palun 5 päeva hilinege nagu mina 🙂

Ilusat ja tegusat koolivaheaega kõigile õpetajatele!

Nädala kokkuvõte: sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana

Tehes kokkuvõtet eelmisest teemast jäi mulle silma, et iga teine osaleja ei olnud teisipäeva õhtuks jõudnud veel oma postitust teha. Miks nii? Loomulik kadu on normaalne, aga et 18 osalejast tervelt 9, oli mulle suureks üllatuseks. Küll aga need, kes on vaevunud tähtajaks ülesanded ära tegema, pakkusid küllaltki huvitavat lugemismaterjali.
Mulle jäi mulje, et osalejate suhtumine sotsiaalse meedia kasutamisse on üldiselt positiivne. Samas leidus ka natuke kriitikat, mis oli välja toodud puudustena nii õppija kui õpetaja vaatenurgast.

Kogusin seekord kokku mõtted ja küsimused, mida tahaks kõigiga jagada. Tihtipeale jäävad osad mõtted tähelepanuta, nagu ka Elo kirjeldas, üheks puuduseks on laialipillutus.
Alljärgnevalt aga mõned väited/küsimused mõtisklemiseks.

– Nii mõnigi teist (näiteks Viive ja Dmitri) väitis, et sotisaalse meedia vahendite kasutamine õppetöös aitaks palju kaasa laste õpiedukusele ja motivatsioonile. Kas olete tõsisemalt mõelnud, et mil moel see kaasa aitaks ja miks? Mis on need väga olulised tegurid/omadused/funktsioonid, mis sotsiaalsel meedial on, mis õpiedukust toetaksid ja motivatsiooni tõstaksid?

– Mihhail mainib, et “Ideaalis sotsiaalse meedia võimaluste kasutamine õpikekskonnas annab selle kasutaja jaoks võimaluse uuteks õpimis meetoditeks, annab suurema kontrolli kogu õppeprotsessi üle, annab võimaluse peer-to-peer õpetamiseks/õpimiseks, tõhustab reflektiivõpet ja võimaldab digitaalse identiteedi loomist”.
Tekib küsimus, kuidas seda reaalselt praktikas teostada?

– Taimi leiab, et “Kõiki kaaslaste postitusi saab kommenteerida [ajaveebis], anda tagasisidet, ära märkida õnnestumised ja vaielda lahkarvamuste korral. Need vahendid võimaldavad osaleda aktiivselt õppetöös”.
Kõik tundub teoorias väga võimas, aga kui me näiteks vaatame meie enda kursust, siis ei saa väita, et kommentaarides toimuks väga aktiivne sisuline vestlus, vaidlemine, tagasiside andmine. Kas see ikkagi praktikas nii hästi töötab? Kuivõrd oleme valmis kommenteerima, vaidlema ning aktiivselt osalema? Kuivõrd neid võimalusi kasutatakse õppetöös? Ning miks see üsna tihti ei tööta?

– Taimi toob välja veel oma kogemuse, et “Oma kooli kodulehele olen foorumi vahendi lisanud kahel korral ja mõlemal korral selle ka eemaldanud lugejate ja kirjutajate vähesuse tõttu. Seda teevad kõik nüüd Facebookis!”
Mis võib olla põhjus, et foorum ei tööta, küll aga Facebook. Kuidas tundub, kas siin kursusel võiks ka olla foorum, mis võib-olla teeks lihtsamaks selle eelpool mainitud aktiivse osalemise õppetöös, sest vestlus toimuks ühes kohas?
Testin oma teisel online kursusel foorumit ning paraku on praktika selline, et foorum muutub aktiivseks paar tundi enne tähtaega. Sellisel moel on tegemist vaid linnukese saamisega ning pidevat diskussiooni tegelikult ei toimu. Kahjuks.

– Avatus – kellele eelis, kellele puudus. Teie haridustehnoloogidena või ka informaatika õpetajatena peate ühel päeval koolis tõenäoliselt veenma teisi õpetajaid avatuses. See on tõsine õpetajate mõttemaailma muutus, erinevate traditsiooniliste tõekspidamiste ümberkallutamine ning need uskumused ja tõekspidamised on saanud löögi suures osas tänu sotsiaalse meedia levikule. Õpetaja ja õpilase rollid on muutumas. Inimese mõttemaailma muutmine on vast kõige suurem väljakutse…

– Elo toob välja mõtte, et sotsiaalse meedia kasutamisega saab õppejõud paremini ning paindlikumalt õppimise protsessi suunata. Miks peaks aga õppejõud õppetööd suunama, kas selleks ei võiks mitte olla tudeng, kes analüüsib oma tegevusi ja teadmisi ning oma vajadustest lähtuvalt valib ja otsustab. Mis ei tähenda seda, et vajadusel ei võiks nõu küsida õppejõu käest.

– Elo püstitas ka huvitava küsimuse. Ehk kellelgi on vastus kohe võtta. “Kuna WordPressiga saab suletud blogi pidada, siis selline küsimus tellitud uudisvoo kohta – kas saab tellida kinnisest blogist RSS-voo oma avalikku blogisse? Kas seda näevad siis kõik või ainult mina sisselogituna, kui mul on õigus seda blogi näha?”

– Ruth mainib, et “Haridustehnoloogide üks olulisimaid eesmärke on pedagoogika 2.0 juurutamine”, mis on täiesti õige (kuidas iganes me seda siis ka ei nimetaks), sest ainult tehnoloogiliste vahendite kasutamisest ei piisa. Midagi peab muutuma ka lähenemistes, metoodikas. Aga mida võiks see termin endas sisaldada ning kuidas seda juurutada?

– Ruth toob välja huvitava mõtte: “Sotsiaalse meedia võimalused aitavad täita õpikeskkonnale esitatavat sotsiaalsuse ja koostöö nõuet, muuta õpikeskkonda sotsiaalseks ruumiks. Sotsiaalne mõõde on õpikeskkonna puhul väga oluline”
Mulle see mõte meeldib, kuid samas jääb siit mõttest nagu mulje, et see sotsiaalsuse mõõde õpikeskkondades enne puudus ning nüüd tehnoloogia abiga saame lõpuks sisse tuua sotsiaalsuse…

Ning seekord lõpetame Ruthi mõttega: “Veeb 2.0 on tulnud selleks, et jääda ning seda pudelisse tagasi toppida pole võimalik”. 🙂

Suur aitäh panustamast!

Ajaveebide seadistamisest

Mul on üks väike soovitus seoses ajaveebide seadistamisega. WordPress ajaveebi vaikimisi seaded ei luba kommentaaride kohest avaldamist, kui kommenteerijal ei ole varasemalt avaldatud kommentaare. See tähendab seda, et ajaveebi omanik peab kommentaari käsitsi heaks kiitma ning kommentaarides toimuv suhtlus on selle võrra aeglasem.

Et kommentaarid kohe ilmuks palun ma teil kontrollida, et ajaveebis seadetes Discussion Settings (eesti keeles Sätted > Arutelu) leheküljel oleks märgistamata järgmised valikud:

  • An administrator must always approve the comment (peab haldur alati selle heaks kiitma)
  • Comment author must have a previously approved comment (peab kommenteerijal olema eelnevalt heakskiidetud kommentaare)

Lisaks sellele võiksite natuke suurendada kommentaarides lubatud linkide arvu, milleks vaikimisi on 2. Vahel tahan ma kommentaaridesse rohkem linke lisada. 5 linki peaks olema sobiv piirang.

Kui te kasutate WordPress.com serveril asuvat ajaveebi, siis ei tohiks kommentaaride kohene lubamine rämpsposti ohtu tähendada. Juhul kui te kasutate Tallinna Ülikooli serveris olevat WordPress ajaveebi, siis võib kommentaaride kohene lubamine tähendada seda, et rämpspostirobotid hakkavad ka teie blogi kommenteerima. Selle vastu aitab Akismet seadistamine, mida juhendab allpool olev video.

[youtube=http://www.youtube.com/watch?v=77ncbOH5MBE]

PS. Uus teema tuleb väikese hilinemisega, loodetavasti kolmapäeva hommikuks. Ma olen nimelt kindlal seisukohal, et iga teema kohta peab olema eestikeelne sissejuhatav lugemismaterjal. Seni võite tutvuda kursusekaaslaste postitustega ja neid kommenteerida.