Charting – õppimisprotsess ja ühisjärjehoidja

Selle teema ülesannet andes kirjutasin ma, et ühe vahendiga seoses on meil erihuvi. Nimelt uurivad meie teaduspartnerid Šotimaal Glasgow Caledonian University’s eesmärkide püstitamist ja teadmuse levikut töökohal moodustunud õpivõrgustikes. Nende uurimuse üheks keskseks mõisteks on charting, mis võtab kokku töökohal toimuva õppimise protsessi. See protsess omakorda koosneb neljast osast (4 C’d):

  • Consume – teiste poolt leitud või loodud info avastamine ja kasutamine;
  • Connect – ühendumine sarnaste eesmärkidega kaastöötajatega;
  • Create – uute teadmusobjektide loomine;
  • Contribute – loodud teadmusobjektide jagamine õpivõrgustikuga.

Info avastamine ja kasutamine võib toimuda näiteks RSS lugejate, ühisjärjehoidjate, mikroblogide vms vahendusel. Kaastöötajatega ühendumiseks võib kasutada erinevaid sotsiaalmeedia vahendeid (Skype, Twitter, jne). Uute teadmusobjektide loomine võib tähendada näiteks ajaveebipostitusi. Loodud teadmusobjektide jagamine võrgustikuga toimub jällegi samade vahendite kaudu, mida teised võrgustiku liikmed info avastamiseks ja tarbimiseks kasutavad. Ma usun, et see protsess on teile meie kursuselt ka tuttav.

Selle protsessi toetamiseks on meie partnerid arendanud Charting vahendi, mille esimest prototüüpi nad hetkel katsetavad. See vahend sarnaneb mõningal määral ühisjärjehoidjatele, kui kümnete erinevate märksõnade kasutamise asemel püstitab kasutaja siin kõigepealt väikese arvu õpieesmärke, millega ta hakkab leitud materjale ühendama. Teised Charting kasutajad saavad omakorda püstitatud õpieesmärkidega liituda ja seeläbi leitud allikaid jälgida. Mina olen püstitanud omale näiteks sellised õpieesmärgid:

Avastatud allikate mugavaks lisamiseks Charting vahendisse on võimalik enda brauseri järjehoidjateribale tõmmata bookmarklet, mis avab viite õpieesmärgiga sidumiseks ja lisamiseks väikese popup akna.

Me oleks tänulikud, kui te Charting vahendit katsetaks ja mõned nädalad kasutada prooviks. Hiljem oleme me mingil kujul huvitatud teie tagasisidest selle vahendi ning õpieesmärkide kui teadmusobjekte ühendava sotsiaalse objekti kohta. Taimi on oma postituses ka juba jõudnud Charting vahendit tutvustada.

Charting kontseptsioonist on võimalik põhjalikumalt lugeda järgmisest artiklist (kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu andmebaasidesse sisselogitult):

Milligan, C., Margaryan, A., & Littlejohn, A. (2012). Supporting Goal Formation, Sharing and Learning of Knowledge Workers. In A. Ravenscroft, S. Lindstaedt, C. Kloos, & D. Hernández-Leo (Eds.), 21st Century Learning for 21st Century Skills, Lecture Notes in Computer Science (Vol. 7563, pp. 519–524). Springer: Berlin / Heidelberg.

Neljas teema: tehnoloogiad ja standardiseerimine

Neljas teema annab ülevaate õpikeskkondadega seotud standarditest ja tehnoloogiatest ning nendel põhinevatest tarkvararakendustest. See on eelnevatest teemadest natuke praktilisem. Kõigepealt palume tutvuda lugemismaterjaliga ja seal viidatud linkidega.

Seejärel palume katsetada mõningaid teie jaoks seni tundmatuid vahendeid alljärgnevast loetelust. Siia on valitud eelkõige sellised vahendid, mis sobivad avatud õpikeskkonnas toimuvatel kursustel kas rühmas või personaalselt kasutamiseks. Välja on jäetud kõik õppesisu koostamisega seonduvad vahendid (wikid, SlideShare, Prezi, LeMill jne), kuna õppematerjalidele keskendub meil eraldi kursus.

Vookogud ja personaalsed avalehed:

Ühisjärjehoidjad:

Mikroblogid:

Kirjandusallikate jagamine:

Märkmed ja veebiklipid:

Veebikonverentsid:

Widgetid:

Muud kasulikud vahendid:

Me ütle otseselt, mitut vahendit te siit katsetama peaks. Mõned võtavad rohkem aega, mõned vähem. Kindlasti võiksite te katsetada mingit vookogu (näiteks Google Reader), kui te veel seda ei kasuta. Vookogu kasutamine muudab magistriõppe kursustel toimuva jälgimise oluliselt mugavamaks. Eriline huvi on meil seoses Charting vahendi katsetamisega, mille kohta kirjutan ma varsti eraldi postituse.

Oma postituses võiksite te kirjeldada varasemaid ja uusi kogemusi lugemismaterjalides kirjeldatud tehnoloogiatega ja siin postituses viidatud vahenditega ning arutleda nende kasutusvõimaluste üle õppetöös. Loomulikult on oodatud viited ka teistele sarnastele vahenditele, mida mina siin välja toonud pole. Jääme teie postitusi ootama pühapäevaks 28. oktoobriks. Ärge teie palun 5 päeva hilinege nagu mina 🙂

Ilusat ja tegusat koolivaheaega kõigile õpetajatele!

Nädala kokkuvõte: sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana

Tehes kokkuvõtet eelmisest teemast jäi mulle silma, et iga teine osaleja ei olnud teisipäeva õhtuks jõudnud veel oma postitust teha. Miks nii? Loomulik kadu on normaalne, aga et 18 osalejast tervelt 9, oli mulle suureks üllatuseks. Küll aga need, kes on vaevunud tähtajaks ülesanded ära tegema, pakkusid küllaltki huvitavat lugemismaterjali.
Mulle jäi mulje, et osalejate suhtumine sotsiaalse meedia kasutamisse on üldiselt positiivne. Samas leidus ka natuke kriitikat, mis oli välja toodud puudustena nii õppija kui õpetaja vaatenurgast.

Kogusin seekord kokku mõtted ja küsimused, mida tahaks kõigiga jagada. Tihtipeale jäävad osad mõtted tähelepanuta, nagu ka Elo kirjeldas, üheks puuduseks on laialipillutus.
Alljärgnevalt aga mõned väited/küsimused mõtisklemiseks.

– Nii mõnigi teist (näiteks Viive ja Dmitri) väitis, et sotisaalse meedia vahendite kasutamine õppetöös aitaks palju kaasa laste õpiedukusele ja motivatsioonile. Kas olete tõsisemalt mõelnud, et mil moel see kaasa aitaks ja miks? Mis on need väga olulised tegurid/omadused/funktsioonid, mis sotsiaalsel meedial on, mis õpiedukust toetaksid ja motivatsiooni tõstaksid?

Mihhail mainib, et “Ideaalis sotsiaalse meedia võimaluste kasutamine õpikekskonnas annab selle kasutaja jaoks võimaluse uuteks õpimis meetoditeks, annab suurema kontrolli kogu õppeprotsessi üle, annab võimaluse peer-to-peer õpetamiseks/õpimiseks, tõhustab reflektiivõpet ja võimaldab digitaalse identiteedi loomist”.
Tekib küsimus, kuidas seda reaalselt praktikas teostada?

Taimi leiab, et “Kõiki kaaslaste postitusi saab kommenteerida [ajaveebis], anda tagasisidet, ära märkida õnnestumised ja vaielda lahkarvamuste korral. Need vahendid võimaldavad osaleda aktiivselt õppetöös”.
Kõik tundub teoorias väga võimas, aga kui me näiteks vaatame meie enda kursust, siis ei saa väita, et kommentaarides toimuks väga aktiivne sisuline vestlus, vaidlemine, tagasiside andmine. Kas see ikkagi praktikas nii hästi töötab? Kuivõrd oleme valmis kommenteerima, vaidlema ning aktiivselt osalema? Kuivõrd neid võimalusi kasutatakse õppetöös? Ning miks see üsna tihti ei tööta?

Taimi toob välja veel oma kogemuse, et “Oma kooli kodulehele olen foorumi vahendi lisanud kahel korral ja mõlemal korral selle ka eemaldanud lugejate ja kirjutajate vähesuse tõttu. Seda teevad kõik nüüd Facebookis!”
Mis võib olla põhjus, et foorum ei tööta, küll aga Facebook. Kuidas tundub, kas siin kursusel võiks ka olla foorum, mis võib-olla teeks lihtsamaks selle eelpool mainitud aktiivse osalemise õppetöös, sest vestlus toimuks ühes kohas?
Testin oma teisel online kursusel foorumit ning paraku on praktika selline, et foorum muutub aktiivseks paar tundi enne tähtaega. Sellisel moel on tegemist vaid linnukese saamisega ning pidevat diskussiooni tegelikult ei toimu. Kahjuks.

– Avatus – kellele eelis, kellele puudus. Teie haridustehnoloogidena või ka informaatika õpetajatena peate ühel päeval koolis tõenäoliselt veenma teisi õpetajaid avatuses. See on tõsine õpetajate mõttemaailma muutus, erinevate traditsiooniliste tõekspidamiste ümberkallutamine ning need uskumused ja tõekspidamised on saanud löögi suures osas tänu sotsiaalse meedia levikule. Õpetaja ja õpilase rollid on muutumas. Inimese mõttemaailma muutmine on vast kõige suurem väljakutse…

Elo toob välja mõtte, et sotsiaalse meedia kasutamisega saab õppejõud paremini ning paindlikumalt õppimise protsessi suunata. Miks peaks aga õppejõud õppetööd suunama, kas selleks ei võiks mitte olla tudeng, kes analüüsib oma tegevusi ja teadmisi ning oma vajadustest lähtuvalt valib ja otsustab. Mis ei tähenda seda, et vajadusel ei võiks nõu küsida õppejõu käest.

Elo püstitas ka huvitava küsimuse. Ehk kellelgi on vastus kohe võtta. “Kuna WordPressiga saab suletud blogi pidada, siis selline küsimus tellitud uudisvoo kohta – kas saab tellida kinnisest blogist RSS-voo oma avalikku blogisse? Kas seda näevad siis kõik või ainult mina sisselogituna, kui mul on õigus seda blogi näha?”

Ruth mainib, et “Haridustehnoloogide üks olulisimaid eesmärke on pedagoogika 2.0 juurutamine”, mis on täiesti õige (kuidas iganes me seda siis ka ei nimetaks), sest ainult tehnoloogiliste vahendite kasutamisest ei piisa. Midagi peab muutuma ka lähenemistes, metoodikas. Aga mida võiks see termin endas sisaldada ning kuidas seda juurutada?

Ruth toob välja huvitava mõtte: “Sotsiaalse meedia võimalused aitavad täita õpikeskkonnale esitatavat sotsiaalsuse ja koostöö nõuet, muuta õpikeskkonda sotsiaalseks ruumiks. Sotsiaalne mõõde on õpikeskkonna puhul väga oluline”
Mulle see mõte meeldib, kuid samas jääb siit mõttest nagu mulje, et see sotsiaalsuse mõõde õpikeskkondades enne puudus ning nüüd tehnoloogia abiga saame lõpuks sisse tuua sotsiaalsuse…

Ning seekord lõpetame Ruthi mõttega: “Veeb 2.0 on tulnud selleks, et jääda ning seda pudelisse tagasi toppida pole võimalik”. 🙂

Suur aitäh panustamast!

Ajaveebide seadistamisest

Mul on üks väike soovitus seoses ajaveebide seadistamisega. WordPress ajaveebi vaikimisi seaded ei luba kommentaaride kohest avaldamist, kui kommenteerijal ei ole varasemalt avaldatud kommentaare. See tähendab seda, et ajaveebi omanik peab kommentaari käsitsi heaks kiitma ning kommentaarides toimuv suhtlus on selle võrra aeglasem.

Et kommentaarid kohe ilmuks palun ma teil kontrollida, et ajaveebis seadetes Discussion Settings (eesti keeles Sätted > Arutelu) leheküljel oleks märgistamata järgmised valikud:

  • An administrator must always approve the comment (peab haldur alati selle heaks kiitma)
  • Comment author must have a previously approved comment (peab kommenteerijal olema eelnevalt heakskiidetud kommentaare)

Lisaks sellele võiksite natuke suurendada kommentaarides lubatud linkide arvu, milleks vaikimisi on 2. Vahel tahan ma kommentaaridesse rohkem linke lisada. 5 linki peaks olema sobiv piirang.

Kui te kasutate WordPress.com serveril asuvat ajaveebi, siis ei tohiks kommentaaride kohene lubamine rämpsposti ohtu tähendada. Juhul kui te kasutate Tallinna Ülikooli serveris olevat WordPress ajaveebi, siis võib kommentaaride kohene lubamine tähendada seda, et rämpspostirobotid hakkavad ka teie blogi kommenteerima. Selle vastu aitab Akismet seadistamine, mida juhendab allpool olev video.

[youtube=http://www.youtube.com/watch?v=77ncbOH5MBE]

PS. Uus teema tuleb väikese hilinemisega, loodetavasti kolmapäeva hommikuks. Ma olen nimelt kindlal seisukohal, et iga teema kohta peab olema eestikeelne sissejuhatav lugemismaterjal. Seni võite tutvuda kursusekaaslaste postitustega ja neid kommenteerida.

Õpihaldussüsteemide nädala kokkuvõte

Olen teile veel võlgu õpihaldussüsteemide nädala kokkuvõtte. Esimese asjana hakkas teie postitustest silma väike segadus mõistetega. Virtuaalne õpikeskkond on selgelt laiem mõiste, ning õpihaldussüsteemid on selle üheks alaliigiks. Lisaks täisfunktsionaalsetele õpihaldussüsteemidele (Moodle, IVA, WebCT, …) on olemas terve rida keskkondi, mida nende piiratud võimaluste või muu eripära tõttu ei saa päris õpihaldussüsteemideks pidada, kuid mis on kindlasti virtuaalsed õpikeskkonnad (VIKO, Krihvel, EduFeedr, …).

Enamik teist valis analüüsiks Moodle’i keskkonna. Moodle’i positiivsetest omadustest saite te rühma peale päris põhjaliku loetelu. Negatiivsetest külgedest tuli esile eelkõige see, et õpetajad vajavad Moodle’is töö alustamiseks kasutajatuge ja koolitust. Minu arvates sobiks seetõttu koolis Moodle’i kõrval paralleelselt kasutamiseks ka VIKO, mis on küll piiratud võimalustega kuid algajale lihtsam kasutada. Mihhail tõi oma postituses välja, et “mitme õpihaldussüsteemi kasutamine kooli piires muudab nende kasutamise väga ebamugavas just põhikasutajate jaoks, õpilaste jaoks”. Olen sellega üldjoontes nõus, kuid tänapäeval on paljude erinevate veebikeskkondadega kokku puutumine suhteliselt vältimatu.

Meelis tutvustas oma postituses Eesti Kaitseväes ja Kaitseliidus kasutusel olevat õpihaldussüsteemi Ilias ning andis põhjaliku ülevaate selle plussidest ja miinustest. Piret analüüsis IVA õpihaldussüsteemi ning Ruth valis analüüsi jaoks meie uue alles arendamisel oleva Dippler õpihaldussüsteemi.

Peaaegu kõik teie hulgast toetasid pigem õpihaldussüsteemide pooldajate seisukohti. Ainult Kristi kaldus avatud õpikeskkondi pooldama.

Ma ise olen oma õppetöös aastaid avatud õpikeskkondi eelistanud, kuid kindlasti on omad eelised ka õpihaldussüsteemidel. Minu silmis on õpihaldussüsteemidel avatud õpikeskkondadega võrreldes kolm eelist:

  • võimalus arutada delikaatseid teemasid suletud keskkonnas;
  • võimalus anda õppijatele privaatset tagasisidet ning edastada hindeid;
  • võimalus jagada materjale, mille jagamine avatud keskkonnas ei ole autoriõiguste tõttu võimalik (näiteks teadusartiklid).

Viitamisest oli meil juba laupäeval juttu. Teine vormistuslik teema, millele ma tahaksin tähelepanu juhtida, on teiste autorite jooniste kasutamine oma töödes. Paaris postituses hakkasid mulle silma joonised Veronika ja Mardi esitlustest. Autoriõiguse seaduse §19 lubab teiste autorite teoste kasutamist illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel. Paraku ei tule seadusest selgelt välja, kus lõppevad õppe- ja teaduslikud eesmärgid. Ma ise järgin seda praktikat, et füüsilises maailmas on õppeotstarbeliseks kõik, mis toimub klassiruumis. Virtuaalses maailmas võib klassiruumi analoogiks pidada suletud õpikeskkonda. Avatud veebikeskkondades on asi keerulisem, näiteks Vikipeedia hoiab autoriõiguste suhtes väga ranget joont ega kasuta illustratsioone selle autoriõiguse seaduses lubatud erandi alusel. Seetõttu ei kasutaks ma ka ajaveebipostitustes teiste autorite fotosid ja jooniseid, kui need ei ole kindlalt kasutamist lubava litsentsi alusel.

Kindlustundega võite te oma kodutöödes kasutada jooniseid ja fotosid, mis on avaldatud Creative Commons Attribution litsentsi alusel. Selle litsentsi puhul on ainsaks kohustuseks autorile viitamine. Teiste Creative Commons litsentside puhul, on enamasti nõue avaldada oma postitus sama litsentsiga, mille alusel oli kasutatud illustratsioon (seda tähendab sõna ShareAlike litsentsi nimes). Autoriõigustest tuleb pikemalt juttu kevadel toimuval digitaalsete õppematerjalide koostamise kursusel.

Selles teemas saite lühikese teoreetilise sissejuhatuse õpihaldussüsteemidesse. Praktilisete oskuste jaoks on meil õppekavas sellest sügisest eraldi kursus IFI7064 Õpihaldussüsteemid.

Kontaktpäev 06.10.

Tere,

Sellel laupäeval 6. oktoobril 14:00 – 18:00 toimub meil esimene kontaktpäev ruumis T-416
Mis meid ees ootab?
– Vaatame üle Kursusega seotud küsimused/probleemid/ettepanekud;
– Teeme vahekokkuvõtte kodustest töödest;
– Meenutame arvestuse saamise kriteeriume;
– Räägime natuke viitamisest;
– Diskuteerime läbivõetud teemadel;
– Räägime edasistest plaanidest.

Ettevalmistus kontaktpäevaks:
Sirvi läbi kursusel käsitletud teemad ja kogu kokku tekkinud küsimused, sind huvitavad teemad, segaseks jäänud aspektid, millele tahad vastuseid, algatada diskussiooni või kuulda teiste arvamust;
võta kaasa hea ja jutukas tuju ning kõik muu, mis mugavaks ja mõnusaks pärastlõunaks vajalik.

P.S. Oleme Hansuga läbi vaadanud ka teie viimased postitused ning põhjalikumast tagasisidest tuleb juttu juba laupäeval.

Kohtumiseni laupäeval!

Sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana

Sellel ajal, kui me Hansuga lõpetame teie viimaste postituste lugemise, pakume me teile järgnevaks kaheks nädalaks uue teema – sotsiaalse meedia vahendid õpikeskkonna osana. Loeme, uurime ning arutame, mis rolli mängivad sotsiaalse meedia vahendid hariduses, mis võimalusi pakuvad kuid samas ka, mis piiranguid seavad sotsiaalse meedia vahendid õpikeskkondade loomiseks?

1. Baseerudes oma defineeritud õpikeskkonna definitsioonile mõtiskle sotsiaalse meedia vahendi(te) üle kui potentsiaalse õpikeskkonna võimalik(ud) koostisosa(d). Millised on sotsiaalse meedia eelised õpihaldussüsteemide ees ning millised on sinu arvates peamised probleemid nii õppija kui ka õpetaja/õppejõu vaatenurgast?

Postita oma mõtisklused isiklikku ajaveebi, mis näitavad selgelt kirjandusega tehtud tööd, reflekteerivat ning analüüsivat komponenti.

2. Vaata ringi kursusekaaslaste ajaveebides ning avalda oma arvamust antud teema kohta kommentaaridena.

Juhul, kui sul on mõni huvitav näide, kuidas sotsiaalse meedia vahendeid saaks kasutada õpikeskkonna loomisel (või üldiselt õppetöös) ning sa arvad, et ka teised võiks sellest ideid saada, postita ka see oma isiklikku ajaveebi (ei ole kohustuslik).

Kirjandusest võib soovitada järgmist:

Pata, K. & Laanpere, M. (2009). Haridustehnoloogia käsiraamat. Saadaval: http://www.scribd.com/doc/13822390/Tiigriraamat (ptk 1.4-1.6; 1.8-1.11; 9.1-9.4; 11.1-11.4).

Hall, R. (2009). Towards fusion of formal and informal learning environments: the impact of the read/write web. Electronic Journal of e-Learning. Volume 7, Issue 1 (pp29 – 40).

Klamma, R., Chatti, M.A., Duval, E., Hummel, H., Hvannberg, E.T., Kravcik, M., Law, E., Naeve, A., Scott, P. (2007 ). Social software for life-long learning. Saadaval: http://www.ifets.info/journals/10_3/6.pdf

McLoughlin, C., Lee, M.J.W. (2007). Social software and participatory learning: Pedagogical choices with technology affordances in the Web 2.0 era. Proceedings of Ascilite, Singapore 2007. Saadaval: http://www.ascilite.org.au/conferences/singapore07/procs/mcloughlin.pdf

Kellel tõsisem huvi antud teema vastu, siis huvitavat lugemist leiab ka siit raamatust: Hatzipanagos, S. & Warburton, S. (2009). Handbook of research on social software and developing community ontologies. IGI Global, USA.

Postituste esitamise viimane tähtaeg 14.10.2012

Mõnusat pealehakkamist!

Õpihaldussüsteemid

Järgmisel kahel nädalal keskendume me õpihaldussüsteemide teemale. Alustuseks palun ma teil läbi lugeda eestikeelne lühikonspekt ning tutvuda seal viidatud allikatega (kõigega loomulikult tutvuda ei jõua, tehke oma valik).

Magistriõppe käigus tahame me teid suunata töötama ka võõrkeelse teaduskirjandusega. Ainult eestikeelsetele materjalidele tuginedes on magistritöö kirjutamine meie valdkonnas praktiliselt võimatu. Kohe alguses ingliskeelsetesse teadusartiklitesse süveneda on raske, seetõttu valisin ma välja viited teemakohastele ajaveebipostitustele, mida peaks olema lihtsam lugeda. Leiate need konspekti lõpuosast poolt- ja vastuargumentide juurest.

Selle teema ülesanne koosneb kahest poolest:

  1. Vali üks õpihaldussüsteem (soovitavalt selline, millega sul on olnud kogemusi) ning analüüsi seda kui õpikeskkonda (vastavalt oma definitsioonile eelmisest nädalast) nii õppija kui õppejõu/õpetaja vaatenurgast.
  2. Tutvu poolt- ja vastuargumentidega õpihaldussüsteemide suhtes ning esita oma seisukoht.

Õpihaldussüsteemi analüüsimisel palume lähtuda järgmistest aspektidest:

  • Mis on valitud õpihaldussüsteemis positiivset ning mil moel täidab valitud õpihaldussüsteem õpikeskkonna rolli? Põhjenda.
  • Mis on valitud õpihaldussüsteemis negatiivset ning mil moel jääb valitud õpihaldussüsteem hätta õpikeskkonnana? Põhjenda.

Analüüsimise raamistik on vaba. Õpihaldussüsteemi analüüsimisel võid arvesse võtta näiteks kasutajasõbralikkust, keskkonna selgust, intuitiivsust, disainitud funktsionaalsuste vajalikkust, paindlikkust jne. Antud loetelu on vaid näited ning ei eelda just nende aspektide analüüsimist.

Juhul, kui sul ei ole olnud kokkupuudet ühegi õpihaldussüsteemiga, siis soovitame kasutada Moodle demokeskkonda http://demo.moodle.net.

Ootame teie postitusi pühapäevaks 30. septembriks.

Mõtteid õpikeskkonna teemadel

Suurem osa teist on saanud esimese kodutööga nö käe valgeks. Suur aitäh panustamast!
Alustaks kõigepealt meie ootustest.

Niisiis palun teil korraks uuesti ette võtta oma esimese kodutöö postitus. Kui te nüüd selle uuesti üle loete, siis kuidas teile tundub, kas sealt peegeldub vastu vähemalt 6 tundi tööd? Hans kirjutas eelmises postituses, et “iga teema peale kulub ca 6 tundi. See töö maht peaks tulema kokku nii teie postitusest (mis lisaks eelnevale kogemusele näitab tööd kirjandusega) kui teiste postituste kommenteerimisest”. Täiesti arusaadav, et esimesel nädalal kulub ka natuke aega kursusega tutvumisele jne., aga siiski. Lisaks on kursuseprogrammis mainitud, et “Ajaveebiseminaride postitused loetakse arvestatuks, kui kursusel osaleja on julgenud postitada oma töö avalikku keskkonda tundmata piinlikkust ja häbi oma töö üle; tema postitused sisaldavad analüütilist ja reflekteerivat komponenti; on vastavuses antud nädala teemaga; vastab ülesandes esitatud küsimustele; sisaldab üliõpilase originaalseid ideid ning demonsteerib lugemismaterjalidest arusaamist. Postitustes sisalduvad viited teadusartiklitele peavad olema korrektselt vormistatud”.

Kui rääkida lugemismaterjalidest, siis täiendava kirjanduse kasutamine oli väga tagasihoidlik. On muidugi tore mõtiskleda mingi mõiste või nähtuse üle, aga sellel on meie kursuse kontekstis mõtet, kui olemasolevale teadmisele lisandub ka midagi uut loetud kirjanduse põhjal või näiteks kaasõppijate mõtiskluste näol.

Kuna tegemist on esimese postitusega, siis esimesel korral on ehk raske tabada, mida täpselt oodatakse. Kuid järgmiste postituste tegemisel soovitan korra üle vaadata, kas kuskil kajastub refleksiooni, natuke analüüsi, kirjandusega tööd, originaalsust, korrektset viitamist…

Rääkides viitamisest, siis meeldetuletuseks, et kui viitate, siis peaks ka kuidagi tekstis välja tooma, millise autori mõtteid ning kus täpsemalt kasutati… panna ritta mõned allikad postituse lõppu viitamata nendele tekstis ei anna just tunnistust sellest, et antud allikad on ka tegelikult läbi töötatud.

Nüüd aga sisuliste aspektide juurde.

Õpikeskkonna mõistest…esimene reaktsioon viitab tavaliselt õpikeskkonnale, mis on “koostatud”, disainitud ning etteplaneeritud kellegi teise poolt ehk siis õpetaja on see, kes loob ja vastutab, et keskkond oleks sobiv ja toetav. Seega me räägime peamiselt formaalsest keskkonnast. Mõned teist tõid välja ka võimaluse, et õpikeskkond ei pea just olema klassiruum vaid võib olla ka liivakast, muuseum jne. Siit saab juba edasi liikuda selles suunas, et õpikeskkond võib-olla ei peagi alati olema õpetaja poolt kujundatud. Kas mitte õppija ise ei võiks endale õpikeskkonda kujundada ja luua, just sellise nagu tema arvab? Sellisel juhul võib õpikeskkonda vaadata kui üht võimalikku õpiprotsessi tulemit.

Lisaks jäi kõlama väga traditsiooniline mõtteviis, et seal, kus on tegemist õppimisega, on kindlasti kohal ka õpetaja. Õpikeskkond ilma õpetajata pole justkui õige keskkond…vaatame, kas kursuse jooksul teie arusaamas mingeid muutusi toimub 🙂

Virtuaalsetest keskkondadest…Enamlevinud arvamus on, et iga veebipõhine vahend on justkui õpikeskkond. Olgu see siis ajaveeb, Moodle või isegi eKool. Väga tüüpiline on tõmmata õpihaldussüsteemi ja õpikeskkonna vahele võrdusmärk. Isiklikult kaldun arvama, et tehnoloogilisi vahendeid oleks mõistlik vaadelda kui ühte osa õpikeskkonnast, täiendust sellele, mis juba olemas on. Siinkohal sobib välja tuua Pireti mõte, et “Kui ei ole loodud turvalist ja innustavat vaimset ning sotsiaalset keskkonda, ei pruugi ka füüsilised ja virtuaalsed aidata”… Kas pole nii?

Mihhail ja Dmitri räägivad keskkonnast kui mängust, mis on omamoodi huvitav metafoor õpikeskkonnale ning flow’ (voog) mõistest. Kusjuures see võib osutuda väga kasulikuks mõisteks mõnes magistritöös. ‘Flow’ mõistega käib käsikäes ka Vygotsky ‘zone of proximal development’ (väga lihtsustatult viitab see erinevusele õppija võimes teha midagi ise ja koos õpetajaga), mis mängib olulist rolli motivatsiooni ja nö vooseisundi tekkimisel. Lisaks toob Meelis välja õppija sisemised ja välised mõjutajad – olulised motivatsiooni mõjutavad tegurid.

Taimi püstitab kuskil kommentaarides küsimuse…”Aga oleks ju väga mõnus, kui saaks eKooli luua ka ekursusi, kus ka õppijad saavad ka oma artikleid, faile avaldada ja tagasisidet anda ja muid tegevusi teha, mis tavalises eõppe keskkonnas saab teha? Õpilased kasutajatena on ju seal juba olemas? Kas sellisel ideel on jumet või ajan jama? :-)”. Mida teie arvate?

Siinkohal julgustan ka kõiki teisi osalejaid esitama küsimusi, intrigeerivaid mõtteid kas siis enda ajaveebis, mõne kaasõppija kommentaarides või kursuse ajaveebis. Ning järgima neid, kes juba aktiivselt kommenteerivad teiste mõtteid.

Järgmiste postitusteni!