Mõned märkused ja soovitused

Ma sain täna instituudist nimekirja kõigist, kes õpikeskkondade ja õpivõrgustike kursusele registreerunud. Kokku on meil sel aastal 17 registreerunud magistranti. Saadan kõigile registreerunutele e-maili teel veelkord teate kursuse alguse kohta.

Kirjutan siia teile mõned märkused ja soovitused seoses kursusega:

  • Enesetutvustused ja ootused kursuse suhtes. Tore oleks teie ajaveebidest leida ka lühikesed enesetutvustused ning esimese teema postitusest ootused kursuse suhtes. Kui te kasutate WordPress ajaveebi, siis on hea teha enesetutvustus eraldi lehena (vt näiteks Veronika enesetutvustust eelmisest aastast).
  • Kursuse jälgimine. Kursuse jälgimiseks soovitame me regulaarselt külastada EduFeedr avalehte. Seal on näha viimased postitused ja kommentaarid kursuselt (need uuenevad kord tunnis). On ka võimalus postitusi ja kommentaare omale RSS vahendusel tellida, aga selle kohta kirjutan ma täpsemalt siis, kui kõik on oma ajaveebid kursusele registreerinud.
  • Kodutööde maht ja ajakava. Kodutööde tähtajad hakkavad siin kursusel olema iga 2 nädala tagant, selle nädala pühapäeval kui tunde ei ole. Iseseisvaks tööks on arvestatud 46 tundi, nii et iga teema peale kulub ca 6 tundi. See töö maht peaks tulema kokku nii teie postitusest (mis lisaks eelnevale kogemusele näitab tööd kirjandusega) kui teiste postituste kommenteerimisest.
  • Kodutööde postitamine. Palun postitage oma kodutöö siis, kui see on valmis. Kursust on lihtsam jälgida, kui siin ei ole poolikuid postitusi ning postitusi hiljem ei muudeta (va kirjavigade või katkiste linkide parandamine). Kui tahate oma teemakäsitlust täiendada, siis võite teha seda kommentaaride all või uue postitusena.
  • Viitamine. Me ootame teie postitustest ka viiteid kirjandusallikatele, mida olete selle koostamisel kasutanud. Lühidalt on viitamisest kirjutatud õppekava koduleheküljel. Eestikeelne APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõte on meil hetkel koostamisel, seni soovitame lähtuda ingliskeelsest APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõttest.
  • Kodutööde sidumine ülesannetega. EduFeedri progressi leheküljel (vt näidet eelmisest aastast) näidatakse teie postitusi helesiniste ja tumesiniste kastikestena. Helesinine kastike tähendab seda, et te olete vastava kodutöö perioodil oma ajaveebi midagi postitanud. Tumesinine kastike tähendab sellist postitust, kuhu te olete lisanud lingi kursuse ajaveebis olevale ülesandele. Me loeme ja arvestame teie postitusi igal juhul, aga ülesandega linkimine muudab kursuse jälgimise natuke mugavamaks.

Kui teil tekkib probleeme või küsimusi, siis palun võtke Terje või minuga ühendust ning me aitame teid kindlasti.

Mis on õpikeskkond?

Kursuse sisulist osa alustame mõiste “õpikeskkond” defineerimisega, mis saab olema aluseks kursusel käsitletavatele teistele teemadele. Õpikeskkond mängib õppeprotsessis olulist rolli, kuid samas võib õpikeskkonda mõista väga mitmeti. Esimese kahe nädalase bloki eesmärk on uurida natuke kirjandust õpikeskkondadest ning pakkuda välja oma arusaam õpikeskkonnast, olgu see siis füüsiline, virtuaalne või kombinatsioon.

Kursuse ajaveebis oleme teemade kaupa välja pakkunud rida artikleid ja raamatuid, mis on soovituslikud. Lisaks meie poolt pakutud materjalidele innustame teid ise otsima sobivaid allikaid ning nende põhjal reflekteerima.

Seega, sissejuhatuseks teemasse soovitame lugeda ühte eestikeelset materjali:

  • Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata & M. Laanpere (toim.), Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat (lk. 11-14). Tallinn: TLÜ Informaatika Instituut. [PDF]

Lisaks soovitame vabalt kättesaadavatest inglisekeelsetest allikatest järgmiseid:

  • Dillenbourg, P., Schneider, D., Paraskevi, S. (2002). Virtual Learning Environments. In A. Dimitracopoulou (Ed.), Proceedings of the 3rd Hellenic Conference on Information & Communication Technologies in Education (pp. 3-18). Rhodes: Kastaniotis Editions. [PDF]
  • Wilson, B. G. (1995). Metaphors for Instruction: Why We Talk about Learning Environments. Educational Technology, 35(5), 25-30. Loetud aadressil http://carbon.ucdenver.edu/~bwilson/wils95
  • Hiemstra, R. (1991). Creating Environments for Effective Adult Learning. San Francisco: Jossey-Bass. Loetud aadressil http://www-distance.syr.edu/leindex.html

Lugemismaterjalidega tutvumise järel ootame teie esimest sisulist positust personaalsesse ajaveebi, kus te püüate enda jaoks defineerida mõiste õpikeskkond ning välja tuua need aspektid/funktsioonid, mis on teie jaoks õpikeskkonna juures olulised.

Kasutada võib mitmesuguseid allikaid, teiste definitsioone (sellisel juhul koos korrektse viitega), kui need juba ühtivad sinu arvamusega kui ka ise sõnastada õpikeskkonna mõiste. Siinkohal ei oota me väga professionaalselt sõnastatud õpikeskkonna definitsioone (mis on loomulikult ka lubatud), vaid võib pakkuda lühikese kirjelduse, mida mina õpikeskkonna all mõtlen, kui ma seda sõna kasutan.

Lisaks enda postitusele ootame ka aktiivset kursusekaaslaste ajaveebide jälgimist ja kommenteerimist. Ning tehke artiklite hulgas oma eelteadmistest ja eesmärkidest lähtuv valik, kõigega ei jõua tutvuda…

Ootame teie postitusi 16.09. südaööni.

Julget pealehakkamist!

Enesetutvustus – Hans

Postitan ka omaltpoolt väikese enesetutvustuse. Minu nimi on Hans ja ma töötan Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuses teadurina. Peamiselt tegelen ma erinevate õpikeskkondade kontseptuaalse disainiga. Tuntumad tarkvaraprojektid, millega ma läbi aastate tegelenud olen on üldhariduskoolidele mõeldud õpikeskkond VIKO (2001-2005), õpihaldussüsteem IVA (2002-2003) ning õppematerjalide loomise keskkond LeMill (alates 2005). Värskemad projektid, millega ma hetkel tegelen on ajaveebipõhiste kursuste haldamise keskkond EduFeedr, õpihaldussüsteem Dippler ja haridustehnoloogiliste pädevuste testimise keskkond DigiMina. Lisaks tarkvaraprojektidele on minu peal haridustehnoloogia magistriõppekava juhtimine ning kolm kursust magistriõppes.

Et disainerina paremini mõista õpetajate vajadusi olen ma üritanud kogu aeg hoida sidet ka koolidega. Väikeste pausidega olen umbes 8 aastat töötanud Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis infojuhina, projektijuhina ja arvutiõpetajana. Viimased neli aastat olen küll koolist kõrvale jäänud, kuid püüan õpetajakoolitusi tehes koolidega kontakti säilitada.

Peale selle olen ma doktoriõppes Helsingis Aalto Ülikooli Meedialaboris. Minu doktoritöö keskendub avatud õpikeskkondade disainile.

Täpsemalt saab minu tegemisi jälgida minu ajaveebis ja Twitteris. Info minu teadustöö kohta on Mendeley ja ETIS keskkondades.

Kui selle kõige kõrvalt aega üle jääb, siis meeldib mulle fotokaameraga võõraste linnade kõrvaltänavatel ringi ekselda ning vahel harva ühes väikeses ööklubis muusikat mängida.

Saame tuttavaks

Antud kursuse juhendajad on Terje ja Hans.

Terje töötab Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuses alates 2004 aasta sügisest teadurina. Peamiselt tegelen Haridustehnoloogia keskuses erinevate rahvusvaheliste ja kohalike haridusprojektidega, kus minu põhiliseks ülesandeks on osaleda kontseptuaalsete raamistike väljatöötamisel või panustada projekti e-õppe spetsialistina. Lisaks teadustegevusele olen seotud ka mõnede Informaatika Instituudi poolt pakutavate magistriõppe kursustega ning vajadusel valmis juhendama ka magistritöid.

Ma olen lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli geoökoloogia magistriõppe ning tudeerinud haridustehnoloogiat Hollandis Twente Ülikooli magistriõppes. Oma teadmisi olen rakendanud kolm aastat Tallinna 37. Keskkoolis loodusteaduslike ainete õpetajana. Oma formaalsed õpingud lõpetasin doktoritöö kaitsmisega Tampere Tehnikaülikooli Hüpermeedia laboris. Doktoritöö fookuses oli täiskasvanud õppija enesejuhitavate pädevuste arendamine läbi sotsiaalse meedia. Teadurina jäävadki minu huvid täiskasvanud õppija modelleerimise ning pädevuste arendamise ja personaalsete õpikeskkondade valdkonda. Natuke rohkem minu tööalastest tegemistest saab ülevaate minu ajaveebist, mis on hetkel küll rohkem staatilise informatsiooni mediaator.

Antud kursus saab minu jaoks olema kui järjekordne huvitav väljakutse. Igatahes üritan anda endast parima, et ka selleaastane kogemus on meenutamist väärt. Ja kui ma neid eelpool nimetatud tegevusi mingil põhjusel tegema ei peaks, siis ma kulutaksin kogu oma aja ja energia reisimise, klaveri mängimise, raamatute ja rannas unistamise peale…

Algab kursus “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud” 2012

Alustame taas kursusega “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud”.

Selle aasta kursuse ülesehitusest…

Sellel aastal alustame ilma kontaktpäevata s.t. et esimesed tegevused toimuvad e-õppe vormis teile sobival ajal ja tempos (pole vajadust olla kindlal ajal “online”).

Üldine info kursuse kohta asub Wikiversity lehel:

Kursusega seotud jooksev info, ülesanded, tagasiside saab olema siinsamas kursuse ajaveebis. Seega tuleks pidevalt jälgida kursuse ajaveebi, et kursis olla kursusel toimuvaga.

Sellel aastal koosneb kursus seitsmest teemade blokist. Ühe teema peale kulub 2 nädalat, mil toimub iseseisvalt kirjandusega tutvumine ning teema reflekteerimine ja arutelu personaalsetes ajaveebides. Lisaks oma ajaveebi pidamisele ootame osalejatelt aktiivset arutelu, mis eeldab ka kursusekaaslaste ajaveebide jälgimist ning kommenteerimist. Kursuse üks eesmärke on luua aktiivne kogukond, kes haridustehnoloogilistel teemadel mõtisklevad ning arutlevad, mistõttu on antud kursus ja seal toimuv avatud kõigile huvilistele.

Kontaktpäevadel võtame vaatluse alla eelnevalt läbitöötatud teemad, diskuteerime ning vastame tekkinud küsimustele ning probleemidele. Viimane kontaktpäev on mõeldud grupitööna tehtud lühivideote (õpikeskkonna teemal) tutvustamisele. Grupitööst teeme pikemalt juttu natuke hiljem.

Kuidas siis alustada?

Pärast kursuse infoga tutvumist Wikiversity’s ja kursuseprogrammis tuleks luua oma isiklik ajaveeb. TLÜ haridustehnoloogia ja informaatikaõpetaja magistrantidel tasub ajaveebi loomisega oodata 8. septembrini. Siis luuakse õppedisaini aluste kursusel kõigile õppijatele ülikooli serveril paiknevad WordPress ajaveebid, mida saab kõigil kursustel kasutada. Samas võib soovi korral kasutada ka mõnda muud ajaveebi.

Ajaveebide jälgimise lihtsustamiseks kasutame me EduFeedr keskkonda. Selleks palume teil kõigil registreerida oma ajaveeb sellel aadressil: http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/join/71425

Kursusega seotud info tähistamiseks erinevates veebikeskkondades palume kasutada märksõna opikeskkonnad (Twitteris #opikeskkonnad)

Kui teil tekib probleeme ajaveebi loomisega, võtke kindlasti meiega ühendust. Aitame teid hädast välja. Samuti, kui teil tekib tõrge avaliku ajaveebi pidamisega, võtke meiega ühendust ning püüame probleemile sobiliku lahenduse leida.

Antud kursuse ajaveeb on jätkuks varasematel aastatel toimunud kursustele. Seega, kellel huvi antud kursuse vastu, võib julgelt lehitseda eelmistel aastatel tehtud postitusi ning uurida osalejate ajaveebe.

Edukat kursust ja ilusat sügist teile kõigile!

Terje & Hans

Selleks aastaks kõik!

Ma arvan, et on aeg selle kursuse ametlikule osale punkt panna, mis ei tähenda aga seda, et ka erinevatel kursuse teemadel olevad diskussioonid ei võiks jätkuda. Meil on hea meel tõdeda, et tegemist oli väga värvika ja huvitava seltskonnaga, kes agaralt üksteist toetama ja kommenteerima asusid ning väga asjalikke mõtteid avaldasid. Nii tõsist võrgustikku ei ole me sellel kursusel veel kohanud.

Mis puudutab viimast tagasivaadet, siis ootasime ehk natuke sügavamat ja tõsisemat analüüsi selle kohta, mis oma õppimises töötas ja mis mitte, miks; kuhu on edasi areneda; kas õpiprotsessis on midagi muutunud jne., aga on ka ehk arusaadav, et enam ei jaksa. Siiski tasub pilk heita Kersti, Irena, Anneli, Veronika ja ka mõnede teiste osalejate viimastele postitustele.

Suur aitäh ka neile, kes avaldasid mõtteid, mis kursusel võiks teistmoodi olla. Paneme teie mõtted kõrva taha ja võtame edaspidi arvesse.

Võtame teiega e-posti teel ühendust, et teavitada teid ka arvestuse/mittearvestuse saamisest.

Suur aitäh teie panuse eest!

Rahulikku jõuluaega ja tegusat uut aastat!

Terje & Hans

 

Viimased ponnistused

IFI7052 kursus hakkab otsi kokku tõmbama. Siinkohal väike meenutus ka, kuidas antud aines arvestuseni jõuda.

  • Kirjalikud analüütilised ja reflekteerivad ajaveebi postitused nädala kaupa käsitletavate teemade kohta. Osalemine kõikidel ajaveebiseminaridel. Kui on nö põhjuseta (teavitamata meile) hilinetud rohkem kui kolme ajaveebipostituse esitamisega, ei pääse arvestuse sooritamisele ajaveebipostituste põhjal.
  • Grupitööna valminud õpikeskkonna kontseptuaalse disaini (stsenaariumite) esitamine valitud keskkonnas ja kaitsmine  kontaktpäeval.
  • Lisaks ootame teilt kokkuvõtvat, kuid samas põhjalikku ja analüüsivat reflektsiooni oma õpiprotsessist baseerudes õpilepingutele. Tähtaeg 4.12.

Reflektsioon peaks sisaldama tagasivaadet, näiteks missugused strateegiad töötasid, mis mitte ja miks; kuidas on õppimine muutunud võrreldes varasemate õpikogemustega, kuhu edasi liikuda jne.

Jõudu lõpetamiseks!

 

Rühmatööd – vahekokkuvõte stsenaariumidest

Ma tegin väikese kokkuvõtte rühmatööde hetkeseisust. Praegu on mul andmed 7 rühma/teema kohta. 6 kursuslast ei ole veel rühmatööga alustanud. Ma sõnastasin teie rühmatööde pealkirjad praegu ise selle põhjal, kuidas te oma ideed kirjeldasite. Kui te oma rühma blogile täpsema pealkirja panete, siis saan selle ka siin ära muuta.

Avastusõpet toetav õpikeskkond
Anneli, Kaja, Piret
http://konseptuaalnedisain.blogspot.com

Nutitelefonid algklassides
Liina, Meeri, Irena
http://opikeskkonnadiml.blogspot.com

Veebipõhine testimiskeskkond
Elo, Kersti
http://testividin.wordpress.com

Õpikeskkondade kursuse õpikeskkonna ümberdisain
Mari-Liis, Luisa, Tiina
http://opingudkokku.wordpress.com

Veebipõhise projektihaldustarkvara õpetamine
Diana, Stina, Urmas
http://ganttic.wikispaces.com

Fotoreflektsiooni vidin
Triinu, Veronika
http://triinupaasik.wordpress.com/2011/11/15/ruhmatoo-ideest-stsenaariumiteni/

Veebipõhise õpivahendi loomine
Kaarin
http://kaarinpeet.wordpress.com

Praegust seisu vaadates on mul tunne, et ei ole mõistlik järelejäänud 2 nädala jooksul prototüüpideni jõuda. Selle asemel tuleks stsenaariumid põhjalikumalt läbi töötada. Mõned tingimused, millele teie esialgsed stsenaariumid peaksid vastama:

  • Kõik stsenaariumid peaksid kirjeldama ühe keskkonna erinevaid kasutussituatsioone.
  • Igal stsenaariumil peaks olema pealkiri, mis võtab stsenaariumis toimuva tegevuse kokku.
  • Stsenaariumi järel peaks olema küsimused, mis aitaks lugejal tagasisidet anda.
  • Iga stsenaarium tuleks avaldada eraldi postitusena, et neid oleks parem kommenteerida.

Reaalsetes projektides teeme viime me stsenaariumide põhjal läbi disainisessioonid, kuhu kutsume sihtgruppi võimalikult hästi esindavad kasutajad. Meie disainisessioonides on enamasti olnud üks disainer ning 2…3 kasutajat. Disainisessiooni jaoks on välja trükitud stsenaariumid (igale kasutajale üks eksemplar, ilma küsimusteta) ning küsimused (disainerile). Kõigepealt loevad osalejad läbi esimese stsenaariumi ning seejärel toimub arutelu stsenaariumi põhjal. Kui osalejatel hakkab jutt jooksma, siis disainer enam väga täpselt küsimusi järgima ei pea. Oluline on see, et kõik saaks oma arvamuse välja öelda ning kõik küsimused saaks arutelus kaetud. 2-tunnise disainisessiooni käigus jõutakse niimoodi läbi arutada 3…4 stsenaariumit. Arutelu salvestatakse diktofoniga ning disainer teeb arutelu käigus märkmeid. Näitena võib vaadata disainisessiooni läbiviimise juhendit ning kokkuvõtet DigiMina projektist.

Teilt ma praegu piiratud aja tõttu mitme kasutajaga läbiviidud ning korralikult dokumenteeritud disainisessiooni ei oota. Küll aga palun ma, et te tutvuksite teiste rühmade stsenaariumidega, annaks neile tagasisidet ning küsiks täpsustavaid küsimusi.

Kui võimalik, siis võiksite te proovida küsida mõne kolleegi või õpilase arvamust oma rühma stsenaariumide kohta. Sel juhul tehke lühike kokkuvõttepostitus saadud tagasiside kohta.

Saadud tagasiside põhjal peaksite te:

  • koostama täpsustatud versioonid esialgsetest stsenaariumitest (pange need uute postitustena, mitte ärge muutke olemasolevaid);
  • koostama täiendavad stsenaariumid, kui tagasisidest selgub, et te olete mõne olulise kasutussituatsiooni välja jätnud;

Kui te oma projektiga niikaugele jõuate, siis on see selle kursuse rühmatööks piisav.

Kontaktpäev II

Sellel laupäeval 12.11. kell 14:00-18:00 toimub meil teine kontaktpäev. Kontaktpäeval on meil kavas järgmist:

  • Kursusega seotud küsimused/probleemid/ettepanekud
  • Vahekokkuvõte kodustest töödest, meenutusi arvestuse saamise kriteeriumitest
  • Õpilepingud – teine tagasivaade
  • Grupitööga seotud küsimused/probleemid: kas kõik on leidnud grupi? kes millisesse gruppi kuulub? mis on grupi teema? kas on küsimusi seoses grupitööga?
  • Ülevaade reflektsioonipostitustest – esile kerkinud küsimused, intrigeerivad diskussiooniteemad
  • Grupitöö – mõistekaart kursuse märksõnadest

Ettevalmistus kontaktpäevaks:

  • sirvi läbi kursusel käsitletud teemad ja kogu kokku tekkinud küsimused, sind huvitavad teemad, segaseks jäänud aspektid, millele tahad vastuseid, algatada diskussiooni või kuulda teiste arvamust;
  • võta kaasa hea ja jutukas tuju ning kõik muu, mis mugavaks ja mõnusaks pärastlõunaks vajalik.

Kohtumiseni laupäeval!


Tehnoloogiate ja standardite nädala kokkuvõte

Viimase individuaalse blogimisülesande juures pidite te tutvuma erinevate veeb 2.0 tehnoloogiatega. Minu eesmärk selle ülesande juures oli see, et te näeksite erinevate veeb 2.0 vahendite taga tehnoloogiaid, mille abil need töötavad. Erinevad vahendid tekkivad ja kaovad, kuid nende aluseks olevad tehnoloogiad kestavad pikemat aega. Näiteks RSS voogude jälgimiseks olen ma läbi aastate kasutanud ilmselt ligi 10 erinevat vahendit…

Oma postitustes mainisitegi te palju erinevaid veeb 2.0 keskkondi, mida oma töös kasutate. Diana tõi näiteid märksõnapilvede koostamise keskkondadest (Tagul, WordItOut, Tagxedo) ning viitas esitlusele märksõnapilvede õppetöös kasutamise kohta. Anneli viitas linkidega sellele, kuidas ta kasutab Delicious ja paper.li keskkonda. Meeri viitas sellele, kuidas ta on koostanud Scoop.it keskkonnas uudistelehe iPadi kasutamisest hariduses. Piret katsetas erinevaid vahendeid, mis sobivad algklassides kasutamiseks (Little Bird Tales, PhotoPeach, Myebook, StoryJumper, CarrotSticks). Mitmetele huvitavatele veeb 2.0 vahenditele viitas oma postituses ka Triinu. Nendest jäi mulle silma Bloglovin, mis on suhteliselt kasutajasõbralik vahend RSS lugemiseks.

Ühisjärjehoidjate juures mainisite te ka viidete haldamise vahendeid (Mendeley, Connotea, CiteULike). Neid peetakse siiski eraldi tarkvara tüübiks (Reference management software), kuna kirjandusallikate viited sisaldavad oluliselt rohkem metaandmeid kui veebiviited (autor, pealkiri, ilmumisaeg, ilmumiskoht, kirjastus, allika tüüp, jne.).

Paljud teie hulgast on siiani skeptilised Twitteri kasutamise suhtes. Triinu tõi välja hea mõtte, et õppijal peab olema Twitteri kasutamisest praktiline kasu:

Twitter pole mulle enam uudiseks, kuid selle kasutamise eesmärk peab õppijale olema selge ja konkreetne. Käesolevas loengus pole Twitter aktiivselt käivitunud, kuna meie mõtted saavad juba üsna pikalt blogides lahti keritud, milleks siis veel Twitter? Ühe aine käigus olen kasutanud Twitterit seetõttu, et meil oli ülesandeks jälgida ennast õppijana veebikeskkonnas ning hiljem postituste alusel luua enda õppija lugu. Ülesanne oli selge ja konkreetne – ei olnud dubleerimist, vaid see oli sisendiks järgmisele ülesandele.

Ma arvan, et siin kursusel sobiks Twitter leitud vahendite, huvitavate artiklite jms kiireks jagamiseks. Positiivsest kogemusest Twitteri kasutamisega kirjutas oma postituses Meeri:

Twitterit mulle meeldib kasutada. Mul on Twitteris päris mitu rühma, mille liige ma olen ja kust saab ikka huvitavaid mõtteid. Inglise keele õpetajatele on kolmapäeviti Twitteris temaatiline arutelu. Igaks nädalaks pakutakse teemad välja, hääletades valitakse üks ja siis vesteldakse sellel teemal.

Mitmetele teie hulgast jäi selgusetuks mikroformaatide praktiline kasu. Osad katsetasid hCard formaati, kuid selle katsetus ei tule WordPress.com blogis hästi esile, sest WP blogid sisaldavad juba vaikimisi hCard formaadis autori ja kommenteerijate kontakte. Irena katsetas hCalendar formaadis sündmuse loomist. Kui vaadata tema postitust Firefox brauseriga, millele on lisatud Operator laiendus, siis on ühe klõpsuga võimalik see sündmus ka omale kalendrisse saada.

Lõpetuseks tahaks ma lisada siia viite ühele veeb 2.0 keskkondade ühendamist võimaldavale vahendile, millest ma eelmine nädal kuulsin. ifttt võimaldab “programmeerida” tegevusi, mis käivituvad mingi sündmuse toimumisel mingis veeb 2.0 vahendis. Enda jaoks tegin ma näiteks tegevused, mis salvestavad kõik LeMill või EduFeedr keskkonda mainivad Twitteri säutsud minu Evernote märkmetesse. Twitter ise kahjuks näitab ainult värskeid säutse iga märksõna kohta. ifttt poolt toetatud keskkondade ja sündmuste loetelu on muljetavaldav, soovitan tutvuda näidetega.