Sotsiaalse meedia vahendite kasutamisest

Esimesel korral palusime teil täita küsimustiku, kus muuhulgas uurisime sotsiaalse meedia vahendite kasutamist. Praeguse seisuga on küsimustikule vastanud 25 inimest. Järgnevas diagrammis on teie poolt kasutatavad sotsiaalse meedia vahendid järjestatud kasutamise sageduse järgi.

Sotsiaalse meedia vahendite kasutamineNagu diagrammilt näha, kasutavad kursuslased kõige sagedamini MSN Messenger ja Skype suhtlustarkvara. Youtube sage kasutamine tähendab ilmselt videote vaatamist, mitte enda poolt töödeldud videote avaldamist. Vastandlikud on tulemused näiteks RSS lugeja puhul – 5 kursuslast kasutab seda igapäevaselt, kuid 11 kursuslast ei kasuta üldse. Selle vahendi kasutamine lihtsustaks kindlasti sellises avatud õpikeskkonnas kursustel osalemist ning magistritöö jaoks oluliste allikate jälgimist.

Negatiivse üllatusena tuli mulle see, et Twitterit ei kasutata peaaegu üldse. Vaid kaks kursuslast kasutab seda iga kuu. Võimalik, et peame otsima selle kursuse jaoks teise kiire suhtluse kanali. Mõnel kursusel olen kasutanud kursuse taustal Skype jututuba, kuid avatuse tõttu eelistaks Twitterit.

Küsimustikus mitte välja toodud vahenditest mainisite erinevaid sotsiaalseid võrgustikke (Facebook, Orkut, Odnoklassniki), wikisid (PBworks, Wikispaces), Zoho kontoritarkvara ning erinevaid sisujagamisplatvorme (Vimeo, VoiceThread, Picasa Web Albums, jne).

Teine nädal (27.09 – 3.10): ülesanded

Alates sellest nädalast hakkame vaatama ja analüüsima erinevaid õpikeskkondi ning nende võimalusi nii õppija kui õpetaja/õppejõu vaatenurgast. Et paremini mõista erinevate õpikeskkondade lubavusi kui ka piiranguid püüame end panna nii õppija kui ka õpetaja/õppejõu rolli.

Õpikeskkonda võib mõista väga erinevalt ning selleks, et me üksteist mõistaksime ning ühte keelt räägiksime, peame alustama õpikeskkonna defineerimisest s.t. et mida me mõistame õpikeskkonna all.

Seega on meil sellel nädalal plaanis kolm tegevust:

1. Defineeri enda jaoks õpikeskkond ning postita see oma isiklikku ajaveebi.

Kasutada võib mitmesuguseid allikaid, teiste definitsioone (sellisel juhul koos viitega), kui need juba ühtivad sinu arvamusega kui ka ise sõnastada õpikeskkonna mõiste. Siinkohal ei oota me väga professionaalselt sõnastatud õpikeskkonna definitsiooni (mis on loomulikult ka lubatud), vaid võib pakkuda lühikese kirjelduse, mida mina õpikeskkonna all mõtlen, kui ma seda sõna kasutan.

2. Vali üks õpihaldussüsteem (soovitavalt selline, millega sul on olnud kogemusi) ning analüüsi seda kui õpikeskkonda (vastavalt oma definitsioonile/kirjeldusele) nii õppija kui õppejõu/õpetaja vaatenurgast järgmistest aspektidest:

– mis on valitud õpihaldussüsteemis positiivset ning mil moel täidab valitud õpihaldussüsteem õpikeskkonna rolli? Põhjenda.

– mis on valitud õpihaldussüsteemis negatiivset ning mil moel jääb valitud õpihaldussüsteem hätta õpikeskkonnana? Põhjenda.

Postita oma analüüs isiklikku ajaveebi.

Analüüsimise raamistik on vaba. Õpihaldussüsteemi analüüsimisel võid arvesse võtta näiteks kasutajasõbralikkust, keskkonna selgust, intuitiivsust, disainitud funktsionaalsuste vajalikkust, paindlikkust jne. Antud loetelu on vaid näited ning ei eelda just nende aspektide analüüsimist.

Juhul, kui sul ei ole olnud kokkupuudet ühegi õpihaldussüsteemiga, siis soovitame kasutada Moodle demokeskkonda http://demo.moodle.net/.

3. Vaata ringi kursusekaaslaste ajaveebides ning avalda oma arvamust antud teema kohta kommentaaridena.

Viited nädala lugemismaterjalidele on Vikiülikoolis. Kirjutasime lühikese konspekti õpihaldussüsteemide kohta neile, kelle jaoks see teema uus on. Samuti on eesti keeles õpikeskkondadest juttu Haridustehnoloogia käsiraamatus (ptk 1.1-1.3). Kes soovivad natuke põhjalikumalt sel teemal lugeda, nende jaoks lisasime viited paarile ingliskeelsele artiklile.

Töökat nädalat!

Enesetutvustus – Terje

Mina olen Terje ja töötan Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuses alates 2004 aasta sügisest teadurina. Peamiselt tegelen Haridustehnoloogia keskuses erinevate rahvusvaheliste ja kohalike haridusprojektidega, kus minu põhiliseks ülesandeks on osaleda kontseptuaalsete raamistike väljatöötamisel või panustada projekti e-õppe spetsialistina. Lisaks teadustegevusele olen seotud ka mõnede Informaatika Instituudi poolt pakutavate magistriõppe kursustega ning vajadusel valmis juhendama ka magistritöid.

Ma olen lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli geoökoloogia magistriõppe ning tudeerinud haridustehnoloogiat Hollandis Twente Ülikooli magistriõppes. Oma teadmisi olen rakendanud kolm aastat Tallinna 37. Keskkoolis loodusteaduslike ainete õpetajana. Huvitav kogemus oli, millest nüüd aeg-ajalt puudust tunnen.

Viimastel aastatel olen suurema osa oma vaba-, une- ja tööajast tegelenud doktoriõpingutega, mis ametlikult on registreeritud Tampere Tehnikaülikooli Hüpermeedia laboris. Doktoritöö fookuses on täiskasvanud õppija enesejuhitavate pädevuste arendamine läbi sotsiaalse meedia. Kui Tampere Tehnikaülikooli bürokraatia väga venima ei jää, siis töö tuleb kaitsmisele veel enne selle aasta lõppu. Teadurina jäävadki minu huvid täiskasvanud õppija modelleerimise ning pädevuste arendamise ja personaalsete õpikeskkondade valdkonda.

Kuna ma väga aktiivne oma mõtete avaldaja ei ole, siis minu ajaveebis väga tihti mõtisklusi veel ei näe. Ehk kunagi tekib tunne, et mul on midagi tarka öelda ka teistele. Kuna töö iseloom ja tänapäevased haridusega seotud teadusteemad nõuavad, siis olen vähemal või suuremal määral (mitte)aktiivne mitmes sotsiaalse meedia keskkonnas.

Antud kursus saab minu jaoks olema kui järjekordne huvitav väljakutse. Kuigi olen Hansuga kirjutanud mõned artiklid ning oleme teinud koos ettekandeid konverentsidel, saab antud kursus olema uueks proovikiviks just koostöö ja üksteise mõistmise vallas. Eks saame näha, kas kursuse lõppedes oleme veel rahumeelsed kolleegid ja head sõbrad 🙂

Ja kui ma neid eelpool nimetatud tegevusi mingil põhjusel tegema ei peaks, siis ma kulutaksin kogu oma aja ja energia reisimise, klaveri mängimise, raamatute ja rannas unistamise peale…

Esimese nädala tegevused

Esimese nädala jooksul (20.09 – 26.09) ootame teilt järgmisi tegevusi:

  • loo isiklik ajaveeb soovitavalt WordPress.com või Blogger keskkonnas. Loomulikult võib kasutada ka juba olemasolevaid ajaveebe, kuid sellisel juhul kasutage kas kursuse märksõna opikeskkonnad või looge eraldi kategooria antud kursuse jaoks.
  • postita enesetutvustus isiklikku ajaveebi. Enesetutvustuse vorm on vaba, sellegipoolest oleks väike pilt endast suureks abiks meile kõigile.
  • registreeri oma ajaveeb EduFeedr keskkonnas.
  • koosta isiklik õpileping ning postita see oma ajaveebi.

Õpileping koosneb järgmistest elementidest:

Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?

Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?

Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks? (inimesed, materjalid, tehnoloogia) Kuidas ma neile ligi pääsen?

Hindamine – Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi?

Reflektsioon (kursuse lõpus) – Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Mis on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mis ma peaksin järgmisena tegema?


Enesetutvustus – Hans

Et me kursuse käigus teineteise nime-näod selgeks saaks, palume me teil kõigil oma kursuse ajaveebi sissejuhatuseks panna lühike enesetutvustus koos fotoga. Panen siia näiteks enda oma.

Minu nimi on Hans ja ma töötan Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuses teadurina. Peamiselt tegelen ma erinevate õpikeskkondade kontseptuaalse disainiga. Minu ülesandeks meie tarkvaraprojektides on leida vastused küsimustele “Mida kasutajad loodava tarkvara abil teha peavad saama?” ning “Millistest osadest loodav tarkvara koosnema peab?”. Tuntumad tarkvaraprojektid, millega ma läbi aastate tegelenud olen on üldhariduskoolidele mõeldud õpikeskkond VIKO (2001-2005), õpihaldussüsteem IVA (2002-2003) ning õppematerjalide loomise keskkond LeMill (alates 2005). Värsked projektid, millega hetkel tegelen on EduFeedr ja LeContract.

Et paremini mõista õpetajate vajadusi olen ma üritanud kogu aeg hoida sidet ka koolidega. Väikeste pausidega olen umbes 8 aastat töötanud Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis infojuhina, projektijuhina ja arvutiõpetajana. Viimased kaks aastat olen küll koolist kõrvale jäänud, kuid püüan õpetajakoolitusi tehes koolidega kontakti säilitada.

Peale selle olen ma doktoriõppes Helsingis Aalto Ülikooli Meedialaboris. Selle peale on läinud juba palju aastaid, kuid viimasel ajal on artikleid tulema hakanud ning loodan mingi aeg doktoritööga valmis saada.

Täpsemalt saab minu tegemisi jälgida minu ajaveebis ja Twitteris.

Selle kursuse suhtes on mul mitmed ootused. Esiteks on see esimene kokkupuude meie uue haridustehnoloogia magistriõppekava üliõpilastega. Teiseks loodan ma seda, et sellest kursusest kujuneb hea näide sellest, kuidas viia kombineeritud õpet läbi sotsiaalse meedia vahendeid kasutades. Kolmandaks on see üks esimesi kursuseid, kus me katsetame EduFeedr keskkonda.

Õpikeskkondade ja õpivõrgustike kursus alustab!

Teretulemast Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi kursusele “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud”. See kursus on spetsiaalselt kokku pandud meie uue haridustehnoloogia magistriõppekava jaoks ning toimub sel aastal esimest korda. Kursuse on ette valmistanud Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse teadurid Terje Väljataga ja Hans Põldoja. Praeguse seisuga on TLÜ õpiinfosüsteemi kaudu kursusele registreerunud juba 29 osalejat.

Kursus on üles ehitatud selliselt, et iga kursusel osaleja loob oma personaalse õpikeskkonna, mille keskseks osaks on ajaveeb. Iga nädala alguses postitame me kursuse ajaveebi uue nädala lugemismaterjalid ja/või ülesanded, mille põhjal peate nädala lõpuks oma ajaveebi sissekande tegema. Lisaks oma ajaveebi pidamisele peaksite jälgima ka oma kursusekaaslaste ajaveebe ning nende kodutöödele vajadusel tagasisidet andma.

Teiseks selle kursuse eripäraks on see, et tegemist on avatud kursusega. Kursusega võib liituda, teie tegemisi jälgida ja kommenteerida iga huviline. Oleme selliseid avatud kursuseid katsetanud juba paar aastat ning meie kogemusel võivad sellised oma huvist liitunud osalejad olla väga motiveeritud kursusel osalema. Proovime anda vabatahtlikele osalejatele täpselt samaväärset tagasisidet, nagu saavad ametlikult kursusel osalejad. Ainsa erinevusena ei saa vabatahtlikud kursuse lõpul ainepunkte.

Mujal maailmas on selliseid avatud kursuseid viimastel aastatel aina enam läbi viima hakatud ning need võivad päris suureks kasvada. Näiteks just sel nädalal algas kursus Personal Learning Environments, Networks, and Knowledge 2010, kuhu on registreerunud üle 1200 osaleja.

Kui teil veel oma ajaveebi ei ole, siis saate selle luua Blogger või WordPress.com keskkonnas. Kui teil juba on ajaveeb, siis võib olla hea mõte luua selle kursuse jaoks eraldi ajaveeb, kuna teil tuleb päris palju kursusega seotud postitusi. Ajaveebide jälgimise lihtsustamiseks kasutame me EduFeedr keskkonda. Selleks palume teil kõigil registreerida oma ajaveeb sellel aadressil: http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/join/26

Kursusega seotud info tähistamiseks erinevates veebikeskkondades palume kasutada märksõna opikeskkonnad (Twitteris #opikeskkonnad).

Kursuse detailne ajakava asub Vikiülikoolis. Esimese nädala ülesanded postitame eraldi sissekandega. Edukat kursust ja päikeselist sügist teile kõigile!