Rubriik: Kursus

Kuna mõnda artiklit ei ole väga lihtne kätte saada, siis tegin kursuse jaoks Dropbox’i kausta IFI7052 ja jagasin sellele ligipääsu kursusel osalejatega. Kui te leiate mõne huvitava ja kasuliku materjali ning soovite seda ka teistega jagada, siis just see kaust on selleks õige koht.

Tundub, et suurem osa teist on ilusti jõudnud nii kaugele, et püsti on pandud oma ajaveeb ning see ka registreeritud Edufeedr keskkonnas. Lisaks on mul tekkinud teie enesetutvustusi lugedes natuke parem ülevaade, missugused on teie kogemused erinevate digitaalsete vahendite kasutamisega ning millega igapäevaselt tegelete.

Siinkohal toon ära ka märksõnapilve vahenditest, mida noppisin teie tutvustustest (mida suurem ja tumedam on tekst, seda rohkem on see teie poolt olnud mainitud). Kuna kõik ei pakkunud ülevaadet oma kogemustest ning ei maininud konkreetseid vahendeid, siis selles mõttes ei ole see “pilveke” väga tõsiselt reaalset situatsiooni kajastav, aga mingi ülevaate ehk annab. Pilveke on tehtud Tagcrowd.com vahendiga.

Siinkohal meenub mulle selle vahendiga seoses üks võimalik stsenaarium, mida kunagi üks õpetaja rääkis. Nimelt on tema kasutanud märksõnade visualiseerimise vahendeid keele tundides, kus on palunud õpilastel kopeerida oma esseed, jutukesed jne. tagcrowd keskkonda ning tekst “visualiseerida”. Eesmärk oli analüüsida, millised on kõige enam-levinumad sõnad, mida õpilane pidevalt kasutab ja kordab ning mõelda, milline sünonüüm võiks pidevalt kasutusel olevaid sõnu asendada, et tekst muutuks värvikamaks ja mitmekülgsemaks. Väga geniaalne idee.

Kõrvutades kursusel osalejate nimekirja Edufeedr’is oleva nimekirjaga, siis nii mõnigi nimi ei kajastu Edufeedr’is. Avan veel kord Edufeedr’sse registreerumise kuni selle nädala lõpuni (6. oktoober k.a.). See registreerumine tuleks kindlasti ära teha, siis oskan veebiavarustest otsida teie personaalseid ajaveebe.

Unustasin tõenäoliselt kontaktpäeval mainida, et Edufeedr täidab oma täieliku eesmärgi vaid sellisel juhul, kui te oma postituses lingite ülesande postitusele kursuse ajaveebis st. et postitus, kus te näiteks räägite õpikeskkonnast ning mida see teie jäoks tähendab (esimene ülesanne), panete kuskile teksti ka esimese kodutöö lingi (http://opikeskkonnad.wordpress.com/2013/09/08/i-teema-opikeskkonnad/). Ja seda võiks teha iga kord. Sellisel juhul näeme Edufeedr keskkonnas “assignment” all, mis seis meil kodutöödega on.

Tere tulemast!

8.09.2013 alustab taas Tallinna Ülikooli informaatika instituudi kursus IFI7052 Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud. Esimene kontaktpäev toimub 8.09.2013 ruumis T-416 kell 10:00 – 14:00.

Viimane kontaktpäev toimub meil laupäeval, 15.12 kell 14.15-17.45 ruumis M-649.

Viimasel kontaktpäeval…
…naudime jõulueelset meeleolu
…vaatame grupitööna tehtud videoid
…teeme kokkuvõtte kursusest

Kohtumiseni laupäeval!

…et kursuse läbimiseks on vaja reflekteerida kõikidel kursuse jooksul läbivõetud teemadel (kokku 7) ning osaleda grupitöös. Viimane päev kodutööde esitamiseks on 15.12.2012.. See kuupäev on ka ühtlasi ametlik põhiarvestuse päev ÕIS’is, mis tähendab seda, et selles aines arvestust saada, peab end sellele registreerima.

Järelarvestused toimuvad 1.03.2013 ja 24.05.2013. Järelarvestus toimub vestluse vormis, kus käsitletakse kõiki kursusel läbitud teemasid.

Pühapäeval, 18. novembril toimub meil teine kontaktpäev ruumis M- 649 14.15 – 17.45.

Kontaktpäeval on meil plaanis järgmist:

– vahekokkuvõte kodustest töödest – Hans ja Terje
– grupitööde hetkeseis – igast grupist keegi annab kiire ülevaate hetkeseisust
– kursusega seotud küsimused ja probleemid – kursusel osalejad
– kursusel käsitletud teemadega (sotsiaalne meedia, tehnoloogiad ja standardid, personaalsed õpikeskkonnad, õpivõrgustikud) seotud arutelu – Hans, Terje, kursusel osalejad.
Siinkohal palume teil kirja panna läbivõetud teemadega seotud küsimused, segaseks jäänud mõisted, seosed, aspektid, mõtted jne. mida on soov teistega jagada. Ja me tõepoolest loodame, et teil on selline soov :).
– kokkuvõte käsitletud teemadest – kursusel osalejad
– räägime edasistest plaanidest – Hans ja Terje

Kohtumiseni pühapäeval,
Terje & Hans

Selle teema ülesannet andes kirjutasin ma, et ühe vahendiga seoses on meil erihuvi. Nimelt uurivad meie teaduspartnerid Šotimaal Glasgow Caledonian University’s eesmärkide püstitamist ja teadmuse levikut töökohal moodustunud õpivõrgustikes. Nende uurimuse üheks keskseks mõisteks on charting, mis võtab kokku töökohal toimuva õppimise protsessi. See protsess omakorda koosneb neljast osast (4 C’d):

• Consume – teiste poolt leitud või loodud info avastamine ja kasutamine;
• Connect – ühendumine sarnaste eesmärkidega kaastöötajatega;
• Create – uute teadmusobjektide loomine;
• Contribute – loodud teadmusobjektide jagamine õpivõrgustikuga.

Info avastamine ja kasutamine võib toimuda näiteks RSS lugejate, ühisjärjehoidjate, mikroblogide vms vahendusel. Kaastöötajatega ühendumiseks võib kasutada erinevaid sotsiaalmeedia vahendeid (Skype, Twitter, jne). Uute teadmusobjektide loomine võib tähendada näiteks ajaveebipostitusi. Loodud teadmusobjektide jagamine võrgustikuga toimub jällegi samade vahendite kaudu, mida teised võrgustiku liikmed info avastamiseks ja tarbimiseks kasutavad. Ma usun, et see protsess on teile meie kursuselt ka tuttav.

Selle protsessi toetamiseks on meie partnerid arendanud Charting vahendi, mille esimest prototüüpi nad hetkel katsetavad. See vahend sarnaneb mõningal määral ühisjärjehoidjatele, kui kümnete erinevate märksõnade kasutamise asemel püstitab kasutaja siin kõigepealt väikese arvu õpieesmärke, millega ta hakkab leitud materjale ühendama. Teised Charting kasutajad saavad omakorda püstitatud õpieesmärkidega liituda ja seeläbi leitud allikaid jälgida. Mina olen püstitanud omale näiteks sellised õpieesmärgid:

Avastatud allikate mugavaks lisamiseks Charting vahendisse on võimalik enda brauseri järjehoidjateribale tõmmata bookmarklet, mis avab viite õpieesmärgiga sidumiseks ja lisamiseks väikese popup akna.

Me oleks tänulikud, kui te Charting vahendit katsetaks ja mõned nädalad kasutada prooviks. Hiljem oleme me mingil kujul huvitatud teie tagasisidest selle vahendi ning õpieesmärkide kui teadmusobjekte ühendava sotsiaalse objekti kohta. Taimi on oma postituses ka juba jõudnud Charting vahendit tutvustada.

Charting kontseptsioonist on võimalik põhjalikumalt lugeda järgmisest artiklist (kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu andmebaasidesse sisselogitult):

Milligan, C., Margaryan, A., & Littlejohn, A. (2012). Supporting Goal Formation, Sharing and Learning of Knowledge Workers. In A. Ravenscroft, S. Lindstaedt, C. Kloos, & D. Hernández-Leo (Eds.), 21st Century Learning for 21st Century Skills, Lecture Notes in Computer Science (Vol. 7563, pp. 519–524). Springer: Berlin / Heidelberg.