Kokkuvõte teemast 1:1 arvutikasutus

Kogusin kokku teie postitustes mainitud äpid ja tarkvara, mida kasutatakse kas enda arengu toetamiseks või siis formaalse/informaalse õppe kontekstis. Nimekiri on muidugi muljetavaldav.

Plickers, GeoGebra, Elements4D, yHomework, TED, iBooksAuthor, iTunesU, Quizlet, Sõnar, ClassDoJo, Maps, Linnuaabits, Keskäis?, Kahepaiksed, Qrafter, Skype, Viber, KeyNote, Pages, QR reader, EraserFree, ChatterKid, PuppetEdu, ThingLink, Samblikud, LiveButterflies, iMotionR, iMotion, iPhysics, Wolfram Alpha  Kahoot, Socrative, VideoScribe, Mindomo, StarWalk, aCal Lite, Google Drive, Facebook, Skitch, Wunderlist, Messenger, WordPress, Chrome, Docs, Evernote, Pinterest, Collage, Book creator, Story wheet, Pic, Magnetic alphabet, Dropbox, S Note, SimpleMind, Screentime Ninja, Duolingo, My study life, One drive, Goodreads, Snapseed, Linkedin, Instagram, Padlet, Learningapps

Kindlasti leidis igaüks siit midagi uut ja huvitavat ka endale. Konkreetsete praktikate jagamine tundub olevat üks efektiivsemaid võimalusi midagi uut õppida ja omandada. Selge on aga see, et tehnoloogia areng dikteerib olukorra, kus olulisel kohal on personaalsus. Igal ühel on oma personaalne seade, mida teistega enam ei jagata.  Seetõttu vajuvad üha enam unustusse ka suured arvutiklassid. Nutiseadmetest on saamas, nagu Pirje ütleb, ühenduse hoidja. Kuna meil saab olema ka rohkem kui vaid üks seade (telefon, tahvelarvuti, sülearvuti, kell jne.), siis, olles Lindaga nõus, on oluline, et need oleksid ka omavahel ühenduses. See vast ongi hetkel üks suuremaid väljakutseid ja vajalikke pädevusi osata ehitada hästi funktsioneeriv ja omavahel suhtlev seadmete ökosüsteem, mille abil igapäeva tegevused ning enese areng efektiivsemaks muuta.

Viimasel ajal kõlab üha rohkem sõna “kureerimine” kui järgmine nö “buzz word”. Kui me Learnmix projekti raames rääkisime puhtalt materjalide kureerimisest, siis Pirje on viidanud huvitavale artiklile, milles kureerimine on laiemalt kasutusel. Küll aga on minu arust tegemist olulise uue pädevusega, mida õpilastes arendada.

Kuna me oleme …

… jõudnud oma kursusega poole peale, siis oleks õige aeg korra üle vaadata ka oma kursuse alguses koostatud õpileping ning seda vajadusel kohendada. Kindlasti on teil kursuse jooksul üldine pilt selgemaks saanud. Kohendatud õpileping võiks olla välja toodud eraldi postitusena, kus on ära toodud ka väike refleksioon, kas, kuidas ja miks on esialgses õpilepingus kirjapandu muutunud. Paneme igaks juhuks kirja ka orienteeruva tähtaja, milleks on 26. oktoober.

Neljas teema: tehnoloogiad ja standardiseerimine

Neljas teema annab ülevaate õpikeskkondadega seotud standarditest ja tehnoloogiatest ning nendel põhinevatest tarkvararakendustest. See on eelnevatest teemadest natuke praktilisem. Kõigepealt palume tutvuda lugemismaterjaliga ja seal viidatud linkidega.

Kindlasti palume teil katsetada kolme vahendit:

  1. Proovige ajaveebide tellimist ja lugemist Feedly kaudu
  2. Jagage mingit õpikeskkondade teemaga seonduvat vahendit, blogipostitust, artiklit vms Twitteri kaudu kasutades märksõna #opikeskkonnad
  3. Proovige koostada mingi kasulik tegevuse retsept IFTTT abil

Feedly kasutamise kohta tegin ma teile ka lühikese videojuhendi:

Seejärel palume katsetada mõningaid teie jaoks seni tundmatuid vahendeid alljärgnevast loetelust. Siia on valitud eelkõige sellised vahendid, mis sobivad avatud õpikeskkonnas toimuvatel kursustel kas rühmas või personaalselt kasutamiseks. Välja on jäetud kõik õppesisu koostamisega seonduvad vahendid (wikid, SlideShare, Prezi, jne), kuna õppematerjalidele keskendub meil kevadel eraldi kursus.

Vookogud ja personaalsed avalehed:

Ühisjärjehoidjad:

Kirjandusallikate jagamine:

Märkmed ja veebiklipid:

Veebikonverentsid:

Widgetid:

Muud kasulikud vahendid:

Me ei ütle otseselt, mitut vahendit te siit katsetama peaks. Mõned võtavad rohkem aega, mõned vähem. Kasulikke vahendeid sisaldab ka iga-aastane e-õppe vahendite edetabel Top 100 Tools for Learning 2015.

Oma postituses võiksite te kirjeldada varasemaid ja uusi kogemusi lugemismaterjalides kirjeldatud tehnoloogiatega ja siin postituses viidatud vahenditega ning arutleda nende kasutusvõimaluste üle õppetöös. Ootame teie postitusi järgmise nädala alguseks (26.10), siis jääb teine nädal arutelude jaoks.

Mobiilirakendused personaalse õpikeskkonna osana

Tänases kontakttunnis toon ma 1:1 arvutikasutuse teema sissejuhatuse juures ühe praktilise näite sellest, millistel mobiilirakendustel võib põhineda personaalne õpikeskkond. Lisan siia postitusele skeemi mobiilirakendustest, mida ma oma igapäevatöös kasutan ning rakenduste lingid.

hans_mobile_ple

Teadusartiklite lugemine ja haldamine
Papers 3 (iOS, tasuta – töölauarakendus tasuline)

RSS lugeja
Feedly (iOS, Android, tasuta)

Märkmed
Evernote (iOS, Android, tasuta)

Pilveteenused
Dropbox (iOS, Android, tasuta)
CrashPlan (iOS, Android, tasuta – pilveteenus tasuline)

Paroolihaldus
1Password (iOS, Android, tasuta – töölauarakendus tasuline)

Mikroblogi
Twitter (iOS, Android, tasuta)

Järjehoidja
Pocket (iOS, Android, tasuta)

Esitlused
Keynote (iOS)

Ideekaardid
Mindmeister (iOS, Android, piiratud mahus tasuta)

Ajahaldus
Toggl (iOS, Android, tasuta)

Koosolekud
Doodle (iOS, Android, tasuta)

Reisimine
TripIt (iOS, Android, tasuta)
OffMaps 2 (iOS)

Kolmas teema: 1:1 arvutikasutus

Kolmanda ülesande postitus tuleb natuke varem, et saaksime homses kontakttunnis teemasse sissejuhatuse teha. Meie kursuse kolmandaks teemaks on 1:1 arvutikasutus, mis seostub selliste mõistetega nagu personaalsed mobiilseadmed, äpid, VOSK/BYOD, jne. Personaalsete digiseadmete kasutamisele tuginev digipööre on üheks viiest strateegilisest eesmärgist Eesti elukestva õppe strateegias 2020 (PDF). Kuigi see valdkond on viimastel aastatel tormiliselt arenenud, on häid värskeid ja üldistavaid teadusartikleid siin keeruline soovitada. Seetõttu on selle korra lugemismaterjalid natuke kergemad.

student_ipad_school - 142

Viimastel aastatel on tahvelarvutite ja 1:1 arvutikasutusega seotud teemasid uurinud ka mitmed meie haridustehnoloogia magistrandid:

Palju kogemusi tahvelarvutite rakendamisest liigub õpetajate ajaveebide ja kodulehekülgede kaudu. Toome siin välja mõned lingid Eestist:

Võõrkeelsetest materjalidest on palju infot õpetajate blogides, kodulehtedel ja sotsiaalmeedias (YouTube, SlideShare). Me ei hakka siin konkreetseid linke lisama, kuid otsingud “tablets in classroom”, “ipads in classroom”, “android in classroom”, “tablets in learning”, “ipads in learning” jne annavad palju tulemusi.

Kontsenteeritud kujul on soovitused tahvelarvutite rakendamise kohta koos mitmes nn white paper dokumendis. Näiteks:

Teie ülesanne on järgmine:

  • Kirjeldage, kuidas kasutate praegu mobiilseadmeid oma õppetöös ja/või personaalses õppimises.
  • Leidke üks viidatud materjalide või muude allikate põhjal üks hea idee mobiilseadmete kasutamisest teie õppeaines (või teid huvitavas õppimise kontekstis) ning kirjeldage seda.

Jääme teie huvitavaid blogipostitusi ootama pühapäevaks 11. oktoobriks.

Rühmatööde ideed

Minult on küsitud, mida me laupäevaks täpselt ootame seoses rühmatööga. Laupäevases kontakttunnis ootame me igaühelt ideed selle kohta, millist probleemi te tahaksite rühmatöö raames lahendada. Ideaalis võiks probleem olla…

  • … seotud sellise kontekstiga, mida te oma igapäevatöö või huvialade raames hästi tunnete (asutuse sisekoolituste korraldamisega seotud probleem, IKT aineõpetuses või õpiprojektides rakendamisega seotud probleem, infovahetuse toetamine mingis õppivas kogukonnas vms);
  • … rõhuga õpikeskkonnal, mitte õppematerjalidel (sellega tegeleb IFI7053.DT Digitaalsete õppematerjalide koostamine) või õppetegevustel (see läheb pigem IFI7051.DT Õppedisaini alused alla).

Selleks korraks ootame me ainult probleemi, mitte ideed lahenduse kohta. Lahenduseni peaksite te jõudma selle kursuse käigus. Disaini puhul on tavapärane, et alguses vaadatakse laiemat konteksti ja kaalutakse mitmete erinevate lahenduste vahel, hiljem aga kitsendatakse valikuid ning keskendutakse ühe kindla lahenduse viimistlemisele või mitme idee sünteesile. Nii et kui teil mingi üks kindel lahendus peas on, siis pigem proovige see ära unustada ning alternatiividele mõelda.

Laupäevases kontakttunnis moodustame me kõige huvipakkuvamate ja realistlikumate probleemide ümber 3…4-liikmelised rühmad. Oma probleemide ideed võite välja käia selle postituse kommentaarides või laupäevases kontakttunnis.

Tagasivaade õpilepingutele

Tuleb välja, et oma õppimise ja arengu planeerimine, jälgimine ja reflekteerimine polegi kõige lihtsam ülesanne.  Tegelikult on see suur väljakutse teadlikult mõelda, mis on minu õpieesmärgid, kuidas neid saavutada, mis vahendeid kasutades ning mõista, mis ikkgai viitab sellele, et need püstitatud eesmärgid on saavutatud.

Need, kes on jõudnud oma õpilepingu kirja panna, siis esimesteks katsetusteks täiesti piisav. Küll aga annaks iga lepingu paremaks teha. Kõige tüüpilisemad kitsaskohad, mida annaks paremini teha:

  • üldsõnalisus ja ebamäärasus
  • oma arengu ja õpilaste arengu nö “segi ajamine”
  • eesmärkide ja hindamise vahel puudub seos
  • kriteeriumite, tõestuse puudumine oma arengu hindamise kirjeldamisel

Kui me räägime strateegiatest/meetoditest, kuidas me mõnda eesmärki saavutada tahame, siis on kindlasti igal ühel omad harjumused, nipid, tegevused. Näiteks, mõne teema läbitöötamisel kasutan alati paberit ja pliiatsit ning joonistan nö mõistekaardi, mis kaardistab olulisemad terminid antud teema puhul või esimese asjana kogun alati kokku võimalikud materjalid, salvestan nad uude kausta märksõnadega; või koostan ajalise tegevuskava jne. Kui me räägime vahenditest, siis siinkohal võiks lisaks üldisele internetile ja arvutile ära mainida ka konkreetsed programmid, äpid, rakendused, mida mõne selle tegevuse jaoks kasutad. Sellisel juhul on ka teistel midagi teie õpilepingutest õppida. Hindamise puhul on oluline välja tuua just need kriteeriumid, tõendusmaterjalid, mis näitavad ja tõestavad, et mingi konkreetne eesmärk on saavutatud. Sõnad nagu “oskan aktiivselt rakendada…”, “oskan inimlikumalt kasutada…” nõuavad siia juurde ka konkreetsemaid näitajaid.

Kursuse keskel võtame õpilepingud uuesti ette ning vaatame, kuidas reaalne elu ja kirjapandu ühtivad ning mida oleks vaja muuta. Seniks aga pealehakkamist oma arengut kõrvalt vaadata ja jälgida.

Teine teema: personaalsed õpikeskkonnad

Personaalse õpikeskkonna mõiste on haridustehnoloogia valdkonnas juba mõnda aega populaarne teema. Näiteks, juba kuus aastat on organiseeritud puhtalt personaalse õpikeskkonna kontseptsioonile keskendunud rahvusvahelist konverentsi. 2014 aasta suvel toimus see konverents Tallinna Ülikoolis Haridustehnoloogia keskuse teadurite eestvedamisel. Hoolimata iga-aastastest konverentsidest, on endiselt arusaam personaalsetest õpikeskkondadest väga erinev. Ning see erinevus jääbki. Mõned väidavad, et igal õppijal on olnud oma personaalne õpikeskkond ka enne tehnoloogia arengut ja on ka edaspidi, tänapäeval on see lihtsalt läbipõimitud tehnoloogiliste vahenditega. On neid teadureid, kes vaatlevad personaalse õpikeskkonna kontseptsiooni kui analüütilist vahendit mõistmaks digiajastul õppimises toimuvat. Selle grupi teadurite poolest antud mõiste pigem viitab õppija suuremale kontrollile ja vastutusele õppeprotsessis. Teised väidavad, et personaalne õpikeskkond on vaid kogum sotsiaalse meedia vahenditest võimaldades õppijal ise kokku panna see valik jättes kogu õppeprotsessi traditsioonilisena. Viimasel ajal liigub selle valdkonna “teadus” aga suunas, kus üritatakse leida võimalusi pakkuda personaalset õpikeskkonda institutsioonide (ülikoolide, koolide) poolt ning “liita” see institutsioonide õpihaldussüsteemidega. Selline lähenemine viitab väga selgelt tehnoloogilisele arusaamale õpikeskkondadest.

Mida me mõistame personaalse õpikeskkonna all ning milline see personaalne õpikeskkond välja näeb, sõltub ikkagi sellest, millisena iga õppija oma keskkonda tajub erinevatel ajahetkedel ja erinevate õpiprojektide raames, sest juba sõna personaalne viitab sellele, et siinkohal on õppija keskne figuur, kes otsustab ja vastutab.

Mis see personaalne õpikeskkond siis on?

Esiteks, reflekteeri oma ajaveebis, kuidas sina mõistad personaalse õpikeskkonna kontseptsiooni ning mis on sinu jaoks personaalne õpikeskkond, samal ajal viidates ka mõnele teadusartiklile.

Teiseks, mõtiskle, kuidas sa tajud oma personaalset õpikeskkonda oma magistriõpingute raames? Kas see on teistsugune võrreldes sinu varasemate õpingutega? Mil määral on see keskkond sinu koostatud ning mil määral on see nö peale surutud õppejõudude, kaastudengite poolt?

Kolmandaks, visualiseeri oma magistriõpingutega seotud personaalne õpikeskkond  näidates ära komponendid ja nende omavahelised seosed. Millistest osadest see koosneb? Milliseid vahendeid (inimesed, raamatud, spetsiaalsed programmid jne.) see sisaldab? Põhjenda, miks on sinu keskkond just selline? Siinkohal oleksid suureks abiks teie poolt tehtud joonised võrdlemaks kas ja kuivõrd me tajume oma personaalset õpikeskkonda magistriõpingute raames erinevalt ning kuivõrd õpetaja/õppejõud saab kontrollida õpikeskkondi. Konkreetseid visualiseerimise vahendeid on üsna keeruline soovitada, kuna inimestel on erinevad tasemed ning harjumused. Seega on valik teie ning soovitan siinkohal soojalt midagi uut proovida, sest selleks see kursus just ongi.

Personaalse õpikeskkonna teemaga seotud postituse tähtaeg on 29.09.2015. Teine nädal, nagu kokku leppisime, on siis aruteluks.

Kui mõni artikkel jääb kättesaamatuks, aga on huvi, siis võtke kindlasti õppejõududega ühendust. Loomulikult võib otsida ka ise materjali ning tugineda sellele.

Mõnusat algavat nädalat!

Esimese teema kokkuvõte

Meie kursuse sissejuhatav teema keskendus virtuaalse õpikeskkonna mõistele ning traditsioonilistele suletud õpihaldussüsteemidele. Teie ülesandeks oli tutvuda ühega soovitatud artiklitest ning õpihaldussüsteemidest. Mul on hea meel, et enamus kursuslastest on jõudnud kursuse tegevustega alustada. Kokku on meil sel aastal 17 registreerunud üliõpilast, kellest 13 on avaldanud oma mõtted ja katsetused sellel teemal.

Praktilisest poolest katsetasite te kõige enam Eliademy õpihaldussüsteemi ning natuke vähem Schoology õpihaldussüsteemi. Eliademy võimalusi tutvustavatest postitustest tõstaksin ma esile Pirje (vihje teistele: ekraanipiltide kasutamine uut vahendit tutvustavas postituses on hea mõte), Gätlini ja Dagne postitused. Schoology võimalusi tutvustasid põhjalikumalt Signe, Kati ja Maia. Paar tükki teie hulgast jõudis ka mõlemat keskkonda katsetada, kuid eelistused läksid siinkohal lahku. Signe tõi Schoology eelisena välja põhjalikumad võimalused testiküsimuste koostamisel, Anneli M. eelistas Eliademyt selle kasutuslihtsuse poolest. Mõlemas keskkonnas tehti nähtavaks ka üks kursuse katsetus — Pirje poolt Eliademys ning Kati poolt Schoologys. Haiku Learning võimalusi tutvustas oma postituses põhjalikult Eno. Edmodo võimalusi tutvustasid lühidalt Kaidi ja Anneli T. Teistest keskkondadest valis Airit tutvustamiseks Stuudium õppeinfosüsteemi juurde kuuluva Tera. Ivar viitab oma postituses ka Firefly õpihaldussüsteemile, mis on Suurbritannias arendatud kommertstarkvara.

Praegu jäi siit katsetustest välja Moodle, sest varasematel aastatel on teil olnud selle kursusega paralleelselt valikkursus IFI7064.DT Õpihaldusüsteemid. Selgus, et sel aastal pakutakse seda kursust soovijate olemasolu korral hiljem. Seetõttu saan järgmisel kontakttunnil kiire Moodle’i tutvustuse teha.

Artiklitest valisite te kõige sagedamini õpihaldussüsteemi mõistet ja tüüpilisi funktsionaalsusi tutvustava Watson & Watson (2007) ning õpihaldussüsteemide suhtes kriitilised Siemens (2004) ja Dalsgaard (2006). Ivar toob Watson & Watson (2007) põhjal välja kaasaegse õpihaldussüsteemi tunnused. Õpihaldussüsteemide puudused toovad kirjanduse põhjal oma postitustes kõige selgemini välja Gätlin ja Anneli M.

Mõned teemad, mida tahaks kontakttunnis edasi arutada:

  • Kas ja kuidas õpihaldussüsteemid toetavad kaasaegseid õpimeetodeid?
  • Arvutipõhiste testide olulisus õpihaldussüsteemi juures
  • Õppeasutuse ühtne õpihaldussüsteem või keskkondade paljusus

Selle teema juures olid teie postitused erineva põhjalikkusega. See on arusaadav, sest me ei ole pannud ette selgeid nõudeid postituse mahu või sisu osas. Õpihaldussüsteemi funktsionaalsuste tutvustamise osas olid meie ootustele kõige lähedasemad Pirje ja Eno postitused ning artiklitest olulise väljatoomise osas Ivari, Gätlini, Anneli M. ja Linda Helene postitused. Samuti oleksime me oodanud ehk natuke aktiivsemat arutelu kommentaarides.

Tänud kõigile panustamast! Kõik, kellel praeguse seisuga postitus tehtud, võivad arvestada, et esimese teema postitus on “arvestatud”. Varsti tuleb Terje poolt teise teema ülesanne ning lühike kokkuvõte teie õpilepingutest.