Tagasivaade õpilepingutele

Tuleb välja, et oma õppimise ja arengu planeerimine, jälgimine ja reflekteerimine polegi kõige lihtsam ülesanne.  Tegelikult on see suur väljakutse teadlikult mõelda, mis on minu õpieesmärgid, kuidas neid saavutada, mis vahendeid kasutades ning mõista, mis ikkgai viitab sellele, et need püstitatud eesmärgid on saavutatud.

Need, kes on jõudnud oma õpilepingu kirja panna, siis esimesteks katsetusteks täiesti piisav. Küll aga annaks iga lepingu paremaks teha. Kõige tüüpilisemad kitsaskohad, mida annaks paremini teha:

  • üldsõnalisus ja ebamäärasus
  • oma arengu ja õpilaste arengu nö “segi ajamine”
  • eesmärkide ja hindamise vahel puudub seos
  • kriteeriumite, tõestuse puudumine oma arengu hindamise kirjeldamisel

Kui me räägime strateegiatest/meetoditest, kuidas me mõnda eesmärki saavutada tahame, siis on kindlasti igal ühel omad harjumused, nipid, tegevused. Näiteks, mõne teema läbitöötamisel kasutan alati paberit ja pliiatsit ning joonistan nö mõistekaardi, mis kaardistab olulisemad terminid antud teema puhul või esimese asjana kogun alati kokku võimalikud materjalid, salvestan nad uude kausta märksõnadega; või koostan ajalise tegevuskava jne. Kui me räägime vahenditest, siis siinkohal võiks lisaks üldisele internetile ja arvutile ära mainida ka konkreetsed programmid, äpid, rakendused, mida mõne selle tegevuse jaoks kasutad. Sellisel juhul on ka teistel midagi teie õpilepingutest õppida. Hindamise puhul on oluline välja tuua just need kriteeriumid, tõendusmaterjalid, mis näitavad ja tõestavad, et mingi konkreetne eesmärk on saavutatud. Sõnad nagu “oskan aktiivselt rakendada…”, “oskan inimlikumalt kasutada…” nõuavad siia juurde ka konkreetsemaid näitajaid.

Kursuse keskel võtame õpilepingud uuesti ette ning vaatame, kuidas reaalne elu ja kirjapandu ühtivad ning mida oleks vaja muuta. Seniks aga pealehakkamist oma arengut kõrvalt vaadata ja jälgida.

Teine teema: personaalsed õpikeskkonnad

Personaalse õpikeskkonna mõiste on haridustehnoloogia valdkonnas juba mõnda aega populaarne teema. Näiteks, juba kuus aastat on organiseeritud puhtalt personaalse õpikeskkonna kontseptsioonile keskendunud rahvusvahelist konverentsi. 2014 aasta suvel toimus see konverents Tallinna Ülikoolis Haridustehnoloogia keskuse teadurite eestvedamisel. Hoolimata iga-aastastest konverentsidest, on endiselt arusaam personaalsetest õpikeskkondadest väga erinev. Ning see erinevus jääbki. Mõned väidavad, et igal õppijal on olnud oma personaalne õpikeskkond ka enne tehnoloogia arengut ja on ka edaspidi, tänapäeval on see lihtsalt läbipõimitud tehnoloogiliste vahenditega. On neid teadureid, kes vaatlevad personaalse õpikeskkonna kontseptsiooni kui analüütilist vahendit mõistmaks digiajastul õppimises toimuvat. Selle grupi teadurite poolest antud mõiste pigem viitab õppija suuremale kontrollile ja vastutusele õppeprotsessis. Teised väidavad, et personaalne õpikeskkond on vaid kogum sotsiaalse meedia vahenditest võimaldades õppijal ise kokku panna see valik jättes kogu õppeprotsessi traditsioonilisena. Viimasel ajal liigub selle valdkonna “teadus” aga suunas, kus üritatakse leida võimalusi pakkuda personaalset õpikeskkonda institutsioonide (ülikoolide, koolide) poolt ning “liita” see institutsioonide õpihaldussüsteemidega. Selline lähenemine viitab väga selgelt tehnoloogilisele arusaamale õpikeskkondadest.

Mida me mõistame personaalse õpikeskkonna all ning milline see personaalne õpikeskkond välja näeb, sõltub ikkagi sellest, millisena iga õppija oma keskkonda tajub erinevatel ajahetkedel ja erinevate õpiprojektide raames, sest juba sõna personaalne viitab sellele, et siinkohal on õppija keskne figuur, kes otsustab ja vastutab.

Mis see personaalne õpikeskkond siis on?

Esiteks, reflekteeri oma ajaveebis, kuidas sina mõistad personaalse õpikeskkonna kontseptsiooni ning mis on sinu jaoks personaalne õpikeskkond, samal ajal viidates ka mõnele teadusartiklile.

Teiseks, mõtiskle, kuidas sa tajud oma personaalset õpikeskkonda oma magistriõpingute raames? Kas see on teistsugune võrreldes sinu varasemate õpingutega? Mil määral on see keskkond sinu koostatud ning mil määral on see nö peale surutud õppejõudude, kaastudengite poolt?

Kolmandaks, visualiseeri oma magistriõpingutega seotud personaalne õpikeskkond  näidates ära komponendid ja nende omavahelised seosed. Millistest osadest see koosneb? Milliseid vahendeid (inimesed, raamatud, spetsiaalsed programmid jne.) see sisaldab? Põhjenda, miks on sinu keskkond just selline? Siinkohal oleksid suureks abiks teie poolt tehtud joonised võrdlemaks kas ja kuivõrd me tajume oma personaalset õpikeskkonda magistriõpingute raames erinevalt ning kuivõrd õpetaja/õppejõud saab kontrollida õpikeskkondi. Konkreetseid visualiseerimise vahendeid on üsna keeruline soovitada, kuna inimestel on erinevad tasemed ning harjumused. Seega on valik teie ning soovitan siinkohal soojalt midagi uut proovida, sest selleks see kursus just ongi.

Personaalse õpikeskkonna teemaga seotud postituse tähtaeg on 29.09.2015. Teine nädal, nagu kokku leppisime, on siis aruteluks.

Kui mõni artikkel jääb kättesaamatuks, aga on huvi, siis võtke kindlasti õppejõududega ühendust. Loomulikult võib otsida ka ise materjali ning tugineda sellele.

Mõnusat algavat nädalat!

Esimese teema kokkuvõte

Meie kursuse sissejuhatav teema keskendus virtuaalse õpikeskkonna mõistele ning traditsioonilistele suletud õpihaldussüsteemidele. Teie ülesandeks oli tutvuda ühega soovitatud artiklitest ning õpihaldussüsteemidest. Mul on hea meel, et enamus kursuslastest on jõudnud kursuse tegevustega alustada. Kokku on meil sel aastal 17 registreerunud üliõpilast, kellest 13 on avaldanud oma mõtted ja katsetused sellel teemal.

Praktilisest poolest katsetasite te kõige enam Eliademy õpihaldussüsteemi ning natuke vähem Schoology õpihaldussüsteemi. Eliademy võimalusi tutvustavatest postitustest tõstaksin ma esile Pirje (vihje teistele: ekraanipiltide kasutamine uut vahendit tutvustavas postituses on hea mõte), Gätlini ja Dagne postitused. Schoology võimalusi tutvustasid põhjalikumalt Signe, Kati ja Maia. Paar tükki teie hulgast jõudis ka mõlemat keskkonda katsetada, kuid eelistused läksid siinkohal lahku. Signe tõi Schoology eelisena välja põhjalikumad võimalused testiküsimuste koostamisel, Anneli M. eelistas Eliademyt selle kasutuslihtsuse poolest. Mõlemas keskkonnas tehti nähtavaks ka üks kursuse katsetus — Pirje poolt Eliademys ning Kati poolt Schoologys. Haiku Learning võimalusi tutvustas oma postituses põhjalikult Eno. Edmodo võimalusi tutvustasid lühidalt Kaidi ja Anneli T. Teistest keskkondadest valis Airit tutvustamiseks Stuudium õppeinfosüsteemi juurde kuuluva Tera. Ivar viitab oma postituses ka Firefly õpihaldussüsteemile, mis on Suurbritannias arendatud kommertstarkvara.

Praegu jäi siit katsetustest välja Moodle, sest varasematel aastatel on teil olnud selle kursusega paralleelselt valikkursus IFI7064.DT Õpihaldusüsteemid. Selgus, et sel aastal pakutakse seda kursust soovijate olemasolu korral hiljem. Seetõttu saan järgmisel kontakttunnil kiire Moodle’i tutvustuse teha.

Artiklitest valisite te kõige sagedamini õpihaldussüsteemi mõistet ja tüüpilisi funktsionaalsusi tutvustava Watson & Watson (2007) ning õpihaldussüsteemide suhtes kriitilised Siemens (2004) ja Dalsgaard (2006). Ivar toob Watson & Watson (2007) põhjal välja kaasaegse õpihaldussüsteemi tunnused. Õpihaldussüsteemide puudused toovad kirjanduse põhjal oma postitustes kõige selgemini välja Gätlin ja Anneli M.

Mõned teemad, mida tahaks kontakttunnis edasi arutada:

  • Kas ja kuidas õpihaldussüsteemid toetavad kaasaegseid õpimeetodeid?
  • Arvutipõhiste testide olulisus õpihaldussüsteemi juures
  • Õppeasutuse ühtne õpihaldussüsteem või keskkondade paljusus

Selle teema juures olid teie postitused erineva põhjalikkusega. See on arusaadav, sest me ei ole pannud ette selgeid nõudeid postituse mahu või sisu osas. Õpihaldussüsteemi funktsionaalsuste tutvustamise osas olid meie ootustele kõige lähedasemad Pirje ja Eno postitused ning artiklitest olulise väljatoomise osas Ivari, Gätlini, Anneli M. ja Linda Helene postitused. Samuti oleksime me oodanud ehk natuke aktiivsemat arutelu kommentaarides.

Tänud kõigile panustamast! Kõik, kellel praeguse seisuga postitus tehtud, võivad arvestada, et esimese teema postitus on “arvestatud”. Varsti tuleb Terje poolt teise teema ülesanne ning lühike kokkuvõte teie õpilepingutest.

Esimene teema: virtuaalsed õpikeskkonnad ja õpihaldussüsteemid

Kursuse esimene teema keskendub õpikeskkonna mõistele, virtuaalsetele õpikeskkondadele ning õpihaldussüsteemidele. Kontakttunnis saate te teema kohta lühikese sissejuhatuse.

[slideshare id=52456766&doc=02opihaldussysteemid-150905195108-lva1-app6891]

Iseseisev ülesanne koosneb teoreetilisest ja praktilisest poolest:

  1. Lugege läbi üks esitluses soovitatud artiklitest (artiklite viited ja lingid on ka siin)
  2. Katsetage lihtsa kursuse struktuuri loomist ühes järgmistest õpikeskkondadest: Eliademy, Schoology, Edmodo, Haiku Learning
  3. Kirjutage õpikeskkonna katsetamise, oma varasemate õpikeskkondadega seotud kogemuste ja artiklist loetu põhjal blogipostitus

Jääme teie postitusi ootama pühapäevaks 13. septembriks, siis jääb teine nädal kursusekaaslaste postitustega tutvumiseks ja kommentaariaruteludeks.

Esimene kontaktpäev ja õpikeskkonna ülesseadmine

Meie kursuse esimene kontaktpäev toimub pühapäeval 6. septembril kell 10.00–14.00 ruumis A-303.

Esimesel kontaktpäeval anname me ülevaate kursuse korraldusest, saame omavahel tuttavaks, teeme lühikese sissejuhatuse kahte esimesse teemasse ning juhendame teid oma ajaveebi ülesseadmisel.

Reedese seisuga on ÕIS kaudu kursusele registreerunud 16 üliõpilast. Kes ei ole jõudnud veel kursusele registreeruda, saab seda teha esmaspäeval 07.09 kuni kell 17.00.

Enne esimese sisulise teema juurde asumist on meil teile järgmised ülesanded:

  1. Loo WordPress.com või Blogger platvormil oma isiklik ajaveeb või võta kasutusele olemasolev. Kui kasutad ajaveebi ka teistel eesmärkidel, palun loo eraldi kategooria selle kursuse jaoks.
  2. Registreeri oma ajaveeb EduFeedris: http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/join/71511
  3. Kirjuta lühike enesetutvustus eraldi leheküljena või postitusena (meie paari aasta tagused enesetutvustused on siin: Terje ja Hans).
  4. Mõtiskle, mida soovid siit kursuselt kaasa võtta ning postita oma ajaveebi esimene versioon õpilepingust.

Oma ajaveebide ülesseadmisel võite abi saada nendest varasematest postitustest:

[slideshare id=52456369&doc=01kontaktpaevi-150905192405-lva1-app6892]

Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud 2015

Sel sügisel toimuvad õpikeskkondade kursuse kontakttunnid järgmistel kuupäevadel ruumis A303:

  • Pühapäev 06.09 kell 10.00-14.00
  • Laupäev 03.10 kell 10.00-14.00
  • Laupäev 31.10 kell 10.00-14.00
  • Laupäev 28.11 kell 10.00-14.00

Oleme selleks aastaks kursuse sisu natuke ümber töötanud ning jaganud kursuse viieks teemaks:

  1. Virtuaalsed õpikeskkonnad ja õpihaldussüsteemid
  2. Personaalsed õpikeskkonnad
  3. 1:1 arvutikasutus
  4. Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardid
  5. Õpikeskkondade disaini pedagoogilised põhimõtted

Kursus on väljatöötatud haridustehnoloogia magistriõppe üliõpilastele, kuid huvi korral on siia teretulnud ka teiste õppekavade üliõpilased. Küsimuste korral võib õppejõududega ühendust võtta (Terje Väljataga ja Hans Põldoja).

E-portfoolio ja pädevuste teema kokkuvõte

Sel korral oli teie ülesandeks analüüsida oma olemasolevat portfooliot või kavandada uus e-portfoolio. Kuna me sisseastumisel enam portfooliot ei hinda, siis oli sel aastal portfoolio olemas väiksemal osal magistrantidest. Maiga ja Jana on teinud e-portfoolio Weebly keskkonda, Aet on teinud eraldi portfooliod Weebly ja WordPress keskkonnas. Romil koostas selle ülesande käigus oma portfoolio LinkedIn profiilina.

Mitmed teie hulgast tutvusid ka spetsiaalsete e-portfoolio tarkvaradega nagu Mahara, Carbonmade või PebblePad, kuid oma portfoolio kavandamisel tõid eelistusena välja ikkagi ajaveebi. Head põhjused ajaveebi eelistamiseks on välja toodud Jaanika postituses. Portfoolio kavanditest oli väga konkreetse ülesehitusega näiteks Janne postitus.

Praegune lähenemine, kus e-portfoolio koostamiseks kasutatakse ajaveebe ja lihtsaid sisuhaldussüsteeme kätkeb endas ka puuduseid. Tühjalt lehelt alustamine sobib osadele õpetajatele, teised eelistaksid e-portfoolio koostamisel mingit etteantud struktuuri. Täisfunktsionaalne e-portfoolio vahend võiks pakkuda ka võimalust siduda portfoolios esitatud materjalid pädevusmudeliga. Avatud lähtekoodiga e-portfoolio tarkvaradest pakub pädevusmudeli funktsionaalsust Moodle’i plugin Exabis, kuid kahjuks mitte Mahara. Kui sellist vahendit kasutada õppeasutuse või terve Eesti tasandil, siis võimaldaks see kasutajate pädevustest laiemat võrdlust ja ülevaadet saada. Janek mainis oma postituses, et Pärnumaa Kutsehariduskeskuses on kavandamisel keskse e-portfoolio rakenduse kasutuselevõtt õpetajatele.

Üks e-portfoolio teemaga mõnevõrra seotud vahend, mida lugemismaterjalides polnud ja mis ka teie postitustes mainitud ei saanud on Europass CV. Selle abil on võimalik koostada standardses formaadis CV, mida hiljem saab uuesti üles laadida ja täiendada. 2012. aasta lõpus lisandus CV koostamisele ka Europassi oskuste mapp (European skills passport), mis võimaldab kirjeldada oma keeleoskuse, õpirände, kutsetunnistuse lisa ja diplomi lisa.

Huvitavatest materjalidest viitas Heldi oma postituses “Tuleviku Õpetaja” koolitusprogrammi lehel olevale digitaalse arengumapi loomise vahendite tutvustusele. Ise leidsin ma selle teema kokkuvõtet tehes hoopis sellest kevadest pärineva Serge Ravet’i postituse “What have I learned from Moodle and Mahara?”, kus ta andis ülevaate oma viimastest vahendikatsetustest. Serge Ravet on üks e-portfoolio valdkonna aktiivsemaid teadlasi, nii et tema ajaveebi tasub jälgida.

E-portfoolio ja pädevuste teema lugemismaterjalid, mida ma teile soovitasin, olid enamuses 2010. aastast. Vahepeal on portfooliote ja pädevuste valdkond edasi liikunud, nii et järgmiseks aastaks peame nende põhjal midagi värksemat välja pakkuma. Meie uurimisrühmast on e-portfoolio ja pädevuste teemaga viimastel aastatel kõige enam tegelenud Kairit, tema artiklite loetelu on Google Scholaris (ja loomulikult Mart tegeleb kõigega 🙂

Tänan kõiki kaasa mõtlemast!

Meeldetuletuseks, et …

… arvestuse ajad on: 29.11. 2014 ja 8.12.2014. 

Valige kindlasti üks aeg nendest ning registreerige end ÕIS’is eeldusel, et selleks ajaks on teil tehtud ka kõik kodused tööd. Eraldi arvestust/eksamit ei toimu, vaid arvestuse saab kätte kodutööde põhjal.

VI teema: õpivõrgustikud

Meil on jäänud vaid kaks nädalat, et selle kursusega ametlikult ühele poole saada. Viimase teemana võtame vaatluse alla õpivõrgustikud. Seega mõtiskleme teemal, mis on võrgustik ning mis teeb ühest võrgustikust õpivõrgustiku…

Suhtevõrgustikest ja sotsiaalsetest võrgustikest on räägitud juba ammu, kuid õpivõrgustik on saanud populaarseks tänu veebi pidevale arengule ja sotsiaalse meedia levikule. Mitmed tehnoloogilised vahendid (olgu selleks siis LinkedIn, Twitter, Facebook, jne) võimaldavad tänapäeval luua erinevaid võrgustikke inimestega, kes asuvad geograafiliselt üksteisest kaugel. Üks nendest on õpivõrgustik. Nii nagu personaalne õpikeskkond, nii võib öelda ka, et õpivõrgustik on mingis mõttes eksisteerinud juba ammu, kuid ilma tehnoloogilise abita. Kuid just tehnoloogia on see, mis muudab õpivõrgustiku mõistet, selle olemust ja ulatust.

Õpivõrgustikke käsitletakse kui ühte uue õppimiskultuuri vältimatut osa. Õpetaja ei ole enam see, kes teadmisi jagab, vaid õppimine toimub erinevates võrgustikes kollektiivselt, õpitakse üksteiselt.

Peab tunnistama, et ülevaatlik materjal õpivõrgustike kohta eesti keeles kahjuks puudub. Küll aga tasub korra vaadata:

– e-Õppe arenduskeskus on pakkunud rida seminare “Võrgustik võrgutab”

– Lisaks on Ingrid Maadvere juhtimisel Haridustehnoloogide võrgustik

Nagu meil kombeks, on teemale lähenemine üsna vaba ning vaatluse alla võib võtta ükskõik missuguse huvi pakkuva aspekti. Siinkohal toon välja ka mõned võimalikud vaatenurgad, millele keskenduda:

– Mida tähendab sinu jaoks mõiste “(õpi)võrgustik”? Mis on need tunnused, mis on omased (õpi)võrgustikele?

– Millised on sinu isiklikud kogemused (õpi)võrgustikega? Kuidas need on toetanud sinu eesmärke, tegevusi, enesearengut? Mis on sinu jaoks olnud positiivset, mis negatiivset? Näiteks võib läbi viia analüüsi, kus sa võtad ette mõne võrgustiku ning sealolevad inimesed ja siis analüüsid oma võrgustikus olevaid inimesi:

— vanus

— organisatsioon

— sugu

— positsioon

— valdkond

— geograafiline asukoht

Millised mustrid siit kooruvad ja miks? Järgmiseks küsi endalt, kas sinu võrgustik on piisavalt mitmekesine, et toetada sinu tegevusi, sealhulgas enesearengut ja õppimist? Kas sinu võrgustik on innovatiivne, kas sinu võrgustikust tuleb uusi ideid?

– “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud” kursus kui üks potentsiaalne arenev õpivõrgustik. Kuidas sa tajud seda kursust õpivõrgustikuna, millistest elementidest see koosneb, kas võrgustikul on kindel keskne koht, liider või muutub see ajas, milliseid tehnoloogilisi vahendeid see võrgustik kasutab, et eksisteerida ning võrgustikuna areneda, millised mustrid hakkavad silma, mis sind selle võrgustiku juures üllatab, mida sa võiks oma võrgustikuga teha teistmoodi, et oma eesmärke saavutada jne…

Kuna võrgustikud on tihtipeale üsna suured, siis erinevate tehnoloogiliste vahendite abil saab neid visualiseerida, et hoomata, analüüsida ja mõista võrgustiku suurust ja olemust. Üheks kiireks LinkedIN võrgustiku visualiseerimise võimaluseks on näiteks  http://socilab.com. Selliseid võimalusi on teisigi. Seega, kui eelpool mainitud variandid mõtisklemisest ning kirjanduse lugemisest pole just kõige rohkem meelt mööda, siis üks võimalus viimaseks kodutööks on ka otsida ning järgi proovida mõni võrgustiku visualiseerimise/analüüsimise vahend ning oma kogemustest teistele teada anda. Mis valitud teenuse/vahendi juures töötas, millised olid väljakutsed, milliseid võimalusi pakub valitud vahend võrgustiku analüüsimiseks ja visualiseerimiseks jne.

Võimalikku inglisekeelset lisalugemist leiab kursuse ajaveebist lugemismaterjali lehelt, kuid nagu ikka, on teretulnud ka kõik muud leitud allikad ja huvitavad materjalid.

Niisiis viimase kahe nädala jooksul…

Esiteks: Vali õpivõrgustiku teemaga endale sobiv vaatenurk/vahend. Postita oma mõtted ajaveebi, mis sisaldavad vajadusel viiteid kirjandusele, analüüsivat ning reflekteerivat komponenti.

Tähtaeg: 26.11.2014 (et meil jääks aega need enne kontaktpäeva üle vaadata)

Teiseks: Viimistlege viimase kahe nädala jooksul ka oma grupitöö, et seda laupäeval, 29. 11.2014 tutvustada ning pange kirja ühe grupiliikme ajaveebi, kuidas grupitöö sujus ja mida selle toetamiseks kasutasite.

Tähtaeg: 29.11.2014

Kolmandaks: kuna kursus saab varsti läbi, siis selle kursuse kõige viimaseks nö ülesandeks saab olema refleksioon õpitule baseerudes kursuse alguses loodud ning kursuse keskel korrigeeritud personaalsele õpilepingule. Reflekteerimisel võiks aluseks võtta järgmised küsimused: Kuidas ma oma eesmärgid täitsin? Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Millised on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mida ma peaksin järgmisena tegema?

Tähtaeg: 29.11.2014

Neljandaks: registreerige end ÕIS’is eksamile ühele pakutud kuupäevadest.

Mõnusat pealehakkamist!

Tehnoloogiate ja standardiseerimise teema kokkuvõte

Postitan lühikese kokkuvõtte neljandast teemast. Selle korra postitustest jäid mulle eriti silma Maiga ja Janek. Maiga võttis oma postituses lisaks vahendite tutvustusele kokku ka Veeb 2.0-ga seotud põhimõisted. Janek esitas peaaegu ilukirjandusliku kokkuvõtte erinevatest vahenditest. Tänapäevaste vahendite kõrval oli seal äratundmisrõõmu ka 90-ndate veebilahenduste kohta (bookmarks.html).

Vahenditest katsetasite te kõige enam Feedly, Netvibes, Delicious ja Evernote võimalusi. Mitmed teie hulgast mainisid, et kasutavad järjehoidjana hoopis Getwapps keskkonda. Teistest vahenditest tutvustas Maiga lühidalt IFTTT võimalusi, Janek jagas Pinterest kasutamise kogemusi ning Romil kirjeldas sisu koondamist märksõna põhjal Tagboard abil. Minu jaoks kõige kasulikumaks uueks avastuseks oli Ristini poolt soovitatud ideekaartide koostmise keskkond Coggle.

Mitmed teie hulgast tõid välja selle, et Veeb 2.0 keskkonna mugavaks kasutamiseks peaks keskkond pakkuma ka Windowsi klientprogrammi. Olen sellega väga nõus, ka minu jaoks on klientprogrammide olemasolu üheks oluliseks kriteeriumiks vahendite valikul. Feedly ei paku ametlikku klientprogrammi, kuid levinud valikuteks on modern reader ja Readiy. Pocketi klientprogrammiks on näiteks Latermark ning Deliciousil Metrolicious. Evernote pakub kõigil platvormidel oma ametlikku klientprogrammi. Paljude klientprogrammide puhul tuleb arvestada sellega, et need vajavad tööks Windows 8 operatsioonisüsteemi. Tänapäeva kiiresti muutuvas IT-keskkonnas tuleb seetõttu operatsioonisüsteemi uuendustega kaasas käia.

Õpikeskkondadega seotud standardid on suures osas seotud ka õppematerjalidega (SCORM, Common Cartridge, xAPI), nii et neid puudutame me kevadel digitaalsete õppematerjalide koostamise kursuses uuesti. LTI koha pealt pean ma veel ise katsetama, kuidas see Moodle’is täielikult tööle saada.