Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistriõppe kursus
Tegin kursuse lõpus uue kokkuvõtte meie sotsiaalsest võrgustikust. Mõned ühendused on siit EduFeedr tehniliste piirangute tõttu veel puudu, kuid olemasolev võrgustik näeb välja selline.
Sama võrgustikku on võimalik täpsemalt vaadata ManyEyes keskkonnas.
Varsti postitame ka kokkuvõtte teie reflektsioonidest. Ilusat lumist nädalavahetust kõigile!
Vabandan, et see kutse nii viimasel hetkel tuleb. Selgus, et haridustehnoloogia magistrante pole veel teavitatud sellest, et teisipäeval 14.12 toimub meil rahusvaheline seminar.
Managing competences in learning design
Projects, specifications and trends in competency based education
14 December 14:00 – 18:00 T201 (Narva mnt 25).
Presenters and Topics
Jad Najjar – Vienna University of Economics and Business Administration
1. How to define and manage learning outcomes – ICOPER LOD specification
2. How to describe and share achieved learning outcomes – ICOPER PALO specification
Mart Laanpere – Tallinn University
3. Scaffolding Competence Management and Knowledge Building in Extended Organisation – IntelLEO
Open discussion
4. Future opportunities
Please register yourself to the seminar https://spreadsheets.google.com/viewform?formkey=dGQyTmZHdkV1MGFfLTJhN0ZIV1dDMkE6MQ
Homme on meie kursuse viimane kontaktpäev. Pühendame selle rühmatööde esitlustele ja läbiarutamisele. Ootame igalt rühmalt 10…15 min esitlust oma rühmatöö kohta.
Praeguse seisuga on 7 rühma personad-stsenaariumid-prototüübid üleval:
Palun teil tänase päeva jooksul veel kursusekaaslaste stsenaariume vaadata ja kommenteerida. Paar rühma on minu kommentaarid juba saanud ja loodan jõuda täna kõik rühmad läbi kommenteeritud.
Kuna kursus hakkab üsna pea lõppema, siis räägime veel kord igaks juhuks, kuidas kursus edukalt lõpetada. Arvestuse saamiseks on vaja täita järgmised tingimused:
Kuna tagantjärgi postituste tegemine võib tunduda mõttetu, sest diskussiooni nendel teemadel enam ei käi, siis pakume välja ka võimaluse kirjutada kõiki teemasid hõlmava essee iga üksiku postituse asemel. Essee orienteeruv pikkus on 2000-3000 sõna. Lisaks peab essees olema kindlasti korralikud viited kasutatud kirjandusele. Kuna ajaveebi postituseks võib see olla ehk liiga pikk ja kohmakas, siis võib esseed meile saata ka mailiga.
Viimane tähtaeg kõiki kodutöid esitada on 12.detsember 24:00.
Jõudu ja pealehakkamist, et kursus edukalt lõpetada!
Ma tahaks panna kursuse ajaveebi lingid kõigile rühmatöödele. Hetkel on kolm rühma andnud mulle oma rühmatöö aadressi (vt linke parempoolsel menüüribal).
Palun kõigil rühmadel saata mulle kommentaarina või e-postiga:
Võite oma rühmatöö jaoks teha eraldi ajaveebi/wiki või kasutada ühe oma rühma liikme ajaveebi. Juhul kui te kasutate olemasolevat ajaveebi, siis tehke rühmatööga seotud postituste jaoks eraldi label (Bloggeri puhul) või rubriik (WordPress puhul). Labeli/rubriigi olemasolul saan ma linkida ainult rühmatööga seotud postitustele (vt näiteks Moodle design rühma).
Postitage kõik stsenaariumid eraldi postitustena, et neid oleks võimalik ükshaaval kommenteerida.
[slideshare id=5926592&doc=2010-11-27-kontseptuaalnedisain-101126172909-phpapp02]
Kursuse viimasel kolmel nädalal tegeleme me rühmatöödega. Rühmatöö teemaks võib olla näiteks mingi uudse e-õppe vahendi kontseptuaalne disain. Rühmatöö tulemusi esitlete te viimasel kontaktpäeval (11.12). Sobivaks rühma suuruseks on 3 inimest, seega võiks teil kokku tulla 9 rühma (kahes rühmas on sel juhul 4 inimest). Mõned mõtted rühmatöö teemade kohta leiate 27.10 postitusest.
Üks piirang rühmatöö teemade kohta: rühmatöö teema peaks olema seotud õpikeskkondadega, mitte õppematerjalidega. Digitaalsete õppematerjalide kohta on haridustehnoloogia magistriõppes eraldi kursus.
Rühmatööde puhul pöörame me olulist tähelepanu protsessile. Me soovime, et te mõtleksite hoolikalt läbi järgmised küsimused:
Seda osa rakenduste disainiprotsessis nimetatakse kontseptuaalseks disainiks. On välja kujunenud kindlad disainimeetodid, mida selles faasis kasutatakse. Siia hulka kuuluvad:
Personad on tulevaste tüüpkasutajate kirjeldused. Enamasti ei ole need tehtud mitte ühe konkreetse inimese kohta, vaid on koostatud terve grupi sarnaste vajadustega kasutajate põhjal. Tüüpiline persona sisaldab väljamõeldud isiku nime ja pilti, tema lühikirjeldust ning eesmärke seoses rakendusega. Personadel on mitu liiki. Igal rakendusel on üks peamine persona, kellele lisanduvad täiendavad personad. Üks persona eriliik on negatiivne persona — inimene, kellele rakendus ei ole suunatud. Personadele saab tugineda kõigis aruteludes kogu arendusprotsessi vältel. On hea, kui kasutajad ja nende vajadused on kõigil rühma liikmetel kogu aeg silme ees. Põhjalikud personad oleme me koostanud ühes oma projektis, nendega saate tutvuda LeContract ajaveebis.
Teiseks kontseptuaalse disaini meetodiks on stsenaariumide-põhine disain. Stsenaariumid on lühikesed lood sellest, kuidas tüüpkasutajad rakendust oma igapäevatöös kasutavad. Me olen seda meetodit kasutanud mitmetes oma tarkvaraprojektides. Tüüpiliselt kirjutame me 4…6 stsenaariumit, millest esimene kirjeldab esmatutvust rakendusega ning ülejäänud keskenduvad rakenduse peamistel funktsionaalsustel. Iga stsenaariumi lõpus on küsimused stsenaariumi kohta. Sageli algab stsenaariumi kasutaja lühikirjeldusega. See on eriti oluline sel puhul, kui korralikke personasid tehtud ei ole. Kui korralikud personad on tehtud, siis on need samad personades kirjeldatud kasutajad ka stsenaariumides.
Mõned näidisstsenaariumid meie projektidest:
Kaks viimast projekti on paremad näited, siis meil oli juba rohkem kogemusi stsenaariumide koostamisel.
Stsenaariumid toimivad väga hea kommunikatsioonivahendina arendajate ja teiste osapoolte vahel. Meie olukorras on selleks teiseks osapooleks sageli õpetajad ja tellijate-rahastajate esindajad. Stsenaariumid on nende jaoks lihtsad inimkeelsed tekstid, millesse nad saavad vabalt muudatusi teha. Kui näidata neile UML diagramme või muid tehnilisemaid tarkvaramodelleerimisvahendeid, siis poleks võimalik saada nii sisukat tagasisidet. Samuti sobivad stsenaariumid ka paljude muude lahenduste kirjeldamiseks väljapool tarkvaramaailma.
Stsenaariumide põhjal viiakse läbi disainisessioonid tulevaste kasutajatega. Disainisessiooni üritakse kaasata personadele sarnanevaid kasutajaid. Meie disainisessioonides on enamasti olnud üks disainer ning 2…3 kasutajat. Disainisessiooni jaoks on välja trükitud stsenaariumid (igale kasutajale üks eksemplar, ilma küsimusteta) ning küsimused (disainerile). Kõigepealt loevad osalejad läbi esimese stsenaariumi ning seejärel toimub arutelu stsenaariumi põhjal. Kui osalejatel hakkab jutt jooksma, siis disainer enam väga täpselt küsimusi järgima ei pea. Oluline on see, et kõik saaks oma arvamuse välja öelda ning kõik küsimused saaks arutelus kaetud. 2-tunnise disainisessiooni käigus jõutakse niimoodi läbi arutada 3…4 stsenaariumit. Arutelu salvestatakse diktofoniga ning disainer teeb arutelu käigus märkmeid. Näitena võib vaadata disainisessiooni läbiviimise juhendit ning kokkuvõtet LeMill projektist.
Esimesed rühmatööga seotud ülesanded on järgmised:
Tüüpkasutajate lühikirjelduste ja stsenaariumidega tegeleme laupäevases kontakttunnis. Tahaks pühendada seal võimalikult palju aega rühmatöödele.
Seekord tuleb nädala kokkuvõte paar päeva hiljem kui tavaliselt. Tegemist oli meie kursuse viimase individuaalse blogimisülesandega. See teema oli selle kursuse omadest kõige tehnilisem. Sellegipoolest on mul hea meel, et paljud mitmeid nendest tehnoloogiatest/standarditest juba kasutavad.
Mõned tähelepanekud:
Teen laupäeval ka standardite teemast lühikese ülevaate. Haridustehnoloogia magistriõppes oleks teil kasulik teada, millist teemat mingi standard või spetsifikatsioon reguleerib. Nende täpsem sisu on mõeldud juba tarkvaraarendajatele.
Üks asi teeb mulle muret ka. Nimelt kui me peaks tänase seisuga arvestuse tegema, siis 11 inimest teie hulgast ei läbiks seda kursust 🙁
Postitan varsti ka juhised rühmatöödega alustamiseks ning selle laupäeva kohtumise kava. Nautige ilusat talveilma!
Selle nädala teema on eelmistest mõnevõrra tehnilisem. Selle eesmärgiks on anda teile ülevaade olulisematest tehnoloogiatest ja spetsifikatsioonidest ning standarditest, mis on seotud õpikeskkondadega. Standardidokumendid on mõeldud eelkõige e-õppe vahendeid loovatele tarkvaraarendajatele, seetõttu proovisin teile lihtsamad lugemismaterjalid välja valida. Keerulisemad tehnilised osad võite lihtsalt vahele jätta.
Õpitehnoloogia standardiseerimise protsessi ja selle olulisuse mõistmiseks soovitan ma teil lugeda Erik Duvali artiklit “Learning Technology Standardization: Making Sense of it All“. Eesti keeles on õpitehnoloogia standardiseerimisest kirjutanud Mart Laanpere ja Kaido Kikkas artiklis “Õpitehnoloogia standarditest I. Õpihaldussüsteemide koostoimimise suunas“.
Suur osa õpitehnoloogia standardeid on seotud õppesisuga ning neid käsitleme me kevadel toimuvas digitaalsete õppematerjalide kursuses. Lisaks on mitmed arenemisfaasis spetsifikatsioonid, mis on pigem seotud õpidisainiga. Nende kohta leiate viited Martin Sillaotsa esitlusest “Õppedisaini standardid“.
Kõige olulisemaks õpikeskkondadega seotud standardiks on SCORM. Enamus suuremaid õpihaldussüsteeme võimaldab importida SCORM standardile vastavaid õppematerjalide sisupakette. SCORM võimaldab salvestada õpilaste õppematerjaliga seotud tegevusi (vaadatud materjalid, neile kulutatud aeg, vastused küsimustele jne). SCORM kohta ülevaate saamiseks soovitan ma esitlust “An introduction to SCORM 2004” ning eestikeelset lühiülevaadet LeMill keskkonnas.
E-portfoolio keskkondade omavahelist koostalitust reguleerib IMS ePortfolio Specification, mille kohta annavad lühikese ülevaate Scott Wilsoni kolm blogipostitust: 1. osa, 2. osa, 3. osa. Reaalses elus ei leidnud 2005. aastal avaldatud IMS ePortfolio spetsifikatsioon kuigi laia kasutust. Suurbritannias on õppija andmete kirjeldamiseks koostamisel The Leap2A specification for e-portfolio portability spetsifikatsioon.
E-õppe liikumisega õpihaldusüsteemidest Veeb 2.0 vahenditesse tõusevad kasutajate jaoks olulisele kohale hoopis spetsifikatsioonid ja tehnoloogiad, mis on õpitehnoloogia standarditest enamasti lihtsamad. Mõned olulisemad nendest on:
RSS ja Atom on kaks suhteliselt sarnast tehnoloogiat, mida kasutatakse mingi veebilehe uuenduste edastamiseks. Tuntud ajaveebikeskkondadest kasutab Blogger vaikimisi Atom tehnoloogiat ning WordPress RSS tehnoloogiat.
Kasutajate poolt valitavad märksõnad on alternatiiviks põhjalikele metaandmete standarditele, mida näiteks õpiobjektide kirjeldamisel kasutatakse. Õpikeskkondade puhul on tüüpiline näide märksõnade kasutamisest kursuse märksõna, mida kasutatakse kursusega seotud materjalide kirjeldamiseks erinevates Veeb 2.0 keskkondades (Twitter, Delicious, Flickr, YouTube jne). Kõik need keskkonnad pakuvad ka märksõnapõhist RSS voogu. Sellist kasutajate poolt vabalt valitud märksõnade kasutamist nimetatakse folksonoomiaks. Folksonoomia puhul eristatakse kitsast ja laia folkosnoomiat. Sellest räägib Thomas Vander Wali blogipostitus “Explaining and Showing Broad and Narrow Folksonomies“.
Veeb 2.0 vahenditel põhinevates õpikeskkondades kasutatakse sageli vistutamist (ingl. k. embedding). See tähendab veebisaidi poolt pakutava interaktiivse komponendi kuvamist teise veebilehe sees (näiteks YouTube videod). Tehniliselt nimetatakse selliseid interaktiivseid komponente widgetiteks (eesti keeles oleme me neid vidinateks nimetanud). Lisaks widgeti mõistele on paralleelselt kasutusel hulk erinevaid mõisteid: portlet, gadget, badge, snippet, flake jne. Widgetite standardiseerimisega tegeleb W3C (Widget Packaging and Configuration). Õpitehnoloogia valdkonnas on üheks widgetite tehnoloogiaks Wookie. Selle abil on loodud näiteks widgetitel põhinev õpihaldussüsteem, nn. Moodle Wave (artikkel “Moodle Wave: Reinventing the VLE using Widget technologies“, pdf).
Neljandaks õpikeskkondade seisukohalt lootusrikkaks tehnoloogiaks on mikroformaadid. Nende abil on võimalik kirjeldada veebilehel erinevaid andmeid nagu kontaktandmed, sündmused, geograafilised koordinaadid jne. Mikroformaatide tuge pakub järjest enam veebilehekülgi, kuid nende kasutamiseks on vajalik oma brauserisse vastav plugin lisada. Firefox brauseri jaoks on terve rida erinevaid mikroformaatide pluginaid. Lihtsamaks näiteks mikroformaatide kohta on kontaktandmete kirjeldamiseks mõeldud hCard.
Viimase hajutatud õpikeskkondade seisukohalt olulise tehnoloogiana võib välja tuua ühekordse sisselogimise (SSO, single sign-on) rakendused. Selle näiteks on OpenID, Facebook Connect ja Windows Live ID. Ühekordse sisselogimise teenuse kasutamine võimaldab vähendada suure hulga erinevate kasutajakontode probleemi.
Teie ülesandeks on tutvuda siin postituses viidatud materjalidega ning teha selle põhjal lühike kokkuvõte. Millistest standarditest-spetsifikatsioonidest-tehnoloogiatest olite varem teadlik? Milliseid neist kasutanud olete? Millised tehnoloogiad ja standardid on seotud teie kavandatava rühmatöö teemaga? Suure tõenäosusega omate te juba mingis keskkonnas (näiteks Google või WordPress) OpenID tunnust. Proovige seda mõnes OpenID toega veeb 2.0 keskkonnas registreerumisel ja sisselogimisel kasutada.
Head uurimist ja katsetamist!
See nädal on nö vahenädal, mis on mõeldud neile, kel muu eluga on olnud väga kiire ning ei ole jõudnud õigeks ajaks oma koduseid töid esitada. Ja peame tunnistama, et osalejate “read” on aina hõredamaks muutunud. Kindlasti tasuks meeles pidada, et arvestuse saamiseks on vaja esitada kõik kodutööd hiljemalt viimaseks kontaktpäevaks (11.12).
Kuna sellel nädalal uusi ülesandeid ei tule, on aeg vaadata tagasi ja reflekteerida, mis on tehtud ja mis on tegemata. Ka seekord soovitame soojalt heita pilk oma õpilepingutele, võrrelda tegelikku olukorda ja kirjapandut ning vajadusel seda täiendada/muuta, Lisaks tuleb kindlasti kasuks ka võtta ette mõni inglise keelne artikkel eelmiste nädalate lisalugemiste alt.