Pinnale kerkinud mõtteid õpilepingutest…

Nagu meie praktika on juba näidanud, olid esimesed õpilepingute katsetused küllaltki üldisel tasemel ja üsna sarnased. Ja see on täiesti mõistetav teadmata täpselt, mis kursusel toimuma hakkab. Vaatamata sellele loob aga üldine leping aluse juba natuke detailsemale, mille pealt edasi liikuda.

Nagu Triinu juba oma ajaveebis mainis, on õpileping tegelikult omamoodi õpiprojekt. Kui me tavaliselt õpime mõnda õppeainet, siis üsna vähe pöörame ju tähelepanu sellele, et miks ja kuidas me seda teeme nö. mõtiskleme ja reflekteerime teemal, kuidas me oma teadmisi ja uusi oskusi omandame. See aga tähendab, et õpitegevuse objektiks ei ole ainult mõni konkreetne teema, vaid lisaks on objektiks ka oma enda õppimine. Seega on õpileping toetav vahend mõistmaks paralleelselt oma õpitegevust siin kursusel, mille fookuses on õppimine digitaalajastul. Teeb ju eriti huvitavaks selle just fakt, et paljud meie tegevused toimuvad mitmete digitaalsete vahendite ja meedia vahendusel, mis loovad tegelikult võimalusi hoopis uuteks, teistmoodi tegevusteks ning muudavad õpitegevusi kvalitatiivselt. Ja seda mitte ainult selles mõttes, et väljaprinditud konspektide asemel paneme need pdf’na näiteks Moodle’sse vaid toimub ka õpiprotsessi kvalitatiivne muutumine läbi vahendite ja meedia rekonfigureerimise ning sisu pideva täiendamise/vahendmise.

Kuna me Hansuga oleme eelkõige teadurid, kelle ülesandeks on uurida ja mõista haridustehnoloogia valdkonnas toimuvat ning pakkuda välja uusi lahendusi ja innovaatilisi lähenemisi, siis üheks suunaks on mõista ja aru saada, kuidas täiskasvanud õppija oma õppeprotsessi mõistab ning vaadata, kas midagi õpitegevustes ka kvalitatiivselt muutub. Meie eesmärk on minna rohkem sügavuti ja uurida, kas lisaks samade tegevuste (nii õpetamise kui ka õppimise) toetamine tehnoloogiaga muutub ka nende tegevuste iseloom, lisandub mõni juurde jne.

Aga nüüd mõned mõtted koostatud õpilepingutest…

Väga hea meel on tõdeda, et paljud teist on mingi konkreetne vajadus seostada sellel kursusel õpitu oma igapäevatööga. Lisaks soovile mõista täiskasvanud õppijat tänapäeval on meil ka soov teada saada läbi õpilepingute, kas teil on mingi spetsiifiline aspekt antud teemast, mille vastu huvi tunnete (ja vastasel korral üritame seda arvesse võtta) või on tegemist rohkem üldisema lähenemisega.

Silma jäi, et õpilepingutes on strateegiad esitatud väga üldiselt. Üsna tihti tekkis küsimus, aga kuidas siis ikkagi… Siinkohal ootame järgmiselt lepingu versioonilt juba natuke täpsemat samm-sammult tegevusi. Lisaks pea kõikides õpilepingutes käis vahendina läbi internet s.t. et leida materjali interneti teel. Internet vahendina on väga lai mõiste ja selle mõiste alla võib panna meeletult palju spetsiifilisi vahendeid, millel on omad lubavused ja võimalused..mis ühes kontekstis sobivad ja toetavad tegevusi, aga teises kontekstis pigem piiravad. Minu jaoks on see üsna sarnane situatsioonile, kus mul on vaja jõuda punktist A punkti B täpsustamata, millist transpordivahendit kasutada…kas jalgratast või hoopis lennukit. Siinkohal olekski just huvitav teada, missuguste vahendite vahendusel näiteks info otsing toimub. Hea meel oli ka tõdeda, et üha rohkem on hakatud hindama kaasõppijat kui sama olulist kui mitte olulisemat tagasiside andjat ja toetajat. Meie eesmärk ongi ju pakkuda vaid raamistik ja tingimused, kus siis igaüks üritab oma nišši leida. Olin väga positiivselt üllatunud üksteise kommenteerimisest julgustaval, küsival, tunnustaval või mingi muul moel. On alust arvata, et see paneb baasi tugeva ja elujõulise võrgustiku tekkele.

Teiselt poolt jäi silma ka üsna traditsiooniline mõtteviis, kus kursusel osalemisel on tähtis ikkagi see vastavalt õppejõu seatud kriteeriumitele läbida s.t. et koduste tööde õigeaegne tegemine, aga tähelepanu pööramata esitatud kodutööde kvaliteedile.

Hindamiskriteeriumid olid  üsnagi udused ja väga selgelt pilti ei anna sellest, mis on see tõendusmaterjal, mis näitab, et eesmärgid on täidetud. Jäi silma, et tihtipeale on hindamiskriteeriumid ajas kaugele ulatuvad….näiteks rakendada omandatud teadmisi oma koolis, mis tõenäoliselt leiab rakendust alles järgmisel semestril. Seega antud aine arvestuse saamiseke peaks õpilepingu reflektsiooni tegema järgmise aasta kevadel, kui omandatud teadmisi on püütud praktikas rakendada :). Samas tullakse ju ülikooli õppima ikkagi sellepärast, et pärast praktikas oma teadmisi rakendada…

Aitäh panustamast!

Terje

3. nädal: õpikeskkonnad ja õpihaldussüsteemid

Kolmandal nädalal jõuame lõpuks selle kursuse põhiteema juurde. Neil, kelle jaoks on õpikeskkondade teema suhteliselt uus, soovitame sissejuhatuseks lugeda kahte eestikeelset materjali:

  • Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata & M. Laanpere (toim.), Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat (lk. 11-14). Tallinn: TLÜ Informaatika Instituut. [PDF]
  • Põldoja, H. (2010). Lühiülevaade õpihaldussüsteemidest. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/luhiulevaade-opihaldussusteemidest

Kes omab õpikeskkondade ja õpihaldusüsteemidega juba rohkem kogemusi, võib siirduda kohe ingliskeelse kirjanduse juurde. Vabalt kättesaadavatest allikatest võib soovitada järgmiseid:

  • Dillenbourg, P., Schneider, D., Paraskevi, S. (2002). Virtual Learning Environments. In A. Dimitracopoulou (Ed.), Proceedings of the 3rd Hellenic Conference on Information & Communication Technologies in Education (pp. 3-18). Rhodes: Kastaniotis Editions. [PDF]
  • Wilson, B. G. (1995). Metaphors for Instruction: Why We Talk about Learning Environments. Educational Technology, 35(5), 25-30. Loetud aadressil http://carbon.ucdenver.edu/~bwilson/wils95
  • Hiemstra, R. (1991). Creating Environments for Effective Adult Learning. San Francisco: Jossey-Bass. Loetud aadressil http://www-distance.syr.edu/leindex.html

Lugemismaterjalidega tutvumise järel ootame me teie ajaveebisissekandeid. Postitus peaks sisaldama vastust kahele ülesandele:

1. Defineeri enda jaoks mõiste õpikeskkond.

Kasutada võib mitmesuguseid allikaid, teiste definitsioone (sellisel juhul koos viitega), kui need juba ühtivad sinu arvamusega kui ka ise sõnastada õpikeskkonna mõiste. Siinkohal ei oota me väga professionaalselt sõnastatud õpikeskkonna definitsiooni (mis on loomulikult ka lubatud), vaid võib pakkuda lühikese kirjelduse, mida mina õpikeskkonna all mõtlen, kui ma seda sõna kasutan.

2. Vali üks õpihaldussüsteem (soovitavalt selline, millega sul on olnud kogemusi) ning analüüsi seda kui õpikeskkonda (vastavalt oma definitsioonile/kirjeldusele) nii õppija kui õppejõu/õpetaja vaatenurgast järgmistest aspektidest:

  • Mis on valitud õpihaldussüsteemis positiivset ning mil moel täidab valitud õpihaldussüsteem õpikeskkonna rolli? Põhjenda.
  • Mis on valitud õpihaldussüsteemis negatiivset ning mil moel jääb valitud õpihaldussüsteem hätta õpikeskkonnana? Põhjenda.

Analüüsimise raamistik on vaba. Õpihaldussüsteemi analüüsimisel võid arvesse võtta näiteks kasutajasõbralikkust, keskkonna selgust, intuitiivsust, disainitud funktsionaalsuste vajalikkust, paindlikkust jne. Antud loetelu on vaid näited ning ei eelda just nende aspektide analüüsimist.

Juhul, kui sul ei ole olnud kokkupuudet ühegi õpihaldussüsteemiga, siis soovitame kasutada Moodle demokeskkonda http://demo.moodle.net/.

Õpihaldussüsteemi analüüsides tasub silmas pidada ka õpihaldussüsteemi negatiivseid külgi. Viimastel aastatel on paljud haridustehnoloogia valdkonna teadlased asunud kritiseerima õpihaldussüsteemide kasutamist (vt näiteks George Siemensi arvamusartikkel Learning Management Systems: The wrong place to start learning).

Lisaks postitustele ootame me, et te vaataks ka kursusekaaslaste ajaveebe ning kommenteeriks, kui nende postitused teis mõtteid äratavad. Ning tehke artiklite hulgas oma eelteadmistest ja eesmärkidest lähtuv valik, kõigega ei jõua tutvuda… Ootame teie postitusi järgmiseks pühapäevaks 18.09-ks.

Teise nädala tegevused

Kuna meie kursus algas eelmise nädalaga ja kontaktpäevaga (ainus tegevus eelmisel nädalal oli kontaktpäeval osalemine), siis lähme edasi teise nädala tegevuste juurde.

Teise nädala jooksul (05.09 – 11.09) ootame teilt järgmisi tegevusi:

  • loo isiklik ajaveeb soovitavalt WordPress.com või Blogger keskkonnas. Loomulikult võib kasutada ka juba olemasolevaid ajaveebe, kuid sellisel juhul kasutage kas kursuse märksõna opikeskkonnad või looge eraldi kategooria antud kursuse jaoks.
  • postita enesetutvustus isiklikku ajaveebi. Enesetutvustuse vorm on vaba, sellegipoolest oleks väike pilt endast suureks abiks meile kõigile.
  • registreeri oma ajaveeb EduFeedr keskkonnas.
  • mõtiskle kursuse teemade üle ning koosta isiklik õpileping ning postita see oma ajaveebi. See on esimene versioon õpilepingust, mis kursuse jooksul pidevalt täieneb.

Õpileping koosneb järgmistest elementidest:

Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?

Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?

Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks? (inimesed, materjalid, tehnoloogia) Kuidas ma neile ligi pääsen?

Hindamine – Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi?

Reflektsioon (kursuse lõpus) – Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Mis on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mis ma peaksin järgmisena tegema?

Esimese nädala tegevuste tähtaeg on 11.09. kell 24:00.

Küsimuste ja probleemide tekkimisel võtke kindlasti ühendust Terje või Hansuga.

Jõudu ja innukat pealehakkamist!

Enesetutvustus – Hans

Et me kursuse käigus teineteise nime-näod selgeks saaks, palume me teil kõigil oma kursuse ajaveebi sissejuhatuseks panna lühike enesetutvustus koos fotoga. Lisan siia enda oma.

Minu nimi on Hans ja ma töötan Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuses teadurina. Peamiselt tegelen ma erinevate õpikeskkondade kontseptuaalse disainiga. Tuntumad tarkvaraprojektid, millega ma läbi aastate tegelenud olen on üldhariduskoolidele mõeldud õpikeskkond VIKO (2001-2005), õpihaldussüsteem IVA (2002-2003) ning õppematerjalide loomise keskkond LeMill (alates 2005). Värsked projektid, millega ma hetkel tegelen on ajaveebipõhiste kursuste haldamise keskkond EduFeedr, haridustehnoloogiliste pädevuste testimise keskkond DigiMina, õpihaldussüsteem Dippler ning õpilepingute koostamise keskkond LeContract.

Et paremini mõista õpetajate vajadusi olen ma üritanud kogu aeg hoida sidet ka koolidega. Väikeste pausidega olen umbes 8 aastat töötanud Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis infojuhina, projektijuhina ja arvutiõpetajana. Viimased kolm aastat olen küll koolist kõrvale jäänud, kuid püüan õpetajakoolitusi tehes koolidega kontakti säilitada.

Peale selle olen ma doktoriõppes Helsingis Aalto Ülikooli Meedialaboris. Selle peale on läinud juba palju aastaid, kuid viimasel ajal on artikleid tulema hakanud ning loodan mingi aeg doktoritööga valmis saada.

Täpsemalt saab minu tegemisi jälgida minu ajaveebis ja Twitteris.

Kui kõige eelneva kõrvalt aega üle jääb, siis köidab mind fotograafia ja muusika.

Enesetutvustus: Terje

Mina olen Terje ja töötan Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuses alates 2004 aasta sügisest teadurina. Peamiselt tegelen Haridustehnoloogia keskuses erinevate rahvusvaheliste ja kohalike haridusprojektidega, kus minu põhiliseks ülesandeks on osaleda kontseptuaalsete raamistike väljatöötamisel või panustada projekti e-õppe spetsialistina. Lisaks teadustegevusele olen seotud ka mõnede Informaatika Instituudi poolt pakutavate magistriõppe kursustega ning vajadusel valmis juhendama ka magistritöid.

Ma olen lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli geoökoloogia magistriõppe ning tudeerinud haridustehnoloogiat Hollandis Twente Ülikooli magistriõppes. Oma teadmisi olen rakendanud kolm aastat Tallinna 37. Keskkoolis loodusteaduslike ainete õpetajana. Huvitav kogemus oli, millest nüüd aeg-ajalt puudust tunnen. Oma formaalsed õpingud lõpetasin doktoritöö kaitsmisega Tampere Tehnikaülikooli Hüpermeedia laboris. Doktoritöö fookuses oli täiskasvanud õppija enesejuhitavate pädevuste arendamine läbi sotsiaalse meedia. Teadurina jäävadki minu huvid täiskasvanud õppija modelleerimise ning pädevuste arendamise ja personaalsete õpikeskkondade valdkonda. Natuke rohkem minu tööalastest tegemistest saab ülevaate minu ajaveebist, mis on hetkel küll rohkem staatilise informatsiooni mediaator.

Antud kursus saab minu jaoks olema kui järjekordne huvitav väljakutse. Kuigi eelmisel aastal alustatu läks üsnagi hästi korda ja edukalt, leidsin ma siiski, et see kursus peidab endas mitmeid võimalusi selle paremaks ja huvitavamaks muutmiseks. Igatahes üritan anda endast parima, et ka selleaastane kogemus on meenutamist väärt.

Ja kui ma neid eelpool nimetatud tegevusi mingil põhjusel tegema ei peaks, siis ma kulutaksin kogu oma aja ja energia reisimise, klaveri mängimise, raamatute ja rannas unistamise peale…

Õpikeskkondade ja õpivõrgustike kursus alustab teist korda

Teretulemast Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi kursusele “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud”. See kursus on spetsiaalselt kokku pandud meie haridustehnoloogia magistriõppekava jaoks ning toimub teist korda. Kursuse on ette valmistanud Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse teadurid Terje Väljataga ja Hans Põldoja.

Kursus on üles ehitatud selliselt, et iga kursusel osaleja loob oma personaalse õpikeskkonna, mille keskseks osaks on ajaveeb. Iga nädala alguses postitame me kursuse ajaveebi uue nädala lugemismaterjalid ja/või ülesanded, mille põhjal peate nädala lõpuks oma ajaveebi sissekande tegema. Lisaks oma ajaveebi pidamisele peaksite jälgima ka oma kursusekaaslaste ajaveebe ning nende kodutöödele vajadusel tagasisidet andma. Möödunud aasta kursuslaste ajaveebidega saab tutvuda leheküljel 2010.

Teiseks selle kursuse eripäraks on see, et tegemist on avatud kursusega. Kursusega võib liituda, teie tegemisi jälgida ja kommenteerida iga huviline. Oleme selliseid avatud kursuseid katsetanud juba paar aastat ning meie kogemusel võivad sellised oma huvist liitunud osalejad olla väga motiveeritud kursusel osalema. Proovime anda vabatahtlikele osalejatele täpselt samaväärset tagasisidet, nagu saavad ametlikult kursusel osalejad. Ainsa erinevusena ei saa vabatahtlikud kursuse lõpul ainepunkte.

Kui teil veel oma ajaveebi ei ole, siis saate selle luua Blogger või WordPress.com keskkonnas. Kui teil juba on ajaveeb, siis on ikkagi hea mõte luua terve magistriõppe või selle kursuse jaoks eraldi ajaveeb.

Ajaveebide jälgimise lihtsustamiseks kasutame me EduFeedr keskkonda. Selleks palume teil kõigil registreerida oma ajaveeb sellel aadressil: http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/join/1154

Kursusega seotud info tähistamiseks erinevates veebikeskkondades palume kasutada märksõna opikeskkonnad (Twitteris #opikeskkonnad).

Esimese nädala ülesanded postitame eraldi sissekandega. Edukat kursust ja ilusat sügist teile kõigile!

Veel avatud kursuseid

P2PU on kuulutanud välja selle aasta esimesed avatud kursused. Neil on pakkuda üle 40 kursuse, mille hulgas on nii pedagoogilisi kui ka tehnilisemaid teemasid. P2PU kursuste eripära on see, et seal on piiratud osalejate arv (enamasti alla 20). Seetõttu soovitan huvilistel registreerumisega kiirustada, registreerumine on avatud kuni 19.01.

Järgmisel nädalal algab Stephen Downesi ja George Siemensi kursus Connectivism and Connective Knowledge 2011. Selle näol on tegemist kõige tuntuma avatud kursusega, mis toimub nüüd juba kolmandat korda. Nende kursusel osaledes on võimalik oma töökoormust suhteliselt paindlikult valida, nii et iganädalane blogimine ei ole tingimata vajalik.