Rubriik: Ülesanded

Neljas teema annab ülevaate õpikeskkondadega seotud standarditest ja tehnoloogiatest ning nendel põhinevatest tarkvararakendustest. See on eelnevatest teemadest natuke praktilisem. Kõigepealt palume tutvuda lugemismaterjaliga ja seal viidatud linkidega.

Kindlasti palume teil katsetada kolme vahendit:

1. Proovige ajaveebide tellimist ja lugemist Feedly kaudu
2. Jagage mingit õpikeskkondade teemaga seonduvat vahendit, blogipostitust, artiklit vms Twitteri kaudu kasutades märksõna #opikeskkonnad
3. Proovige koostada mingi kasulik tegevuse retsept IFTTT abil

Feedly kasutamise kohta tegin ma teile ka lühikese videojuhendi:

Seejärel palume katsetada mõningaid teie jaoks seni tundmatuid vahendeid alljärgnevast loetelust. Siia on valitud eelkõige sellised vahendid, mis sobivad avatud õpikeskkonnas toimuvatel kursustel kas rühmas või personaalselt kasutamiseks. Välja on jäetud kõik õppesisu koostamisega seonduvad vahendid (wikid, SlideShare, Prezi, jne), kuna õppematerjalidele keskendub meil kevadel eraldi kursus.

Vookogud ja personaalsed avalehed:

• Netvibes

Ühisjärjehoidjad:

• Delicious
• Diigo

Kirjandusallikate jagamine:

• Mendeley
• Zotero
• CiteULike

Märkmed ja veebiklipid:

• Evernote
• Pocket

Veebikonverentsid:

• Skype
• Google Hangout
• AnyMeeting
• Facetime (Mac, iOS)

Widgetid:

• WordPress
• Koolielu

Muud kasulikud vahendid:

• paper.li
• Scoop.it
• Doodle

Me ei ütle otseselt, mitut vahendit te siit katsetama peaks. Mõned võtavad rohkem aega, mõned vähem. Kasulikke vahendeid sisaldab ka iga-aastane e-õppe vahendite edetabel Top 100 Tools for Learning 2015.

Oma postituses võiksite te kirjeldada varasemaid ja uusi kogemusi lugemismaterjalides kirjeldatud tehnoloogiatega ja siin postituses viidatud vahenditega ning arutleda nende kasutusvõimaluste üle õppetöös. Ootame teie postitusi järgmise nädala alguseks (26.10), siis jääb teine nädal arutelude jaoks.

Kolmanda ülesande postitus tuleb natuke varem, et saaksime homses kontakttunnis teemasse sissejuhatuse teha. Meie kursuse kolmandaks teemaks on 1:1 arvutikasutus, mis seostub selliste mõistetega nagu personaalsed mobiilseadmed, äpid, VOSK/BYOD, jne. Personaalsete digiseadmete kasutamisele tuginev digipööre on üheks viiest strateegilisest eesmärgist Eesti elukestva õppe strateegias 2020 (PDF). Kuigi see valdkond on viimastel aastatel tormiliselt arenenud, on häid värskeid ja üldistavaid teadusartikleid siin keeruline soovitada. Seetõttu on selle korra lugemismaterjalid natuke kergemad.

Viimastel aastatel on tahvelarvutite ja 1:1 arvutikasutusega seotud teemasid uurinud ka mitmed meie haridustehnoloogia magistrandid:

• Kristi Rahn (2014): Tahvelarvutite rakendusstsenaariumid Eesti koolidele (PDF)
• Ülle Juuse-Tumak (2015): Innovaatiliste stsenaariumite rakendusvõimalused algkoolis VOSK kontekstis (PDF)
• Lili Kesa (2015): Informaatika õpetamine õpilaste isiklike nutiseadmete baasil: tegevusuuring Kohila Gümnaasiumis (PDF)

Palju kogemusi tahvelarvutite rakendamisest liigub õpetajate ajaveebide ja kodulehekülgede kaudu. Toome siin välja mõned lingid Eestist:

• VOSK’i abiline (Taimi Dreier)
• PG nutikad (Birgy Lorenz)
• Apple koolis (Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetajad)
• iPad erivajadustega laste õppes

Võõrkeelsetest materjalidest on palju infot õpetajate blogides, kodulehtedel ja sotsiaalmeedias (YouTube, SlideShare). Me ei hakka siin konkreetseid linke lisama, kuid otsingud “tablets in classroom”, “ipads in classroom”, “android in classroom”, “tablets in learning”, “ipads in learning” jne annavad palju tulemusi.

Kontsenteeritud kujul on soovitused tahvelarvutite rakendamise kohta koos mitmes nn white paper dokumendis. Näiteks:

• Tablets in the Classroom: A Practical Guide to Planning and Deploying Large-Scale Tablet Initiatives (PDF)
• Bring Your Own Device To School (PDF)
• Tablets and Apps in Your School (PDF)
• Exploring Educational Content for iPad (PDF)
• Evaluating Apps for the Classroom (PDF)

Teie ülesanne on järgmine:

• Kirjeldage, kuidas kasutate praegu mobiilseadmeid oma õppetöös ja/või personaalses õppimises.
• Leidke üks viidatud materjalide või muude allikate põhjal üks hea idee mobiilseadmete kasutamisest teie õppeaines (või teid huvitavas õppimise kontekstis) ning kirjeldage seda.

Jääme teie huvitavaid blogipostitusi ootama pühapäevaks 11. oktoobriks.

Personaalse õpikeskkonna mõiste on haridustehnoloogia valdkonnas juba mõnda aega populaarne teema. Näiteks, juba kuus aastat on organiseeritud puhtalt personaalse õpikeskkonna kontseptsioonile keskendunud rahvusvahelist konverentsi. 2014 aasta suvel toimus see konverents Tallinna Ülikoolis Haridustehnoloogia keskuse teadurite eestvedamisel. Hoolimata iga-aastastest konverentsidest, on endiselt arusaam personaalsetest õpikeskkondadest väga erinev. Ning see erinevus jääbki. Mõned väidavad, et igal õppijal on olnud oma personaalne õpikeskkond ka enne tehnoloogia arengut ja on ka edaspidi, tänapäeval on see lihtsalt läbipõimitud tehnoloogiliste vahenditega. On neid teadureid, kes vaatlevad personaalse õpikeskkonna kontseptsiooni kui analüütilist vahendit mõistmaks digiajastul õppimises toimuvat. Selle grupi teadurite poolest antud mõiste pigem viitab õppija suuremale kontrollile ja vastutusele õppeprotsessis. Teised väidavad, et personaalne õpikeskkond on vaid kogum sotsiaalse meedia vahenditest võimaldades õppijal ise kokku panna see valik jättes kogu õppeprotsessi traditsioonilisena. Viimasel ajal liigub selle valdkonna “teadus” aga suunas, kus üritatakse leida võimalusi pakkuda personaalset õpikeskkonda institutsioonide (ülikoolide, koolide) poolt ning “liita” see institutsioonide õpihaldussüsteemidega. Selline lähenemine viitab väga selgelt tehnoloogilisele arusaamale õpikeskkondadest.

Mida me mõistame personaalse õpikeskkonna all ning milline see personaalne õpikeskkond välja näeb, sõltub ikkagi sellest, millisena iga õppija oma keskkonda tajub erinevatel ajahetkedel ja erinevate õpiprojektide raames, sest juba sõna personaalne viitab sellele, et siinkohal on õppija keskne figuur, kes otsustab ja vastutab.

Mis see personaalne õpikeskkond siis on?

Esiteks, reflekteeri oma ajaveebis, kuidas sina mõistad personaalse õpikeskkonna kontseptsiooni ning mis on sinu jaoks personaalne õpikeskkond, samal ajal viidates ka mõnele teadusartiklile.

Teiseks, mõtiskle, kuidas sa tajud oma personaalset õpikeskkonda oma magistriõpingute raames? Kas see on teistsugune võrreldes sinu varasemate õpingutega? Mil määral on see keskkond sinu koostatud ning mil määral on see nö peale surutud õppejõudude, kaastudengite poolt?

Kolmandaks, visualiseeri oma magistriõpingutega seotud personaalne õpikeskkond  näidates ära komponendid ja nende omavahelised seosed. Millistest osadest see koosneb? Milliseid vahendeid (inimesed, raamatud, spetsiaalsed programmid jne.) see sisaldab? Põhjenda, miks on sinu keskkond just selline? Siinkohal oleksid suureks abiks teie poolt tehtud joonised võrdlemaks kas ja kuivõrd me tajume oma personaalset õpikeskkonda magistriõpingute raames erinevalt ning kuivõrd õpetaja/õppejõud saab kontrollida õpikeskkondi. Konkreetseid visualiseerimise vahendeid on üsna keeruline soovitada, kuna inimestel on erinevad tasemed ning harjumused. Seega on valik teie ning soovitan siinkohal soojalt midagi uut proovida, sest selleks see kursus just ongi.

Personaalse õpikeskkonna teemaga seotud postituse tähtaeg on 29.09.2015. Teine nädal, nagu kokku leppisime, on siis aruteluks.

Kui mõni artikkel jääb kättesaamatuks, aga on huvi, siis võtke kindlasti õppejõududega ühendust. Loomulikult võib otsida ka ise materjali ning tugineda sellele.

Mõnusat algavat nädalat!

Meil on jäänud vaid kaks nädalat, et selle kursusega ametlikult ühele poole saada. Viimase teemana võtame vaatluse alla õpivõrgustikud. Seega mõtiskleme teemal, mis on võrgustik ning mis teeb ühest võrgustikust õpivõrgustiku…

Suhtevõrgustikest ja sotsiaalsetest võrgustikest on räägitud juba ammu, kuid õpivõrgustik on saanud populaarseks tänu veebi pidevale arengule ja sotsiaalse meedia levikule. Mitmed tehnoloogilised vahendid (olgu selleks siis LinkedIn, Twitter, Facebook, jne) võimaldavad tänapäeval luua erinevaid võrgustikke inimestega, kes asuvad geograafiliselt üksteisest kaugel. Üks nendest on õpivõrgustik. Nii nagu personaalne õpikeskkond, nii võib öelda ka, et õpivõrgustik on mingis mõttes eksisteerinud juba ammu, kuid ilma tehnoloogilise abita. Kuid just tehnoloogia on see, mis muudab õpivõrgustiku mõistet, selle olemust ja ulatust.

Õpivõrgustikke käsitletakse kui ühte uue õppimiskultuuri vältimatut osa. Õpetaja ei ole enam see, kes teadmisi jagab, vaid õppimine toimub erinevates võrgustikes kollektiivselt, õpitakse üksteiselt.

Peab tunnistama, et ülevaatlik materjal õpivõrgustike kohta eesti keeles kahjuks puudub. Küll aga tasub korra vaadata:

– e-Õppe arenduskeskus on pakkunud rida seminare “Võrgustik võrgutab”

– Lisaks on Ingrid Maadvere juhtimisel Haridustehnoloogide võrgustik

Nagu meil kombeks, on teemale lähenemine üsna vaba ning vaatluse alla võib võtta ükskõik missuguse huvi pakkuva aspekti. Siinkohal toon välja ka mõned võimalikud vaatenurgad, millele keskenduda:

– Mida tähendab sinu jaoks mõiste “(õpi)võrgustik”? Mis on need tunnused, mis on omased (õpi)võrgustikele?

– Millised on sinu isiklikud kogemused (õpi)võrgustikega? Kuidas need on toetanud sinu eesmärke, tegevusi, enesearengut? Mis on sinu jaoks olnud positiivset, mis negatiivset? Näiteks võib läbi viia analüüsi, kus sa võtad ette mõne võrgustiku ning sealolevad inimesed ja siis analüüsid oma võrgustikus olevaid inimesi:

— vanus

— organisatsioon

— sugu

— positsioon

— valdkond

— geograafiline asukoht

Millised mustrid siit kooruvad ja miks? Järgmiseks küsi endalt, kas sinu võrgustik on piisavalt mitmekesine, et toetada sinu tegevusi, sealhulgas enesearengut ja õppimist? Kas sinu võrgustik on innovatiivne, kas sinu võrgustikust tuleb uusi ideid?

– “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud” kursus kui üks potentsiaalne arenev õpivõrgustik. Kuidas sa tajud seda kursust õpivõrgustikuna, millistest elementidest see koosneb, kas võrgustikul on kindel keskne koht, liider või muutub see ajas, milliseid tehnoloogilisi vahendeid see võrgustik kasutab, et eksisteerida ning võrgustikuna areneda, millised mustrid hakkavad silma, mis sind selle võrgustiku juures üllatab, mida sa võiks oma võrgustikuga teha teistmoodi, et oma eesmärke saavutada jne…

Kuna võrgustikud on tihtipeale üsna suured, siis erinevate tehnoloogiliste vahendite abil saab neid visualiseerida, et hoomata, analüüsida ja mõista võrgustiku suurust ja olemust. Üheks kiireks LinkedIN võrgustiku visualiseerimise võimaluseks on näiteks  http://socilab.com. Selliseid võimalusi on teisigi. Seega, kui eelpool mainitud variandid mõtisklemisest ning kirjanduse lugemisest pole just kõige rohkem meelt mööda, siis üks võimalus viimaseks kodutööks on ka otsida ning järgi proovida mõni võrgustiku visualiseerimise/analüüsimise vahend ning oma kogemustest teistele teada anda. Mis valitud teenuse/vahendi juures töötas, millised olid väljakutsed, milliseid võimalusi pakub valitud vahend võrgustiku analüüsimiseks ja visualiseerimiseks jne.

Võimalikku inglisekeelset lisalugemist leiab kursuse ajaveebist lugemismaterjali lehelt, kuid nagu ikka, on teretulnud ka kõik muud leitud allikad ja huvitavad materjalid.

Niisiis viimase kahe nädala jooksul…

Esiteks: Vali õpivõrgustiku teemaga endale sobiv vaatenurk/vahend. Postita oma mõtted ajaveebi, mis sisaldavad vajadusel viiteid kirjandusele, analüüsivat ning reflekteerivat komponenti.

Tähtaeg: 26.11.2014 (et meil jääks aega need enne kontaktpäeva üle vaadata)

Teiseks: Viimistlege viimase kahe nädala jooksul ka oma grupitöö, et seda laupäeval, 29. 11.2014 tutvustada ning pange kirja ühe grupiliikme ajaveebi, kuidas grupitöö sujus ja mida selle toetamiseks kasutasite.

Tähtaeg: 29.11.2014

Kolmandaks: kuna kursus saab varsti läbi, siis selle kursuse kõige viimaseks nö ülesandeks saab olema refleksioon õpitule baseerudes kursuse alguses loodud ning kursuse keskel korrigeeritud personaalsele õpilepingule. Reflekteerimisel võiks aluseks võtta järgmised küsimused: Kuidas ma oma eesmärgid täitsin? Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Millised on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mida ma peaksin järgmisena tegema?

Tähtaeg: 29.11.2014

Neljandaks: registreerige end ÕIS’is eksamile ühele pakutud kuupäevadest.

Mõnusat pealehakkamist!

Varasemalt oleme me arutlenud selle üle, kuidas kasutada sotsiaalmeediat õppetöös. Õppetööst hoopis enam kasutavad inimesed sotsiaalmeediat oma mõtete, teadmiste ja hobide jagamiseks. Mitmete loovate erialade puhul (disainerid, fotograafid, jne) panevad inimesed oma paremate tööde näidistest kokku portfoolio. Sama lähenemist võib oma oskuste ja teadmiste tõestamiseks kasutada ka paljudes muudes kontekstides. Sellist õppija poolt loodud kogumikku materjalidest (digitaalselt), mis tõendavad õpitust arusaamist ja personaalset arengut nimetatakse e-portfoolioks. Tihtipeale lisatakse oma tööde juurde ka refleksioon, eneseanalüüs oma arengust tuues välja tugevused ja nõrkused ning edasised enesearendamise suunad.

e-Portfoolio mõistega täpsemalt tuttavaks saamiseks soovitame lugeda järgmiseid materjale:

• e-Portfoolio mõiste
• Erinevad e-portfoolio tarkvarad, tüübid, standardid
• Pädevuspõhine koolitus
• Väljakutsed ja barjäärid e-portfoolio kasutamisel

Lihtsamat e-portfooliot on võimalik luua sotsiaalse meedia vahendite abil, kuid keerukamate portfooliote jaoks on loodud spetsiaalsed e-portfoolio keskkonnad. Üheks tuntumaks e-portfoolio tarkvaraks on Mahara, kus igaüks saab kasutajaks registreeruda ning oma e-portfoolio luua. Teiseks levinud e-portfoolio tarkvaraks on Elgg, mis on viimastel aastatel arenenud pigem kogukonnasaitide loomise vahendiks. Selle peale on loodud ka Koolielu portaal, mida Eesti õpetajad võiksid e-portfoolio loomiseks kasutada.

e-Portfooliotega on tihedalt seotud pädevuste temaatika, sest erinevates valdkondades on pädevuste kirjeldamiseks ja hindamiseks loodud pädevusmudelid. Üheks rahvusvaheliselt levinud haridustehnoloogia pädevusmudeliks on ISTE pädevusmudel, millest on eri versioonid õpetajatele, õppijatele, haridustöötajatele, õpetajakoolitajatele ning arvutiõpetajatele. Eestis on ISTE pädevused lokaliseerinud ning kasutusele võtnud HITSA:

• ISTE digipädevuste standard õpetajatele (PDF)
• ISTE digipädevuste standard õppijatele (PDF)
• ISTE digipädevuste standard haridusvaldkonna administratiivtöötajatele (PDF)

Õpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste juurde on koostatud ka 5-astmeline hindamismudel (PDF).

Varasematel aastatel oleme me haridustehnoloogia magistriõppe sisseastumiseksamil ühe osana hinnanud ka kandidaatide e-portfooliot. Sel aastal otsustasime me selle sisseastumistingimustest välja jätta, et rohkem võimalikke kandidaate saada. Seetõttu on e-portfoolio ilmselt ainult osadel teist.

Selle nädala ülesanne jaguneb sõltuvalt e-portfoolio olemasolust kaheks:

• Magistrandid, kes juba omavad e-portfooliot, võtke see ette ning analüüsige oma e-portfooliot lähtudes nädala lugemismaterjalidest ja e-portfoolio keskkondade võimalustest. Mida annaks paremaks muuta? Kas ja millise pädevusmudeliga on teie portfoolios esitatu seotud? Mis tüüpi on teie e-portfoolio? Kas seda saaks edukalt rakendada teie pädevuste mõistmiseks ning tõendamiseks?
• Magistrandid, kel veel oma e-portfoolio puudub, võiksid e-portfoolio kavandada. Milliseid vahendeid kasutaksite e-portfoolio loomiseks? Miks just neid? Milliseid materjale kavatsete esitada oma teadmiste ja oskuste tõendamiseks? Mõned viited näidisportfooliotele leiate haridustehnoloogia õppekava kodulehekülje arhiivikoopiast.

Kõik mõtted/ideed/kriitika/kogemused, mis e-portfooliote ja pädevuste teemaga tekivad, on teie ajaveebides väga teretulnud.

Ootame teie postitusi nädala jooksul, et teine nädal jääks arutelude jaoks.

Neljas teema annab ülevaate õpikeskkondadega seotud standarditest ja tehnoloogiatest ning nendel põhinevatest tarkvararakendustest. See on eelnevatest teemadest natuke praktilisem. Kõigepealt palume tutvuda lugemismaterjaliga ja seal viidatud linkidega.

Seejärel palume katsetada mõningaid teie jaoks seni tundmatuid vahendeid alljärgnevast loetelust. Siia on valitud eelkõige sellised vahendid, mis sobivad avatud õpikeskkonnas toimuvatel kursustel kas rühmas või personaalselt kasutamiseks. Välja on jäetud kõik õppesisu koostamisega seonduvad vahendid (wikid, SlideShare, Prezi, jne), kuna õppematerjalidele keskendub meil kevadel eraldi kursus.

Vookogud ja personaalsed avalehed:

• Feedly
• Netvibes

Ühisjärjehoidjad:

• Delicious
• Diigo

Mikroblogid:

• Twitter

Kirjandusallikate jagamine:

• Mendeley
• Zotero
• CiteULike

Märkmed ja veebiklipid:

• Evernote
• Pocket

Veebikonverentsid:

• Skype
• Google Hangout
• AnyMeeting
• Facetime (Mac, iOS)

Widgetid:

• WordPress
• Koolielu

Muud kasulikud vahendid:

• paper.li
• Doodle
• IFTTT

Me ei ütle otseselt, mitut vahendit te siit katsetama peaks. Mõned võtavad rohkem aega, mõned vähem. Kindlasti võiksite te katsetada mingit vookogu (näiteks Feedly), kui te veel seda ei kasuta. Vookogu kasutamine muudab magistriõppe kursustel toimuva jälgimise oluliselt mugavamaks.

Oma postituses võiksite te kirjeldada varasemaid ja uusi kogemusi lugemismaterjalides kirjeldatud tehnoloogiatega ja siin postituses viidatud vahenditega ning arutleda nende kasutusvõimaluste üle õppetöös. Loomulikult on oodatud viited ka teistele sarnastele vahenditele, mida mina siin välja toonud pole. Jääme teie postitusi ootama pühapäevaks 26. oktoobriks.

Romil’i mõte sobib väga hästi selle nädala teema sissejuhatuseks

“Otseselt kui peaksin ainult enda vaatenurgast vastama, siis minu jaoks seostub õpikeskkonna mõistega midagi personaalset/isiklikku, mitte midagi õpihaldussüsteemi sarnast”

Personaalse õpikeskkonna mõiste on haridustehnoloogia valdkonnas viimasel ajal väga populaarseks teemaks kujunenud. Juba viis aastat on organiseeritud puhtalt personaalse õpikeskkonna kontseptsioonile keskendunud rahvusvahelist konverentsi. Sellel suvel toimus see konverents Tallinna Ülikoolis Haridustehnoloogia keskuse teadurite eestvedamisel. Hoolimata iga-aastastest konverentsidest, ei ole veel välja kujunenud väga selget arusaama, mis on personaalne õpikeskkond ning kuidas seda hariduses rakendada. Mõned väidavad, et igal õppijal on olnud oma personaalne õpikeskkond ka enne tehnoloogia arengut ja on ka edaspidi, tänapäeval on see lihtsalt läbipõimitud tehnoloogiliste vahenditega. On neid teadureid, kes vaatlevad personaalse õpikeskkonna kontseptsiooni kui analüütilist vahendit mõistmaks digiajastul õppimises toimuvat. Selle grupi teadurite poolest antud mõiste pigem viitab õppija suuremale kontrollile ja vastutusele õppeprotsessis. Teised väidavad, et personaalne õpikeskkond on vaid kogum sotsiaalse meedia vahenditest võimaldades õppijal ise kokku panna valik sobivatest vahenditest jättes kogu õppeprotsessi traditsioonilisena. Viimasel ajal liigub selle valdkonna “teadus” aga suunas, kus üritatakse leida võimalusi pakkuda personaalset õpikeskkonda institutsioonide (ülikoolide, koolide) poolt ning “liita” see institutsioonide õpihaldussüsteemidega. Selline lähenemine viitab väga tehnoloogilisele arusaamale õpikeskkondadest.

Mida me mõistame personaalse õpikeskkonna all ning milline see personaalne õpikeskkond välja näeb, sõltub ikkagi sellest, millisena iga õppija oma keskkonda tajub erinevatel ajahetkedel ja erinevate õpiprojektide raames, sest juba sõna personaalne viitab sellele, et siinkohal on õppija keskne figuur, kes otsustab ja vastutab.

Meenutades esimestel nädalatel defineeritud õpikeskkonna mõistet, võta esiteks ette mõni personaalset õpikeskkonda kajastav artikkel ning reflekteeri oma ajaveebis, kuidas sina mõistad personaalse õpikeskkonna kontseptsiooni ning mis on sinu jaoks personaalne õpikeskkond.

Teiseks mõtiskle, kuidas sa tajud oma personaalset õpikeskkonda oma magistriõpingute raames? Kas see on teistsugune võrreldes sinu varasemate õpingutega? Mil määral on see keskkond sinu koostatud ning mil määral on see nö peale surutud (näiteks pean kasutama IVA, kuna mingil kursusel on see keskne vahend)?

Kolmandaks visualiseeri oma magistriõpingutega seotud personaalne õpikeskkond  näidates ära komponendid ja nende omavahelised seosed. Millistest osadest see koosneb? Milliseid vahendeid (inimesed, raamatud, spetsiaalsed programmid jne.) see sisaldab? Põhjenda, miks on sinu keskkond just selline? Siinkohal oleksid suureks abiks teie poolt tehtud joonised võrdlemaks kas ja kuivõrd me tajume oma personaalset õpikeskkonda magistriõpingute raames erinevalt ning kuivõrd õpetaja/õppejõud saab kontrollida õpikeskkondi. Konkreetseid visualiseerimise vahendeid on üsna keeruline soovitada, kuna inimestel on erinevad tasemed ning harjumused. Seega on valik teie ning soovitan siinkohal soojalt midagi uut proovida, sest selleks see kursus just ongi.

Personaalse õpikeskkonna teemaga seotud postituse tähtaeg on 12.10.2013.

Kui mõni artikkel jääb kättesaamatuks, aga on huvi, siis võtke kindlasti õppejõududega ühendust. Loomulikult võib otsida ka ise materjali ning tugineda sellele.

Mõnusat algavat nädalat!

Hea meel on tõdeda, et kõik on hoo sisse saanud ning kursus on kohe asjalikult pihta hakanud.

Sellel ajal, kui me veedame natuke aega teie esimesi postitusi lugedes ning neist kokkuvõtteid tehes, pakume välja järgnevaks kaheks nädalaks uue teema – õpihaldussüsteemid ja sotsiaalne meedia õpikeskkonnana.

Tehnoloogia areng on toonud meile erinevad õpihaldussüsteemid (Blackboard, IVA, Moodle jne.) ning mitmesugused sotsiaalse meedia vahendid ja “äpid” (Facebook, ajaveeb, wiki, Evernote jne.), mida õpikeskkondadena või nende osana kasutada. Olles oma olemuselt erinevad (õpihaldussüsteemid/sotsiaalse meedia vahendid), pakuvad nad ka erinevaid võimalusi ning “lubavusi” (ingl. k. affordance) õpiprotsesside loomiseks ja toetamiseks.

Sellel nädalal konkreetseid küsimusi või nö selgelt defineeritud “ülesannet” ei ole. Kuna teema on oma olemuselt ääretult lai, siis pigem on igaühe enda otsustada, mida täpsemalt selle teemaga seoses ette võtta. Vastavalt eelmisel nädalal mõtiskletud õpikeskkonna mõistele on igal ühel teist kindlasti oma kindel huvi ning fookus, omad kogemused õpihaldussüsteemide ja sotsiaalse meediaga kas õppijana või õpetajana ja seega ei soovi me neid konkreetse ülesande kirjeldusega piirata.

Ühesõnaga, millest üks postitus kirjutada, on teie valik. Võimalusi on siin palju. Näiteks võib järgmised kaks nädalat veeta erinevaid õpihaldussüsteeme või sotsiaalse meedia vahendeid võrreldes, mõtiskledes ja analüüsides nende positiivsete külgede ja puuduste üle nii õppija kui õpetaja vaatenurgast

või

kas ja mil moel täidab õpihaldussüsteem või sotsiaalse meedia vahendid õpikeskkonna rolli (võttes aluseks teie enda eelmisel nädalal defineeritud õpikeskkonna definitsiooni)

või

hoopis leida mõnest artiklist mõni huvitav probleem, küsimus ning selle üle arutleda

või

olete just valimas koolile õpihaldussüsteemi ning siinkohal oleks hea võimalus pakkuda teistele ülevaadet teie valikutest ning analüüsi

või

huvitab teid hoopis, mis rolli mängivad sotsiaalse meedia vahendid hariduses

või …

Oluline, et postituses on analüüsivat ja reflekteerivat komponenti segatuna oma kogemustega ning loetuga, aga konkreetne teema (mis sellel nädalal on õpihaldussüsteemid ja sotsiaalne meedia õpikeskkonnana) vaatenurk jääb teie valida. Arvame, et selline lähenemine loob võimaluse esitada erinevaid mõtteid, erinevaid argumente ning arusaamu rikastades meie oma maailmapilti õpikeskkondadest ning nende võimalikest aspektidest.

Juhul, kui sul on mõni huvitav näide, kuidas sotsiaalse meedia vahendeid/digitaalset tehnoloogiat saaks kasutada õpikeskkonna loomisel (või üldiselt õppetöös) ning sa arvad, et ka teised võiks sellest ideid saada, postita ka see oma isiklikku ajaveebi. See kursus on just selleks, et oma kogemusi jagada.

Kursuse ajaveebis, artiklite ja õppematerjalide alt leiab nimekirja võimalikest teemakohastest artiklitest, kuid väga teretulnud on ka kõik muud allikad, peaasi, et postitusest peegeldub, et midagi on juurde loetud.

Postita võimalusel oma mõtisklused isiklikku ajaveebi hiljemalt 1.10. südaööks, sest siis jääb paar päeva aega veel kursusekaaslaste ajaveebides ringi kolada, nende mõtteid lugeda ja kommenteerida.

Mõnusat pealehakkamist!

Enne, kui sisulise poolega tegelema hakkame, siis kõigepealt …

… loo isiklik ajaveeb või võta kasutusele olemasolev. Kui kasutad ajaveebi ka teistel eesmärkidel, palun loo eraldi kategooria selle kursuse jaoks.

… registreeri oma ajaveeb EduFeedris.

… postita lühike enesetutvustus ning kogemused sotsiaalse meediaga nii vabal ajal, töö kui õppimise eesmärgil.

… mõtiskle, mida soovid siit kursuselt kaasa võtta ning pane kirja esimene versioon õpilepingust. Õpilepingu kohta leiad rohkem infot I kontaktpäeva slaididest.

Esimene sisuline postitus kui sissejuhatus teemasse:

Postita oma mõtted seoses õpikeskkondadega ning too välja need aspektid/funktsioonid, mis on sinu jaoks õpikeskkonna juures olulised. Kursuse sisulist osa alustame mõiste “õpikeskkond” defineerimisega, mis saab olema aluseks kursusel käsitletavatele teistele teemadele. Õpikeskkond mängib õppeprotsessis olulist rolli, kuid samas võib õpikeskkonda mõista väga mitmeti. Esimese kahe nädalase bloki eesmärk on uurida natuke kirjandust õpikeskkondadest ning pakkuda välja oma arusaam õpikeskkonnast, olgu see siis füüsiline, virtuaalne või kombinatsioon.

Sissejuhatuseks teemasse soovitame lugeda midagi järgnevatest …

• Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata & M. Laanpere (toim.), Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat (lk. 11-14). Tallinn: TLÜ Informaatika Instituut. [PDF]
• Dillenbourg, P., Schneider, D., Paraskevi, S. (2002). Virtual Learning Environments. In A. Dimitracopoulou (Ed.), Proceedings of the 3rd Hellenic Conference on Information & Communication Technologies in Education (pp. 3-18). Rhodes: Kastaniotis Editions. [PDF]
• Wilson, B. G. (1995). Metaphors for Instruction: Why We Talk about Learning Environments. Educational Technology, 35(5), 25-30. Loetud aadressil http://carbon.ucdenver.edu/~bwilson/wils95
• Hiemstra, R. (1991). Creating Environments for Effective Adult Learning. San Francisco: Jossey-Bass. Loetud aadressil http://www-distance.syr.edu/leindex.html

… või otsida ise midagi. Eelpool nimetatud kirjandus ei ole tingimata kohustuslik. Kasutada võib mitmesuguseid allikaid, teiste definitsioone (sellisel juhul koos korrektse viitega), kui need juba ühtivad sinu arvamusega kui ka ise sõnastada õpikeskkonna mõiste. Ühesõnaga, mida mõtlen õpikeskkonna all kui ma seda sõna kasutan.

Lisaks enda postitusele ootame ka aktiivset kursusekaaslaste ajaveebide jälgimist ja kommenteerimist, seda kindlasti aga teisel nädalal (15-21.09).

Kogu eelnev võiks valmida 14.09. südaööks.

Julget pealehakkamist!