Rubriik: Ülesanded

VI teema: õpivõrgustikud

Meil on jäänud vaid kaks nädalat, et selle kursusega ametlikult ühele poole saada. Viimase teemana võtame vaatluse alla õpivõrgustikud, teema, millega me ka esimesel kontaktpäeval juba natuke alustasime. Meeldetuletuseks allpoololev foto esimesest päevast, mis näitab juba küllaltki kontaktitihedat võrgustikku.

photo

Seega mõtiskleme teemal, mis on võrgustik ning mis teeb ühest võrgustikust õpivõrgustiku…

Suhtevõrgustikest ja sotsiaalsetest võrgustikest on räägitud juba ammu, kuid õpivõrgustik on saanud populaarseks tänu veebi pidevale arengule ja sotsiaalse meedia levikule. Mitmed tehnoloogilised vahendid võimaldavad tänapäeval luua erinevaid võrgustikke inimestega, kes asuvad geograafiliselt üksteisest kaugel. Üks nendest on õpivõrgustik. Nii nagu personaalne õpikeskkond, nii võib öelda ka, et õpivõrgustik on mingis mõttes eksisteerinud juba ammu, kuid ilma tehnoloogilise abita. Kuid just tehnoloogia on see, mis muudab õpivõrgustiku mõistet, selle olemust ja ulatust.

Õpivõrgustikke käsitletakse kui ühte uue õppimiskultuuri vältimatut osa. Õpetaja ei ole enam see, kes teadmisi jagab, vaid õppimine toimub erinevates võrgustikes kollektiivselt, õpitakse üksteiselt.

Peab tunnistama, et ülevaatlik materjal õpivõrgustike kohta eesti keeles kahjuks puudub. Küll aga tasub korra vaadata:

– e-Õppe arenduskeskus on pakkunud rida seminare “Võrgustik võrgutab”

– Lisaks on Ingrid Maadvere juhtimisel Haridustehnoloogide võrgustik

Selle viimase nädala tegevused on plaanitud üsna “mõtisklevad” ja “arutlevad” kombineerides oma kogemusi ja arusaamu kirjandusest leituga:

Nagu ikka, on teemale lähenemine üsna vaba ning vaatluse alla võib võtta ükskõik missuguse huvi pakkuva aspekti. Aga siinkohal toon välja ka mõned võimalikud vaatenurgad, millele keskenduda:

– Mida tähendab sinu jaoks mõiste “(õpi)võrgustik”? Mis on need tunnused, mis on omased (õpi)võrgustikele?

– Millised on sinu isiklikud kogemused (õpi)võrgustikega? Kuidas need on toetanud sinu eesmärke, tegevusi, enesearengut? Mis on sinu jaoks olnud positiivset, mis negatiivset?

– “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud” kursus kui üks potentsiaalne arenev õpivõrgustik. Kuidas sa tajud seda kursust õpivõrgustikuna, millistest elementidest see koosneb, kas võrgustikul on kindel keskne koht, liider või muutub see ajas, milliseid tehnoloogilisi vahendeid see võrgustik kasutab, et eksisteerida ning võrgustikuna areneda jne…

Võimalikku inglisekeelset lisalugemist leiab kursuse ajaveebist lugemismaterjali lehelt, kui nagu ikka, on teretulnud ka kõik muud leitud allikad ja huvitavad materjalid.

Niisiis…

Esiteks: Postita oma mõtted ajaveebi, mis sisaldavad viiteid kirjandusele, analüüsivat ning reflekteerivat komponenti.

Teiseks: Viimistlege viimase kahe nädala jooksul ka oma grupitöö, et seda pühapäeval, 1. 12.2013 tutvustada.

Kolmandaks: kuna kursus saab varsti läbi, siis selle kursuse kõige viimaseks nö ülesandeks saab olema refleksioon õpitule baseerudes kursuse alguses loodud ning kursuse keskel korrigeeritud personaalsele õpilepingule. Reflekteerimisel võiks aluseks võtta järgmised küsimused: Kuidas ma oma eesmärgid täitsin? Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Millised on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mida ma peaksin järgmisena tegema?

Tähtaajaks on pühapäev 1.12.2013. 

V teema: e-portfoolio ja pädevused

Varasemalt oleme me arutlenud selle üle, kuidas kasutada sotsiaalmeediat õppetöös. Õppetööst hoopis enam kasutavad inimesed sotsiaalmeediat oma mõtete, teadmiste ja hobide jagamiseks. Mitmete loovate erialade puhul (disainerid, fotograafid, jne) panevad inimesed oma paremate tööde näidistest kokku portfoolio. Sama lähenemist võib oma oskuste ja teadmiste tõestamiseks kasutada ka paljudes muudes kontekstides. Sellist õppija poolt loodud kogumikku materjalidest (digitaalselt), mis tõendavad õpitust arusaamist ja personaalset arengut nimetatakse e-portfoolioks. Tihtipeale lisatakse oma tööde juurde ka refleksioon, eneseanalüüs oma arengust tuues välja tugevused ja nõrkused ning edasised enesearendamise suunad.

e-Portfoolio mõistega täpsemalt tuttavaks saamiseks soovitame lugeda järgmiseid materjale:

Lihtsamat e-portfooliot on võimalik luua sotsiaalse meedia vahendite abil, kuid keerukamate portfooliote jaoks on loodud spetsiaalsed e-portfoolio keskkonnad. Üheks tuntumaks e-portfoolio tarkvaraks on Mahara, kus igaüks saab kasutajaks registreeruda ning oma e-portfoolio luua. Teiseks levinud e-portfoolio tarkvaraks on Elgg, mis on viimastel aastatel arenenud pigem kogukonnasaitide loomise vahendiks. Selle peale on loodud ka Koolielu portaal, mida meie nägemuses Eesti õpetajad võiksid e-portfoolio loomiseks kasutada.

e-Portfooliotega on tihedalt seotud pädevuste temaatika, sest erinevates valdkondades on pädevuste kirjeldamiseks ja hindamiseks loodud pädevusmudelid. Järjest olulisemaks peetakse õppija individuaalset arengut ning tema saavutusi, mida on tihtipeale väga raske suruda teatud kindlatesse hindamise raamidesse ja standarditesse. Seda on juba ka maininud Tuuli oma ajaveebis: “Samuti on muutumas personali arendusvaldkonna hindamismudelid: koolitustel osalemise tundide ja testide tulemuste loendamise asemel pööratakse enam tähelepanu õppija eesmärgipärase töösoorituse hindamisele ja osutatud teeninduskvaliteedile”.

Hetkel on Eestis haridustehnoloogiliste pädevuste alal natuke segane olukord. Aastatel 2009-2011 oli e-Õppe Arenduskeskuse juures töörühm, kes töötas välja õpetajate ja õppejõudude haridustehnoloogilised pädevused. See pädevusmudel koosnes 19 pädevusest, mis olid jagatud 4 gruppi. Iga pädevuse hindamiskriteeriumid olid omakorda kirjeldatud 5 tasemel. Pädevusmudel arvestas Eesti olusid ning oli mõeldud eelkõige kõrgkoolide õppejõududele ning kutseõppeasutuste õpetajatele. Sellega paralleelselt töötas Tiigrihüppe Sihtasutuse juures töörühm, kes võttis oma pädevusmudeli koostamisel aluseks rahvusvahelise ISTE NETS-T pädevusmudeli, kohandas selle Eesti üldhariduskoolide konteksti ning lisas iga pädevuse juurde hindamiskriteeriumid 5 tasemel. e-Õppe Arenduskeskus omakorda tõlkis 2012. aastal ISTE pädevusmudeli kolm versiooni (õpetajatele, õppijatele, haridusvaldkonna administratiivtöötajatele) täies mahus eesti keelde. Hetkel on nende juurest puudu hindamiskriteeriumid, mille alusel saaks hinnata pädevuse omamise taset.

Viited pädevusmudelitele:

Osa teist juba omab e-portfooliot, sest see oli haridustehnoloogia magistriõppesse sisseastumisel vajalik. Teine osa veel ei oma e-portfooliot või pole seda teadlikult arendanud.

Neile, kes juba omavad e-portfooliot, võtke see ette ning analüüsige oma e-portfooliot lähtudes nädala lugemismaterjalidest ja e-portfoolio keskkondade võimalustest. Mida annaks paremaks muuta? Kas ja millise pädevusmudeliga on teie portfoolios esitatu seotud? Mis tüüpi on teie e-portfoolio? Kas seda saaks edukalt rakendada teie pädevuste mõistmiseks ning tõendamiseks?

Neile, kel veel oma e-portfoolio puudub, võiksid e-portfoolio kavandada. Milliseid vahendeid kasutaksite e-portfoolio loomiseks? Miks just neid? Milliseid materjale kavatsete esitada oma teadmiste ja oskuste tõendamiseks? Mõned viited näidisportfooliotele leiate haridustehnoloogia õppekava koduleheküljelt.

Kõik mõtted/ideed/kriitika/kogemused, mis e-portfooliote ja pädevuste teemaga tekivad, on teie ajaveebides väga teretulnud.

Selle eelviimase teemaga võiksime ühele poole saada 17. novembri südaööks.

PS. Viimaste nädalate väga oluliste tähtaegade tõttu ei ole veel jõudnud kokkuvõtete tegemiseni, aga need tulevad nüüd lähipäevil kindlasti. Vabandused!

IV teema: Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine

Neljas teema annab ülevaate õpikeskkondadega seotud standarditest ja tehnoloogiatest ning nendel põhinevatest tarkvararakendustest. See on eelnevatest teemadest natuke praktilisem ning nüüd on see koht, kus võiks tõepoolest mõnda tarkvararakendust ise järgi proovida.

Alustada võiks vast lugemismaterjaliga, mille on kokku pannud meie keskuse teadur ning selle kursuse üks koostajatest Hans Põldoja.

Seejärel võiks mõned tundmatud vahendid alljärgnevast loetelust ette võtta. Siia on valitud eelkõige sellised vahendid, mis sobivad avatud õpikeskkonnas toimuvatel kursustel kas rühmas või personaalselt kasutamiseks. Välja on jäetud kõik õppesisu koostamisega seonduvad vahendid (wikid, SlideShare, Prezi, LeMill jne), kuna õppematerjalidest täpsemalt räägib teile järgmisel poolaastal Hans.

Vookogud ja personaalsed avalehed:

Ühisjärjehoidjad:

Mikroblogid:

Kirjandusallikate jagamine:

Märkmed ja veebiklipid:

Veebikonverentsid:

Widgetid:

Muud kasulikud vahendid:

Ma ei taha ette anda konkreetset numbrit, mitut vahendit te siit katsetama peaks. Mõned võtavad rohkem aega, mõned vähem. Kindlasti võiksite te katsetada mingit vookogu (näiteks Google Reader), kui te veel seda ei kasuta. Vookogu kasutamine muudab magistriõppe kursustel toimuva jälgimise oluliselt mugavamaks. Kui te leiate aga hoopis mõne muu huvitava ja paljulubava vahendid, mida siin loetletud ei ole, siis ka need on väga teretulnud.

Oma postituses võiksite te kirjeldada varasemaid ja uusi kogemusi lugemismaterjalides kirjeldatud tehnoloogiatega ja siin postituses viidatud vahenditega ning arutleda nende kasutusvõimaluste üle õppetöös. Igaühe kogemust erinevate tehnoloogiatega saaks ju teised edukalt oma töid ja tegemisi planeerides ära kasutada. Loomulikult on oodatud viited ka teistele sarnastele vahenditele, mida siin välja toodud pole.

Lisaks, kuna me oleme jõudnud kursusega poole peale, siis oleks õige aeg korra üle vaadata oma kursuse alguses koostatud õpileping ning seda vajadusel kohendada. Kohendatud õpileping võiks olla välja toodud eraldi postitusena, kus on ära toodud ka reflektsioon, kas, kuidas ja miks on õpilepingus kirjapandu muutunud.

Seekord on tähtajaks pühapäev, 3. november.

Ja ilusat koolivaheaega ning puhkust kõigile õpetajatele!

III teema: Personaalsed õpikeskkonnad

Kui me eelmistel nädalatel võtsime vaatluse alla õpihaldussüsteemid ja sotsiaalse meedia õpikeskkonnana, siis sellel nädalal oleks loogiline samm liikuda personaalse õpikeskkonna mõiste juurde. Personaalse õpikeskkonna mõiste on haridustehnoloogia valdkonnas viimasel ajal väga populaarseks teemaks kujunenud. Juba neli aastat on organiseeritud puhtalt personaalse õpikeskkonna kontseptsioonile keskendunud rahvusvahelist konverentsi. Hoolimata iga-aastastest konverentsidest, ei ole veel välja kujunenud väga selget arusaama, mis on personaalne õpikeskkond ning kuidas seda hariduses rakendada. Mõned väidavad, et igal õppijal on olnud oma personaalne õpikeskkond ka enne tehnoloogia arengut ja on ka edaspidi, tänapäeval on see lihtsalt läbipõimitud tehnoloogiliste vahenditega. On neid teadureid, kes vaatlevad personaalse õpikeskkonna kontseptsiooni kui analüütilist vahendit mõistmaks digiajastul õppimises toimuvat. Selle grupi teadurite poolest antud mõiste pigem viitab õppija suuremale kontrollile ja vastutusele õppeprotsessis. Teised väidavad, et personaalne õpikeskkond on vaid kogum sotsiaalse meedia vahenditest võimaldades õppijal ise kokku panna valik sobivatest vahenditest jättes kogu õppeprotsessi traditsioonilisena. Viimasel ajal liigub selle valdkonna “teadus” aga suunas, kus üritatakse leida võimalusi pakkuda personaalset õpikeskkonda institutsioonide (ülikoolide, koolide) poolt ning “liita” see institutsioonide õpihaldussüsteemidega. Selline lähenemine viitab väga tehnoloogilisele arusaamale õpikeskkondadest.

Mida me mõistame personaalse õpikeskkonna all ning milline see personaalne õpikeskkond välja näeb, sõltub ikkagi sellest, millisena iga õppija oma keskkonda tajub erinevatel ajahetkedel ja erinevate õpiprojektide raames, sest juba sõna personaalne viitab sellele, et siinkohal on õppija keskne figuur, kes otsustab ja vastutab.

Meenutades esimestel nädalatel defineeritud õpikeskkonna mõistet, võta esiteks ette mõni personaalset õpikeskkonda kajastav artikkel ning reflekteeri oma ajaveebis, kuidas sina mõistad personaalse õpikeskkonna kontseptsiooni ning mis on sinu jaoks personaalne õpikeskkond.

Teiseks mõtiskle, kuidas sa tajud oma personaalset õpikeskkonda oma magistriõpingute raames? Kas see on teistsugune võrreldes sinu varasemate õpingutega? Mil määral on see keskkond sinu koostatud ning mil määral on see nö peale surutud (näiteks pean kasutama IVA, kuna mingil kursusel on see keskne vahend)?

Kolmandaks visualiseeri oma magistriõpingutega seotud personaalne õpikeskkond  näidates ära komponendid ja nende omavahelised seosed. Millistest osadest see koosneb? Milliseid vahendeid (inimesed, raamatud, spetsiaalsed programmid jne.) see sisaldab? Põhjenda, miks on sinu keskkond just selline? Joonised oleksid meil heaks baasmaterjaliks võrdlemaks kas ja kuivõrd me tajume oma personaalset õpikeskkonda magistriõpingute raames erinevalt ning kuivõrd õpetaja/õppejõud saab kontrollida õpikeskkondi. Konkreetseid visualiseerimise vahendeid on üsna keeruline soovitada, kuna inimestel on erinevad tasemed ning harjumused. Seega on valik teie ning soovitan siinkohal soojalt midagi uut proovida, sest selleks see kursus just ongi.

Personaalse õpikeskkonna teemaga seotud postituse tähtaeg on 20.10.2013.

Kui mõni artikkel jääb kättesaamatuks, aga on huvi, siis võtke kindlasti minuga ühendust. Loomulikult võib otsida ka ise materjali ning tugineda sellele.

Mõnusat algavat nädalat!

II teema: Õpihaldussüsteemid ja sotsiaalne meedia õpikeskkonnana

Sellel ajal, kui ma veedan aega teie esimesi postitusi lugedes ning neist kokkuvõtteid tehes, pakun välja järgnevaks kaheks nädalaks uue teema – õpihaldussüsteemid ja sotsiaalne meedia õpikeskkonnana.

Tehnoloogia areng on toonud meile erinevad õpihaldussüsteemid (Blackboard, IVA, Moodle jne.) ning mitmesugused sotsiaalse meedia vahendid (Facebook, ajaveeb, wiki, jne.), mida õpikeskkondadena kasutada. Olles oma olemuselt erinevad, pakuvad nad ka erinevaid võimalusi ning “lubavusi” (ingl. k. affordance) õpiprotsesside toetamiseks.

Sellel nädalal konkreetseid küsimusi või nö selgelt defineeritud “ülesannet” ei ole. Pigem on igaühe enda otsustada, mida täpsemalt selle teemaga seoses ette võtta. Igal ühel teist on kindlasti oma kindel huvi ning fookus, omad kogemused õpihaldussüsteemide ja sotsiaalse meediaga kas õppijana või õpetajana ja seega ei soovi ma neid konkreetse ülesande kirjeldusega piirata.

Ühesõnaga, millest üks postitus kirjutada, on teie valik. Võimalusi on siin palju. Näiteks võib järgmised kaks nädalat veeta erinevaid õpihaldussüsteeme või sotsiaalse meedia vahendeid võrreldes, mõtiskledes ja analüüsides nende positiivsete külgede ja puuduste üle nii õppija kui õpetaja vaatenurgast või kas ja mil moel täidab õpihaldussüsteem või sotsiaalse meedia vahendid õpikeskkonna rolli (võttes aluseks teie enda eelmisel nädalal defineeritud õpikeskkonna definitsiooni) või hoopis leida mõnest artiklist mõni huvitav probleem, küsimus ning selle üle arutleda või olete just valimas koolile õpihaldussüsteemi ning teete ülevaate või huvitab teid hoopis, mis rolli mängivad sotsiaalse meedia vahendid hariduses… Oluline, et postituses on analüüsivat ja reflekteerivat komponenti segatuna oma kogemustega ning loetuga, aga konkreetne teema (mis sellel nädalal on õpihaldussüsteemid ja sotsiaalne meedia õpikeskkonnana) vaatenurk jääb teie valida. Ma arvan, et selline lähenemine loob võimaluse esitada erinevaid mõtteid, erinevaid argumente ning arusaamu rikastades meie oma maailmapilti õpikeskkondadest ning nende võimalikest aspektidest.

Juhul, kui sul on mõni huvitav näide, kuidas sotsiaalse meedia vahendeid/digitaalset tehnoloogiat saaks kasutada õpikeskkonna loomisel (või üldiselt õppetöös) ning sa arvad, et ka teised võiks sellest ideid saada, postita ka see oma isiklikku ajaveebi (ei ole kohustuslik).

Kursuse ajaveebis artiklite ja õppematerjalide alt leiab nimekirja võimalikest teemakohastest artiklitest, kuid väga teretulnud on ka kõik muud allikad, peaasi, et postitusest peegeldub, et midagi on juurde loetud.

Postita oma mõtisklused isiklikku ajaveebi hiljemalt 6.10. südaööks ning kindlasti soovitan ka kursusekaaslaste mõtteid lugeda.

Mõnusat pealehakkamist!

I teema: õpikeskkonnad

Alustame siis esimese teemaga. Enne, kui sisulise poolega tegelema hakkame, siis kõigepealt…

…loo isiklik ajaveeb või võta kasutusele olemasolev. Kui kasutad ajaveebi ka teistel eesmärkidel, palun loo eraldi kategooria selle kursuse jaoks.

…registreeri oma ajaveeb Edufeedrs. Teadmiseks, et Edufeedr küsib registreerimisel ka e-posti aadressi, aga seda avalikult ei kuvata. Seda näen vaid mina Edufeedr’sse sisselogides.

…Postita lühike enesetutvustus ning kogemused sotsiaalse meediaga nii vabal ajal, töö kui õppimise eesmärgil.

…Mõtiskle, mida soovid siit kursuselt kaasa võtta ning pane kirja esimene versioon õpilepingust. Õpilepingu näite saad esimese kontaktpäeva slaididest.

…Postita oma mõtted seoses õpikeskkonnaga ning too välja need aspektid/funktsioonid, mis on teie jaoks õpikeskkonna juures olulised.. Kursuse sisulist osa alustame mõiste “õpikeskkond” defineerimisega, mis saab olema aluseks kursusel käsitletavatele teistele teemadele. Õpikeskkond mängib õppeprotsessis olulist rolli, kuid samas võib õpikeskkonda mõista väga mitmeti. Esimese kahe nädalase bloki eesmärk on uurida natuke kirjandust õpikeskkondadest ning pakkuda välja oma arusaam õpikeskkonnast, olgu see siis füüsiline, virtuaalne või kombinatsioon.

Kursuse ajaveebis olen teemade kaupa välja pakkunud rida artikleid ja raamatuid, mis on soovituslikud. Lisaks pakutud materjalidele, innustame teid ise otsima sobivaid allikaid ning nende põhjal reflekteerima.

Sissejuhatuseks teemasse soovitan lugeda midagi järgnevatest:

  • Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata & M. Laanpere (toim.), Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat (lk. 11-14). Tallinn: TLÜ Informaatika Instituut. [PDF]
  • Dillenbourg, P., Schneider, D., Paraskevi, S. (2002). Virtual Learning Environments. In A. Dimitracopoulou (Ed.), Proceedings of the 3rd Hellenic Conference on Information & Communication Technologies in Education (pp. 3-18). Rhodes: Kastaniotis Editions. [PDF]
  • Wilson, B. G. (1995). Metaphors for Instruction: Why We Talk about Learning Environments. Educational Technology, 35(5), 25-30. Loetud aadressilhttp://carbon.ucdenver.edu/~bwilson/wils95
  • Hiemstra, R. (1991). Creating Environments for Effective Adult Learning. San Francisco: Jossey-Bass. Loetud aadressil http://www-distance.syr.edu/leindex.html

või otsida ise midagi. Eelpool nimetatud kirjandus ei ole tingimata kohustuslik. Kasutada võib mitmesuguseid allikaid, teiste definitsioone (sellisel juhul koos korrektse viitega), kui need juba ühtivad sinu arvamusega kui ka ise sõnastada õpikeskkonna mõiste. Siinkohal ei oota ma väga professionaalselt sõnastatud õpikeskkonna definitsioone (mis on loomulikult ka lubatud), vaid võib pakkuda lühikese kirjelduse, mida mina õpikeskkonna all mõtlen, kui ma seda sõna kasutan.

Lisaks enda postitusele ootan ka aktiivset kursusekaaslaste ajaveebide jälgimist ja kommenteerimist.

Kogu eelnev võiks valmida 22.09. südaööks.

Julget pealehakkamist!

Viimane teema: e-portfoolio ja pädevused

Väikese hilinemisega jõuab teieni kursuse viimane teema. Varasemalt oleme me arutlenud selle üle, kuidas kasutada sotsiaalmeediat õppetöös. Õppetööst hoopis enam kasutavad inimesed sotsiaalmeediat oma mõtete, teadmiste ja hobide jagamiseks. Mitmete loovate erialade puhul (disainerid, fotograafid, jne) panevad inimesed oma paremate tööde näidistest kokku portfoolio. Sama lähenemist võib oma oskuste ja teadmiste tõestamiseks kasutada ka paljudes muudes kontekstides. Sellist õppija poolt loodud kogumikku materjalidest, mis tõendavad õpitust arusaamist ja personaalset arengut nimetatakse e-portfoolioks.

e-Portfoolio mõistega täpsemalt tuttavaks saamiseks soovitame lugeda järgmiseid materjale:

Lihtsamat e-portfooliot on võimalik luua sotsiaalse meedia vahendite abil, kuid keerukamate portfooliote jaoks on loodud spetsiaalsed e-portfoolio keskkonnad. Üheks tuntumaks e-portfoolio tarkvaraks on Mahara, kus igaüks saab kasutajaks registreeruda ning oma e-portfoolio luua. Teiseks levinud e-portfoolio tarkvaraks on Elgg, mis on viimastel aastatel arenenud pigem kogukonnasaitide loomise vahendiks. Selle peale on loodud ka Koolielu portaal, mida meie nägemuses Eesti õpetajad võiksid e-portfoolio loomiseks kasutada.

e-Portfooliotega on tihedalt seotud pädevuste temaatika, sest erinevates valdkondades on pädevuste kirjeldamiseks ja hindamiseks loodud pädevusmudelid. Hetkel on Eestis haridustehnoloogiliste pädevuste alal natuke segane olukord. Aastatel 2009-2011 oli e-Õppe Arenduskeskuse juures töörühm, kes töötas välja õpetajate ja õppejõudude haridustehnoloogilised pädevused. See pädevusmudel koosnes 19 pädevusest, mis olid jagatud 4 gruppi. Iga pädevuse hindamiskriteeriumid olid omakorda kirjeldatud 5 tasemel. Pädevusmudel arvestas Eesti olusid ning oli mõeldud eelkõige kõrgkoolide õppejõududele ning kutseõppeasutuste õpetajatele. Sellega paralleelselt töötas Tiigrihüppe Sihtasutuse juures töörühm, kes võttis oma pädevusmudeli koostamisel aluseks rahvusvahelise ISTE NETS-T pädevusmudeli, kohandas selle Eesti üldhariduskoolide konteksti ning lisas iga pädevuse juurde hindamiskriteeriumid 5 tasemel. e-Õppe Arenduskeskus omakorda tõlkis 2012. aastal ISTE pädevusmudeli kolm versiooni (õpetajatele, õppijatele, haridusvaldkonna administratiivtöötajatele) täies mahus eesti keelde. Hetkel on nende juurest puudu hindamiskriteeriumid, mille alusel saaks hinnata pädevuse omamise taset.

Viited pädevusmudelitele:

Sel nädalal on teile kaks erinevat ülesannet. Osa teist juba omab e-portfooliot, sest see oli haridustehnoloogia magistriõppesse sisseastumisel vajalik. Teine osa veel ei oma e-portfooliot või pole seda teadlikult arendanud.

Neile, kes juba omavad e-portfooliot, on ülesanne järgmine: analüüsige oma e-portfooliot lähtudes nädala lugemismaterjalidest ja e-portfoolio keskkondade võimalustest. Mida annaks paremaks muuta? Kas ja millise pädevusmudeliga on teie portfoolios esitatu seotud?

Neile, kel veel oma e-portfoolio puudub, on ülesandeks oma e-portfoolio kavandamine. Milliseid vahendeid kasutaksite e-portfoolio loomiseks? Milliseid materjale kavatsete esitada oma teadmiste ja oskuste tõendamiseks? Mõned viited näidisportfooliotele leiate haridustehnoloogia õppekava koduleheküljelt.

Jääme ootama teie postitusi pühapäevaks 9. detsembriks.

Kuues teema: õpivõrgustikud

Seekord mõtiskleme teemal: mis on võrgustik ning mis teeb ühest võrgustikust õpivõrgustiku…

Suhtevõrgustikest ja sotsiaalsetest võrgustikest on räägitud juba ammu, kuid õpivõrgustik on saanud populaarseks tänu veebi pidevale arengule ja sotsiaalse meedia levikule. Mitmed tehnoloogilised vahendid võimaldavad tänapäeval luua erinevaid võrgustikke inimestega, kes asuvad geograafiliselt üksteisest kaugel. Üks nendest on õpivõrgustik. Nii nagu personaalne õpikeskkond, nii võib öelda ka, et õpivõrgustik on eksisteerinud juba ammu, kuid ilma tehnoloogilise abita. Kuid just tehnoloogia on see, mis muudab õpivõrgustiku mõistet, selle olemust ja ulatust.

Õpivõrgustikke käsitletakse kui ühte uue õppimiskultuuri vältimatut osa. Õpetaja ei ole enam see, kes teadmisi jagab, vaid õppimine toimub erinevates võrgustikes kollektiivselt, õpitakse üksteiselt.

Peab tunnistama, et ülevaatlik materjal õpivõrgustike kohta eesti keeles kahjuks puudub. Küll aga tasub korra vaadata:

– e-Õppe arenduskeskus on pakkunud rida seminare “Võrgustik võrgutab”

– Lisaks on Ingrid Maadvere juhtimisel Haridustehnoloogide võrgustik

Selle nädala tegevused oleme plaaninud üsna “mõtisklevad” ja “arutlevad” kombineerides oma kogemusi ja arusaamu kirjandusest leituga:

Seega, mõtiskle:

mida tähendab sinu jaoks mõiste “(õpi)võrgustik”? Mis on need tunnused, mis on omased (õpi)võrgustikele?
millised on sinu isiklikud kogemused (õpi)võrgustikega? Kuidas need on toetanud sinu eesmärke, tegevusi, enesearengut? Mis on sinu jaoks olnud positiivset, mis negatiivset?
“Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud” kursus kui üks potentsiaalne arenev õpivõrgustik? Paku oma nägmuse sellest, kuidas sa näed seda kursust kui õpivõrgustikku, millistest elementidest see koosneb, kas võrgustikul on kindel keskne koht, liider või muutub see ajas, milliseid tehnoloogilisi vahendeid see võrgustik kasutab, et eksisteerida ning võrgustikuna areneda jne. Väga teretulnud on skeemid, illustratsioonid, visualiseeringud…
Inglise keelset lisalugemist leiab kursuse ajaveebist lugemismaterjali lehelt.

Tegusat nädalat!

Viies teema: personaalsed õpikeskkonnad

Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud kursuse raames ei saa kindlasti mööda minna viimasel ajal haridustehnoloogia valdkonnas populaarsust kogunud mõistest “personaalne õpikeskkond”. Kuna tegemist on mõnes mõttes uue mõistega, siis ei ole veel välja kujunenud väga selget arusaama, mis on personaalne õpikeskkond. Mõned väidavad, et igal õppijal on olnud oma personaalne õpikeskkond ka enne tehnoloogia arengut ja on ka edaspidi. Teised väidavad, et personaalne õpikeskkond on kogum sotsiaalse meedia vahenditest võimaldades õppijal ise kokku panna valik sobivatest vahenditest…

Mida me mõistame personaalse õpikeskkonna all ning milline see personaalne õpikeskkond  välja näeb, sõltub ikkagi sellest, millisena iga õppija oma keskkonda tajub, sest juba sõna personaalne viitab sellele, et siinkohal on õppija keskne figuur.

Meenutades esimestel nädalatel defineeritud õpikeskkonna mõistet, võta ette mõni personaalset õpikeskkonda kajastav artikkel ning püüa enda jaoks selgeks teha personaalse õpikeskkonna mõiste olemus. Mõtiskle, mis on sinu jaoks personaalne õpikeskkond.

Kuidas sa tajud oma personaalset õpikeskkonda oma magistriõpingute raames? Kas see on teistsugune võrreldes sinu varasemate õpingutega? Millistest osadest see koosneb, milliseid vahendeid (inimesed, raamatud, spetsiaalsed programmid jne.) see sisaldab? Põhjenda, miks on sinu keskkond just selline? Mil määral on see keskkond sinu koostatud ning mil määral on see nö peale surutud (näiteks pean kasutama IVA, kuna mingil kursusel on see keskne vahend)? Püüa näiteks oma personaalne keskkond visualiseerida näidates ära komponendid ja nende omavahelised seosed. Joonised oleksid meil heaks baasmaterjaliks võrdlemaks kas ja kuivõrd me tajume oma personaalset õpikeskkonda magistriõpingute raames erinevalt.

Personaalse õpikeskkonna teemaga seotud postitusi ootame hiljemalt 11. novembriks.

Kui mõni artikkel jääb kättesaamatuks, aga on huvi, siis võtke kindlasti meiega ühendust.

Mõnusat algavat nädalat!

Neljas teema: tehnoloogiad ja standardiseerimine

Neljas teema annab ülevaate õpikeskkondadega seotud standarditest ja tehnoloogiatest ning nendel põhinevatest tarkvararakendustest. See on eelnevatest teemadest natuke praktilisem. Kõigepealt palume tutvuda lugemismaterjaliga ja seal viidatud linkidega.

Seejärel palume katsetada mõningaid teie jaoks seni tundmatuid vahendeid alljärgnevast loetelust. Siia on valitud eelkõige sellised vahendid, mis sobivad avatud õpikeskkonnas toimuvatel kursustel kas rühmas või personaalselt kasutamiseks. Välja on jäetud kõik õppesisu koostamisega seonduvad vahendid (wikid, SlideShare, Prezi, LeMill jne), kuna õppematerjalidele keskendub meil eraldi kursus.

Vookogud ja personaalsed avalehed:

Ühisjärjehoidjad:

Mikroblogid:

Kirjandusallikate jagamine:

Märkmed ja veebiklipid:

Veebikonverentsid:

Widgetid:

Muud kasulikud vahendid:

Me ütle otseselt, mitut vahendit te siit katsetama peaks. Mõned võtavad rohkem aega, mõned vähem. Kindlasti võiksite te katsetada mingit vookogu (näiteks Google Reader), kui te veel seda ei kasuta. Vookogu kasutamine muudab magistriõppe kursustel toimuva jälgimise oluliselt mugavamaks. Eriline huvi on meil seoses Charting vahendi katsetamisega, mille kohta kirjutan ma varsti eraldi postituse.

Oma postituses võiksite te kirjeldada varasemaid ja uusi kogemusi lugemismaterjalides kirjeldatud tehnoloogiatega ja siin postituses viidatud vahenditega ning arutleda nende kasutusvõimaluste üle õppetöös. Loomulikult on oodatud viited ka teistele sarnastele vahenditele, mida mina siin välja toonud pole. Jääme teie postitusi ootama pühapäevaks 28. oktoobriks. Ärge teie palun 5 päeva hilinege nagu mina 🙂

Ilusat ja tegusat koolivaheaega kõigile õpetajatele!